Lastekaitse Liidu algatusel tähistavad Eesti koolid täna vägivallavaba päeva.

Meie kooli raamatukogu tänane näitus kannab nime:

Mis teeb sinule head? Mis valmistab sulle rõõmu?

Kuidas teha teistele head?

Ettelugemispäeva "LOEME EDGAR VALTERIT" PILDID

ETTELUGEMISPÄEV

Sügise saabudes tuleb kõigi teiste tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.
Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, uute eesti raamatute näitused jne. Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause „Olgem avatud raamatute rahvas”.

Lugemine vajab erilist päeva: ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi, Ameerika Ühendriikides isegi nädalaid – need on igal pool erineval ajal.

Eestis on valitud ettelugemisepäevaks 20. oktoober.

Siis on sügis ja koos lugeda on pimedatel sügisõhtutel tore tegevus.
Ettelugemispäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast. Peale ühendava on ettelugemisel ka arendav pool. Emakeeleõpetajad teavad – lapsed, kellele pole kunagi raamatut ette loetud, on tõsises hädas kirjandite ja ümberjutustuste kirjutamisega ning tekstist olulise leidmine on neile raske.

Täna loevad raamatukogus kooli töötajad Anne, Iivi, Marika ja Stella

ette Edgar Valteri lasteraamatuid.
Ürituse eesmärgiks on tähistada
kirjaniku 80. sünniaastapäeva, mis oli 21. septembril

ning tutvustada kooliraamatukogus olevaid Edgar Valteri raamatuid.

Otsi sinagi endale raamatukogust või koduraamaturiiulilt üks tore raamat
ja palu õhtul kodus ema, isa, vanaema, vanaisa, õde-venda,
sõpra või sõbrannat endale sellest raamatust ette lugeda.

Usu, teil saab tore õhtu olema!

LAPSEVANEMANÄDAL "MINU LAPSE KOOL"

Hea õpetaja kuu raames toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumis 12.-18. oktoobrini lapsevanemanädal pealkirjaga „Minu lapse kool”.

Sellel nädalal ootame kõiki 5.-9. klasside õpilaste vanemaid tutvuma ka kooli raamatukoguga.
Raamatukogus on üleval väike näitus raamatutest, kust leiab nõuandeid ja abi kasvatusküsimustes. Lugemissaalis on võimalus valida raamatuid kohapeal lugemiseks või laenutamiseks.

NB! Täpsem info kooli kodulehelt http://www.syg.edu.ee/

Kohtumiseni oma lapse kooli raamatukogus!

Raamatukogutöötajad

RAAMAT JA RAAMATUKOGUHOIDJA

RAAMATU KODU ON RAAMATUKOGUS.

SEAL ON TA ÕNNELIK, SEAL ON TA KODUS,

RIIULIS MÕNUSALT TEISTEGA KOOS,

OOTAB, KAS HOMNE PÄEV REISI EHK TOOB!

(RAAMAT SAAB PREEMIAKS PUHKUSEREISI,

SIIS KUI TA HUVITAB PALJUSID TEISI.)

RAAMATUKOGUS ON RAAMATUL HOIDJA,

KES ALATI TEAB, KUST RAAMATUT LEIDA:

KAS SEE ON RIIULIS TEISTEGA KOOS,

KELLEGI KÄES, KES LUGEMISHOOS,

REISILE PÄÄSENUD VÕÕRASSE KOJU…

IGA VIIMSEGI RAAMATUPOJU

KOHTA TEAB RAAMATUKOGUS TA HOIDJA,

KUST TEDA LEIDA JA KUIS TEDA HOIDA.

KUI RAAMATUL JALAD, NÄE, OLEKSID ANTUD,

TA SIIS NAGU KUTSIKAS KÄIKS HOIDJA KANNUL.

(Aidi Vallik)

NB! Luuletus on pühendatud lasteraamatukoguhoidjate päevale, mis toimus Haapsalus

16. septembril 2009. a.

29. - 30.09 SAKSAMAA päevad Saaremaa Ühisgümnaasiumis

HEAD AEGA, SUVI!

Hüvasti, kiiged, ja hüvasti muru!

Head aega, telk, mida õõtsutas tuul!

Magamiskotti jäi küpsisepuru.

Palju veel õunu jäi punama puul.

Tšäuka, batuut! Tšäuka, ahjupuuriidad,

küpsetusvardad ja lamamistool!

Isa nüüd hõikas, et mis sa seal viidad...

Head aega, suvi! Nüüd ootab mind kool.

Wimberg

KENA ALGAVAT KOOLIAASTAT!

PARIM VÄIKE LUGEJA 2009

Ka sel aastal tänas raamatukogu oma parimaid väikeseid lugejaid ehk neid lapsi, kes on kõige rohkem raamatukogust raamatuid laenutanud ja lugenud.
Esikoha omanikud said tänasel aktusel tänukirja "Mari-Mart loeb" ja mälestuseks raamatu.

