14.märts - EMAKEELEPÄEV

Kes teab, kui kaugele meid viivad teed ja aastad?
Ükskõik kui omaseks saab mõni teine keel,
   kuid pea ja südame võib anda kodunt kaasa
   vaid üks ja ainuke - me endi emakeel.
Ingrid Põldsaar

Emakeelepäeva tähistatakse eestis tänavu juba 22. korda.  Traditsiooniliselt antakse sel puhul välja aasta keeleteo auhind  eelnenud aastal eesti keelele kõige olulisema teo eest. Laureaadid tehakse teatavaks 16.märtsil.
Eelmisel aastal sai keeleteo rahvaauhinna Keiti Vilms  Facebookis ja Twitteris avaldatud kalambuuridega. (kalambuur - mäng kõlaliselt sarnaste, kuid tähenduselt erinevate sõnadega)

Valik Keiti Vilmsi kalambuure 2017 ilmunud raamatust "@keitivilms, Eesti esimene säutsukogumik"

Keiti Vilms

e-Eesti rahvuslind on säutsupääsuke.  
Kivi, paber, näärid.
Laske sisse depressandid.
Tüdruk, kes käis metsas müstikal.
Lootusõpetus.
Matemaagia.
Luuletus ees, õnnetus taga.
Mul on luulerõuged.
Ei ole head ilma halvaata.
Helgeltnägija.
Maavälised olendid ehk linlased.
Sotsiaalpõrgustik.
Mu süda laigib.                        



Ja muidugi meenutame emakeelepäeval ka SÜG-i vilistlasi (kliki pildil):

  

Head naistepäeva!

Eesti Vabariik 100

ÜMIN EESTILE
Kristiina Ehin

Vabadus on haruldane kala
mida võrguga ei võta
noodaga ei nopi

Ja kui saadki ta
õnnekombel õnge otsa
pole ta enam see
haruldane vabadus
siis on ta kinnipüütu
siis on ta vang

Kuidas meil on korda läinud
oma vabadus kätte saada?

Võib-olla ainult nii
et me pole olnud püüdjad
ega varitsejad
vaid kõik

miljonikesi koos
ise haruldast
vabaduseliiki
priid pelglikud
süvavee-elukad
pärit pimedatest puhastest
põhjaveekihtidest

Täna paneb veebruar
varakevadetuuled ulguma
täna ümiseb
jäätunud maa:
Vaata seda siinset inimhõimu
aasta külmimal kuul
põhjamaa tähttaeva all
tähistavad nad oma püüdmatusepäeva

Prii ja pisut pelglik tõug
rahvasteookeanis
pärit pimedatest
puhastest
põhjaveekihtidest

MAGUS EESTI

Miina Sink, 1.A klass

EESTI ILM VÕIB OLLA KOLE,

AGA MINUL VAHET POLE!

MULLE MEELDIB OLLA SIIN

NING MUJAL OLLA LAUSA PIIN.

SEST MULLE MEELDIB KOHUKE

JA SUHU RÄNDAB DRAAKONIKOMM,

NÜÜD PÕSES NAERULOHUKE

JA PEOS ON JÄÄTIS „VÄIKE TOM“.

SA ARMAS MULLE, EESTIMAA,

SUL VANUST JUBA SADA,

MA VÄIKE VEEL, KUID SUUREKS SAAN

JA JÄÄN SIND ARMASTAMA!

Eesti Vabariik saab 100-aastaseks 24. veebruaril 2018 

Sada aastat Eesti Vabariiki

ETV – ERR uudised

 Nb!  Klõpsa sinisel kirjareal, näed rohkem infot!

