Heiki Vilep
Üks õppeaasta taas on jõudnud lõppu
vaid korra heliseb veel tuttav koolikell
ja tormavadki lapsed suve rüppe
soe päiksesära silmis kõikidel.
Jääb õpetaja kauaks seisma lävel
veel enne kui on sulgund raske uks
niiväga tahaks joosta laste järel
nii vabalt, rõõmsalt, hingetuks.
Veel huulilt pudenevad õpetusesõnad:
te hoidke ennast, sõpru valige
kõik pole kuld, mis kulla moodi hiilgab
te andeks andma kallil õppige
Kuid lapsed teel on nelja tuule poole
neid ootamas on armastus ja mäng
ei ole aega enam õpetuseloole
neil huulil omad sõnad - chill ja häng.