Siin on 1. - 4. klasside TOP 10

1A
Kramarovski, Keit
Võhma, Katre-Liis
Vilter, Egert
Rahnik, Richard Anwar
Vinn, Elerin
Aedmäe, Valdo
Kõllamaa, Triinu-Mari
Käsper, Kätriin
Karma, Huberta
Benno, Alo

1B
Õunpuu, Liisa
Sarapuu, Roosmarii
Pirn, Carmen Electra
Leiten, Gertrud
Sepp, Randel
Kivi, Oskar
Aun, Hardi
Laipaik, Sarah-Lisee
Tamleht, Kadri
Tiirik, Steven


2A
Valge, Sofia Demi Li
Sepp, Helina
Raud, Kristin
Vallaste, Minni
Koppel, Keiti
Luhaäär, Annika
Rasu, Mihkel
Loho, Triinu
Vahter, Lily
Kriska, Agathe


2B
Keerd, Kerman
Sui, Siret
Hallikäär, Liis
Juht, Jutta Loviisa
Moring, Oliver
Michelson, Ly
Nõmm, Elo
Jalakas, Laura Lisell
Kuivjõgi, Sandra Maria
Siigur, Emma


3A
Sepp, Karina
Koit, Markus
Hüüdma, Helena
Kesküla, Agnes
Ojasaar, Harles Herman
Sooäär, Anneli
Raasuke, Artti
Altmets, Hendrik
Soom, Birgit
Kirst, Maria


3B
Kapp, Airike
Karjane, Janely
Kasela, Katriin
Klaar, Hanna
Liiv, Carlos
Saar, Eliisa
Nuut, Karin
Aarnis, Eva
Treiel, Johannes
Püüding, Kristo


4A
Kukk, Eliise
Kuuseok, Taavi
Koppel, Reet
Aksalu, Kerli
Kivi, Lilia
Mõru, Maigret
Peljuh, Darja
Kuldsaar, Britha
Viilup, Karin
Õisnurm, Annika


4B
Välja, Kaivo
Koppel, Helina
Kaljumäe, Triin
Hindrekson, Janno
Kask, Hannes
Lember, Karl
Neeme, Karla
Rahnel, Rosmary
Koovisk, Kai
Rang, Marleen

Juhan Peegel 90

19.mail on 90. sünniaastapäev Juhan Peeglil
(19.05.1919 - 6.11.2007),
kes oli ajakirjandus-ja keeleteadlane, ajakirjandushariduse rajaja,
akadeemik, kirjanik
Juhan Peegel sündis 19. 05.1919 Saaremaal Pöide kihelkonnas Reina külas
1938 lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (20. lend)
1938-1939 Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetaja
1940-1945 kahurväelasena Eesti laskurkorpuses
1951 lõpetas Tartu Riiliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, alustas samas tööd õppejõuna
1954 alustas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamist
1976 professor
1979-1986 žurnalistikakateedri juhataja
1993 emeriitprofessor
suri 6.11.2007 Tartus


-->

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president: "Mul ei olnud au professor Juhan Peeglit isiklikult tunda. Aga need, kes Eesti rahva lahkunud suurmeest sõprade, kolleegide või õpilastena teadsid, kirjeldavad teda kui helget, tagasihoidlikku ja suure südamega inimest; saare elutargast huumorist pakatavat meest, kellega kohtumise järel oli tuju parem ja mõte selgem." - In memoriam Juhan Peegel

Minu juhendaja oli Juhan Peegel. Fragmentaarium (Alo Lõhmus, Postimees, 16.05.2009)

Raamatukogu teatab!

Kirjanik Maimu Berg Sofi Oksaneniga

Sofi Oksanen autogramme jagamas

12. mail kohtus Saare maakonna keskraamatukogus lugejatega ning tutvustas oma uut eesti keeles ilmunud romaani "Puhastus" Soome kirjanik SOFI OKSANEN.

Teda on nimetatud soome moodsa kirjanduse eredaimaks täheks, kuid kes hetkel kirjutab Eestist ja eestlastest läbi ajaloo, eriti läbi viimase sajandi.

Oma Eestist ja eestlastest kõnelevate teostega on Sofi Oksanen praegusel ajal tõhusamaid Eesti saadikuid maailmas. Viimane romaan "Puhastus" on ilmumas 23 maal, mis on väga oluline Eesti ajaloo tutvustamisel.

Kumma maa hingeline kodanik te rohkem olete, Eesti või Soome oma?

"Minu meelest Eesti loodus on ilusam, kui Soome loodus. Mulle meeldib küll Helsingi, tahan, et meri oleks lähedal. Aga valgus on Eestis teistmoodi ja minu meelest on see ilusam." (Arter, 09.05.2009)

Eesti keeles on ilmunud tema varasemad raamatud:

"Stalini lehmad" (2004, 2009) ja "Baby Jane" (2006).

SÜG-i raamatukogust on võimalik laenutada raamatut S.Oksaneni raamatuid:

"Stalini lehmad" (kirjaniku autogrammiga!) ja "Puhastus".