"Eesti Vabariik 100" näitus raamatukogu stendil 1.korrusel

100-aastasel Eestil on viis rahvussümbolit  (Eesti Loodus 2/2018)

Sajandi parim teos ja 2017. aasta parimad raamatud

Juba 12. korda Eesti Kirjastuste Liidu ja Apollo raamatupoodide poolt korraldatavas üle-eestilises rahvaküsitluses osales tänavu rekordarv inimesi.
Sajandi parimaks eesti  autori teoseks valiti  Oskar Lutsu "KEVADE"

Nb! Klõpsa sinisel pealkirjal :)

 

 

Anton Hansen Tammsaare 140

                                                                   
30. jaanuaril oli 140. sünniaastapäev Eesti mõjukaimal
 kirjandusklassikul Anton Hansen Tammsaarel.

Tammsaare sünniaastapäeva tähistati Estonia teatris piduliku kontsert-aktusega,  kus esines president Kersti Kaljulaid, mängiti katkendeid Elmo Nüganeni Tallinna Linnateatri Tammsaare-lavastusest. Muusikalise poole eest hoolitses Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester.  Anti üle ka Tammsaare-nimeline romaanipreemia, mille sai seekord Nikolai Baturin,
kes žürii sõnul on oma teostes loonud omanäolise omakosmose, mis on Tammsaaret ja Baturinit ühendavaks lüliks.

Näitus raamatukogu stendil 1.korrusel

Nukitsa konkursi hääletus

Kui oled kuni 16-aastane, oled oodatud osalema Nukitsa konkursi e-hääletusel. Saad valida 2016-2017 ilmunud lasteraamatute hulgast enda lemmikud. Hääletada saab 20.veebruarini.

"FÜÜBITS" - Aasta Rosin

Eesti Lastekirjanduse Keskus andis 30.novembril 2017 Aasta Rosina (aasta kõige omanäolisema lasteraamatu) auhinna Mare Müürsepa ja Heli Lukneri kirjutatud raamatule FÜÜBITS.

Füübits ehk siis FÜÜsika aaBITS on valminud koostöös paljude algklassilastega, kes aitasid autoritel selgusele jõuda, mis on lastele huvitav ja mida nad tahavad teada.

Astrid Lindgren 110

14. novembril on 110. sünniaastapäev Rootsi lastekirjanikul Astrid Lindgrenil. 
Tema raamatuid on tõlgitud ligi 90 keelde ja ilmunud üle 130 miljoni eksemplari.

Astrid Lindgren 1989.a. Eestis

 

Testi, kas tunned tegelasi Lindgreni raamatutest:

Ettelugemise päev

Sügis tuleb mühinal. Esimene kooliveerand läbi...ja ettelugemise päev kah peetud!

19. oktoober oli meil raamatukogus siis natuke teistsugune päev: istusime vaikselt ja kuulasime, lugesime raamatuid ning olime ise ka pisut teistsugused :)

Lustakaid lugusid Tobiase lemmikloomapäevast, digitaalsest koolidirektorist ja matemaatikaülesandeid lahendavatest isadest lugesid ette:
Kristiin Pulk (4.b klassist), Neidi Sink (4.a), Kirke Medri (7.b) ja Maria Lisette Kallas (11.a). 

Headeks kuulajateks olid 2.a, 2.b, 3.a ja 5.a klassi õpilased koos õpetajatega.

Ettelugemise päeva tähistatakse Eestis 1994. aastast alates 20. oktoobril.

Sügisõhtutel koos lugemine on tore peretraditsioon, mis paneb päevale punkti ja annab alguse ilusatele unenägudele. See on väärt aeg,
mida veeta koos väikeste lastega ning laps saab nautida vanemate tähelepanu.

2017. aasta on Eesti laste ja noorte kultuuriaasta, mis väärtustab meie järelkasvu nii 
looja kui publikuna ning lugemispäeva teemaks oli: "Uskumatud ja usutavad lood laste koolielust".

Suur aitäh osalejatele!

Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja

Raamatukogu I korruse stendil on uus näitus:
Õpetaja on väga tore olla, aga erinevaid elukutseid on ju niii palju!

 

VAHVAT PÄEVA KOOLIPERELE!

KOKA eriala

Raamatukogu I korruse stendil uus näitus: Euroopa keelte päev - UNGARI

Nb! Värvilisele lingile klõpsates näeb täpsemat infot

Hüvasti, karuke!
Nüüd ma siis lähen.
Punane lehv on seotud mul pähe.
Koolikleit uus on, nii uhke ja kena.
Ei teisi kleite ma ihkagi enam!
Punased kingad panin ise ma jalga.
Nüüd minu koolitee lõpuks siis algab.
Ranitsa isa veel sätib mull’ selga.
Kooliteed üldse mina ei pelga.

Ema! Ema! Oota nüüd vähe!
Siiski ma arvan,
et läbi linna, käest kinni,
oleks uhkem meil minna!...

RÕÕMSAT KOOLITEE ALGUST!

RÕÕMSAD TEATED!

Raamatukogu jaoks on kooliaasta hoogsalt alanud...esmaspäeval laenutasime 1635 õpikut!
Väga tublid õpilased ja veelgi tublimad lapsevanemad :)

Täna jätkame sama hooga!

Teisipäeval, 29.augustil laenutasime 2130 õpikut. Veelgi rohkem piiksusid!
Kolmapäeval laenutasime 1136 õpikut ja neljapäevane laenutuste arv oli 498. 

Ning reedel alustame kooliteed!

                                             
 Õpikufondi riiulid jäid tühjaks.....

Õpikute laenutus 2017/2018 õppeaastaks

Õpikuid laenutatakse õpilastele alates 4. klassist elektrooniliselt kooli raamatukogus kell  9 - 17 alljärgnevalt: 

4. - 6. klassid                   28. august
7. - 9. klassid                   29. august
10. -11.klassid                 30. august
12. klassid                       31. august

Kaasa võtta kooli ISIC kaart (õpilaspilet) või isikukoodiga dokument.

Õpilased, kellel on raamatukogus võlgnevusi ei saa õpikuid laenutada enne, kui võlad on likvideeritud!  

1.- 3. klasside õppekirjanduse saavad õpilased klassijuhatajate kaudu õppetöö alguses.

Head laenutamist! 

Iivi Jakobson
Raamatukogu juhataja

Raamatukogu eilse päeva saak...698 õpikut ootab riiulisse naasmist!

Muhvi auhinna sai Jaak Urmet (Wimberg)

Eesti Lastekirjanduse Keskus valis Muhvi auhinna laureaadiks Jaak Urmeti (Wimberg). Sellega tunnustatakse tema tööd eesti vanema põlvkonna lastekirjanike tutvustamisel meedias. Ajakirjas Hea Laps on Urmetilt  2015-2017 ilmunud sarjas "Meie suurkujud" lugusid nii elavatest kui lahkunud lastekirjanduse klassikutest Oskar Lutsust Jaan Rannapini.
Muhvi auhinda antakse välja 2001. aastast iga kahe aasta tagant ja see on tunnustuseks parimale lastekirjandusalaste artiklite autorile või saadete toimetajale.          

Jaak Urmet SÜG-is 2008

Facebooki asutaja Mark Zuckerberg soovitab igal inimesel lugeda neid 21 raamatut, millest eesti keeles on ilmunud Y.Harari "Sapiens. Inimkonna lühiajalugu" ja Henry Kissinger "Maailmakord" .

Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit ehk IFLA on välja töötanud lihtsa, ent tabava kaheksast sammust koosneva juhise, kuidas kontrollida uudisloo tõelevastavust ja paljastada seeläbi valeuudiseid.

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

13.03.2017

ÕPPEKIRJANDUS:

P. Schneider Ke-ke-kes teeb u-u-uhhuu? (kaunilt kujundatud raamat aitab mõista kogeluse tagamaid ja
on kirjutatud lastele, kes kogelevad ning nende vanematele ja õpetajatele)  Eesti Kogelejate Ühing, 2016

K. Rannaste  Sõnakunsti jäljed. Kirjanduse õpik gümnaasiumile III osa : Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine (käsitletavad kirjandusteosed on pärit 19.sajandist ja 20.sajandi algusest; õpik koosneb 28 peatükist, mis jagunevad 3 ossa: romantismiajastu-, realismiajastu-ja modernse kirjanduse algus) Avita, 2016

K. Vainola  Eesti keele õpik 2. klassile I osa. Lugemik Jutulinn + töövihik I osa (lugemik innustab lapsi lugema ja loetut mõistma ning lõbusad pildid, muinasjutud,mängud muudavad õppimise toredaks) Maurus, 2016

S. Piht  Matemaatika tööraamat 2. klassile I osa (ülesanded on seostatud aastaaegade ja Jutulinna temaatika
ja tegelastega ning sisaldab erinevaid matemaatilisi mänge, kuulamisülesandeid ja õuesõppetunde) Maurus, 2016

R. Tiidovee jt. Eesti keele õpik 4. klassile I osa + töövihik I osa (õpikut läbiv teema on lõiming) Maurus, 2016

S. Pallo  Ajaloo õpik 6. klassile : kiviajast vanaajani I-II osa (õpikus on olulisel kohal on silla loomine minevikusündmuste ja tänapäeva vahel ning mängu abil saab laps selgeks ka ajalooallikad) Maurus, 2015

M. Maasing  Ajaloo õpik 7. klassile I osa (õpik käsitleb maailma keskajal, avatakse keskaja mõiste ning tuuakse näiteid keskaja mõjudest tänapäevani; samuti käsitletakse põhjalikult Eesti teemasid) Maurus, 2016

ILUKIRJANDUS:

M. Raud  Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda (elulooline eneseabiraamat, mis algab  mõtteliselt seal, kus lõppes kirjaniku debüütromaan “Musta pori näkku”) FD Distribution, 2016

M. Kahro  Seal, kus näkid laulavad (psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele
ja ühiskonnale – võitis esikoha kirjanduskonkursil Bestseller 2015 ilukirjanduse žanris) Pilgrim, 2016

Contra  Minu Läti. Anekdoot tõelisest eestlasest (autor: ”Kui ma jälle Läti teemal sõna võtan, teinekord ka
läti keeles, muretsevad mõned toredad eestlased, kas ma mitte Eesti jaoks kaotsi ei lähe”) Petrone Print, 2016

E. Ferrante  Minu geniaalne sõbranna. Napoli romaanide sarja I osa (teos viib lugejad 1950. aastate Napoli vaese ja troostitu linnaosa tänavatele, kust saab alguse Elena ja Lila elukestev sõprus) Varrak, 2016

C. Mackintosh  Ma lasen sul minna (judinaid tekitav, ootamatute süžeepööretega kaasakiskuv psühholoogiline põnevik tugineb tõsielulistele sündmustele ja autori väga isiklikele üleelamistele) Petrone Print, 2016

P. Hawkins  Tüdruk rongis (Rachel sõidab tööpäeviti edasi-tagasi Londoni vahet...kuni ühel päeval selgub, et ta on rohkem kui vaid naine rongis. Põnev raamat on vallutanud kõikide raamatuedetabelite müügitopid)  2015

LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS:

I. Koff  Kirju koer (väga hea lasteraamat ja millises ilusas eesti keeles!) Härra Tee ja proua Kohvi, 2016
R. Reinaus  Kuidas mu isa endale uue naise sai (12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga.
Ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda...Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" võidutöö) Tänapäev, 2016

K. Kaldma  Halb tüdruk on jumlala hea olla (11-aastane hakkaja tüdruk seikleb koos õe-venna ja naabri-poistega mööda Eestimaa kolgast ringi. Tasapisi muutuvad julgustükid üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata) Varrak, 2016

L. Williamson  Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani (põnev ja mõtlemapanev lugu poisist, nimega
Becket, kelle ainus soov on, et tema pere oleks terviklik) Varrak, 2016

K. Ohlsson  Klaaslapsed (Billie ja ema uues kodus toimuvad salapärased ja ebameeldivad sündmused-
põnev lugemine, mis tekitab isegi veidi kõhedust) Tiritamme Kirjastus, 2016

J.K. Rowling  Harry Potter ja äraneetud laps. I-II osa (Harry, Ron ja Hermione on nüüd juba täiskasvanud, neil on endal lapsed ning nad elavad oma igapäevast elu...) Varrak, 2017

Tähistame emakeelepäeva!

Teisipäeval (14.märts), emakeelepäeval toimub taas ülekooliline QR-koodi mäng.
Kooli erinevatele korrustele on seintele kinnitatud  10 QR koodi.  Nende taga peituvad lihtsad küsimused, sekka mõistatusi ja salakirja. 
Mängida saab vahetundides, üldaeg ei ole oluline. Mänguks on vaja telefoni, kuhu on tõmmatud QR koodi lugemise äpp. 
Võistkond võib olla 1-4 liikmeline.
Kui kõik 10 küsimust leitud, tooge vastused raamatukokku, kus mängu läbinuid ootab väike magus amps.
Võitjad saab teada pisut hiljem, kui kokkuvõtted tehtud, tublimatele pisike auhind.

Ootame rohket osavõttu! 


                                                                                   Täname osalejaid!

Tänases QR-koodi mängus osales 18 võistkonda, eriti tublid mängijad olid 1B kolme ja 3A kuue võistkonnaga!
Tulemused selguvad peale kokkuvõtete tegemist.

RAHVUSVAHELINE NAISTEPÄEV - 
8.märts

Maga kaheksandal kaua,
ole aastas kord ka proua. 
Et ei ununeks naiste vaev,
selleks ongi naistepäev.

Ole sa Mann või Laine,
täna oled lihtsalt naine.
Ole memm või ole plika.
Naistepäev on sinul ikka!

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi.
Samuti seostatakse naistepäeva 1908. aastaga, mil New Yorgi tekstiilivabrikus leidis aset tulekahju, kus hukkus 129 naist. Pärast seda hakkasid töölised paremaid ja turvalisemaid töötingimusi nõudma.
Algselt oli sel päeval hoopis teistsugune mõte: see oli töölisnaiste püha, mil mehed jäid lastega koju ja naised läksid tänavale meelt avaldama.
1909. aastal tegi Poola ja Saksamaa poliitik Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada
8. märtsi naiste solidaarsuse päevana. 1911. aastal hakati naistepäeva tähistama Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal Venemaal.
ÜRO ettepanekul hakati naistepäeva ametlikult tähistama alates 1977. aastast.

Naistepäev Nõukogude Liidus

8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Osteti torti ja pakuti kooke ning pidulikke jooke.

Naistepäev Eestis

Eestis kandus naistepäevale üle 20. sajandi alguses riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev, nii et lapsed valmistasid emadele ja vanaemadele kingitusi. 1960.–1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte.
Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.
Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiaga, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks. Taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta.

Vastlapäev on talve ärasaatmise püha, millest alates pöörduvad kõikide mõtted ja teod kevade poole!

http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-vastlapaev.php

http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse%20programm/HEV/Rahvakalender/Vastlap%C3%A4ev.pdf

RAHVARÕIVAMÄNG!

MTÜ-l Saaremaailm on koostöös Saaremaa muuseumiga valminud Saaremaa rahvarõivaid ja kihelkondi tutvustav veebimäng.

Igast kihelkonnast on välja toodud üks rõivaese, mille nimetus tuleb erinevate variantide hulgast ära arvata. Seejärel tuleb kaardilt üles leida kihelkond, kust ese pärit on.

Näiteks saab mängides teada, mis asi oli liistik, kus kanti pinnmütse ja et juba 1774. aastal on üles kirjutatud, et Saaremaal ei kanta viletsaid pastlaid, vaid saapaid ja ummiskingi.

Kokku on võimalik koguda 940 punkti ja oma tulemust Facebookis jagada.

MÄNGIMA

                                                                      

                                                                                      

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta

Alanud 2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Saarte Hääl, 11.01.2017
http://www.saartehaal.ee/2017/01/11/alanud-2017-aasta-on-laste-ja-noorte-kultuuriaasta/

 

Kõik on vaikne, kõik on pime,
käes on õnnis jõuluöö,
vaikselt väike jõuluingel
köögis meie kringlit sööb.
Mugib õnneliku näoga
ega pane tähele,
et on jäänud kellakäole
täiega ta vahele.

Häid pühi ja toredat koolivaheaega!

TOOMAPÄEV

Täna on Toomapäev...ja Toomapäeval algab jõuluaeg.

Tule, tule, Toomake,
jõua, jõua, jõuluke,
jõulud aga jooksvad lauda mööda,
vana sea selga mööda,
kirju kitse külge mööda^.

Toomapäev on koristamise päev ja inimesed hakkavad valmistuma juba jõulupühadeks. Nad teevad puhtaks kogu maja. Näiteks pesti saunas kerisekive. Selle tegevusega lootsid inimesed, et siis on pererahvas usin ning maja on puhas ja korras terve aasta.

Samuti hakati pühadeks toitu valmistama. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi, soolati liha ja tehti vorstid valmis. Kõik teised tööd on toomapäeval keelatud. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Toomapäeval minevat Toomas tõrde – õlu läheb käima ja teda saab palju.

Jõuaks Toomas jõulu tuua,
siis saaks jälle õlut juua,
õlut juua, makit maitsta!

Toomapäeval käisid talust talusse mehed, kes kandsid valgeid riideid – neid mehi kutsuti toomadeks. Toomad käisid peredes jõuludeks tehtud õlut maitsemas ja pähkleid söömas. Toomad teatasid pererahvale, et varsti on jõulupühad saabumas.

Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Vanadest riietest valmistati õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis pimeduse varjus viidi teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta Uusaastahommikul leiti.

Mats Traat 80

Mats Traat                                  Foto: Ingmar Muusikus, EPL

         23. novembril saab 80 aastaseks
                         
                          Mats Traat

           luuletaja, proosakirjanik, filmistsenarist,
kelle loomingu põhisisuks on  eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas




Aastal 1962 ilmus tema esimene luulekogu "Kandilised laulud":

Ma olen kandiline maamees, 

hall ja tõsine kui raudkivi.

Mu südame jahedal paepealsel

õitsevad põhjamaa karedad lilled

ja kohiseb rõskes tuules

okkaline kadakas.....  

 (luulekogu avaluuletusest Maamees)

 Esimest, 1971.a. ilmunud romaani "Tants aurukatla ümber" on kõrvutatud Tammsaare "Tõe ja õigusega", romaani põhjal on 1987 a. valminud ka samanimeline mängufilm .  Ka romaan "Puud olid, puud olid hellad velled" on saanud filmiks
"Puud olid..." 

 Gümnasistidele tuttav  "Harala elulood" - epitaafides inimeste portreed ja saatused:         
                         
                             ALLAN TEMPEL
                                 leegionär
                            Ema ütles: hoia karja!
                            Isa nöökas: narrid nurme!
                            Õpetaja hõiskas: Eestimaa!
                            Kallim kutsus: tule tagasi!
                            Leitnant lõugas: torma edasi!
                            Surm sosistas: siia, savvi!

Romaani "Inger", mille nimitegelaseks on noor inglise keele õpetaja väikeses maakohas, peetakse eesti ilukirjanduse üheks ilusamaks ja siiramaks armastusromaaniks.




  Mats Traadi teoste lühitutvustusi ja tunnustusi saab vaadata  Eesti Ilukirjanduse Andmebaasist .