Lõpukirjandist 2009. aastal

Veljo Kuivjõgi Kirjandikirjutajate meelisteema oli Pikk tee endani (Meie Maa 27.04.09)
Tänavused küpsuskirjandi teemad (Postimees ,25,04.09)
Hanneli Rudi: Õpetajast kirjanik jagab näpunäiteid kirjandikirjutajatele(Postimees, 24.04.2009)
Risto Berendson:Kirjanditeemad tulevad kõigile samad (Postimees, 22.04.09)
Rando Tooming: Kuidas sünnivad lõpukirjandi teemad (Õhtuleht, 24.04.2009)Marit Tarkin: Nõuanne (Meie Maa, 17.04.2009)Kuidas kirjutada lõpukirjandit?


Lugemissoovitusi lõpukirjandiks:Loe ja mõtle kaasa! Kirjuta enda jaoks välja olulised mõtted ja tsitaadid.
A. Camus "Katk" või "Võõras"
V. Nabokov "Lolita"
O. Wilde "Dorian Gray portree"
K. Hamsun "Maa õnnistus"
Albee, Williams 1 näidend
J. Kross "Wikmani poisid" või "Keisri hull"
A. Viirlaid "Ristideta hauad" I osa
G. Helbemäe "Ohvrilaev"
M. Traat "Karukell…", "Tants aurukatla ümber"
1 teos kaasaja kirjandusest: K. Rakke, K. Kender, E. Tode, J. Tätte, A. Kivirähk "Rehepapp"
J.D. Salinger "Kuristik rukkis"
H. Hesse "Stepihunt"
L. Tolstoi "Sõda ja rahu", "Anna Karenina"
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus I-V", "Põrgupõhja uus Vanapagan"
A. Kitzberg "Libahunt"
A. Tšehhovi jutustused ja novellid ("Palat nr. 6", "Daam koerakesega" jt)
E. Vilde "Külmale maale", "Mäeküla piimamees", "Pisuhänd"
F. Kafka "Protsess"
M. Bulgakov "Meister ja Margarita"
A. Gailit "Toomas Nipernaadi", "Ekke Moor"
F. Tuglas "Popi ja Uhuu"

Hea artikkel lõpukirjandi kirjutamisest:
A.Lunter Abiks eksamikirjandiks valmistumisel. Õpetajate Leht, 01.02.2002

Täna on rahvusvaheline lasteraamatupäev

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistas Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu esmakordselt 1967. aastal, kuupäevaks valiti 2. aprill, Taani muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnipäev.

2009. a. lasteraamatupäeva plakati ja sõnumi autor on Egiptuse kunstnik Hani D. El-Masri.


Mina olen maailm

Mina olen maailm ja maailm on mina,
sest raamatu abiga võin muutuda
kelleks iganes tahan.
Sõnad ja pildid, luule ja proosa
kannavad mind kaugele ja lähedale...




Eesti lastekirjanikud

14. märts - EMAKEELEPÄEV

* * *

vene keelt kui vett
saksa keelt kui savi
armas maakeel avita
eesti keel viib Valka välja
vene keel viib Valgast välja
viru keel viib "Virusse"
ingliskeel viib ümber ilma
ehk küll dollareist sa ilma
vene keel toob tagasi
sinu ja su pagasi

emakeel on põlva keel
tükki leiba küsida
juured mullas püsida...
see on püsimise keel
teised keeled teised meeled
need on veeremise keeled

Lehte Hainsalu
(Kogust "Päev laulab - tähtpäevaluulet koolile ja kodule")


Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama 14. märtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, alates 1996. aastast tänu kooliõpetaja Meinhard Laksile. Tema eestvedamisel sai emakeelepäev 10 aastat tagasi (1999) ka riiklikuks tähtpäevaks.
Eesti keele arengut mõjutanud saarlastest keeleteadlased:

- Johannes Aavik - keeleuuendaja, eesmärkideks oli keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu, rikastas sõnavara murde- ja laensõnadega, näit. soome laenudest: aare, hetk, julm jne., tema uutest sõnadest on kasutusel ligi 50: embama, evima, veenma, laup, mõrv, lünk, relv jne. Vanameelseid šokeeris tema 1909.a. ilmunud jutustus "Ruth" (kasutas pseudonüümi J. Randvere), kus ta moodsas eesti keeles kirjeldas kaasaegset naisideaali;

- Juhan Peegel ajakirjandus-ja keeleteadlane, kirjanik, akadeemik - eestikeelse ajakirjandusõpetuse rajaja, eesti regivärsilise rahvalaulu keele ja poeetika uurija;

- Paul Saagpakk - kelle suurtööks kujunes "Eesti-inglise sõnaraamatu" koostamine;

- Villem Grünthal-Ridala - luuletaja, tõlkija, keeleteadlane, tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja eesti murretest leitud uudissõnu, lisades oma luulekogudele sõnastikke.



Huvitavat eesti keelest:
Eesti ja hiina keel pärinevad ühest allikast
Eesti keel maailma taustal
Uued sõnad
Vanimatest eestikeelsetest tekstidest

5A klassi MÕISAMAKETTIDE näitus

Sel nädalal on raamatukogus avatud 5A klassi mõisamakettide näitus. Olete kõik oodatud vaatama ja uudistama!



Lööne mõis, Nabala mõis









Loona mõis










Kõljala mõis

5B klassi MÕISAMAKETID

Kalvi mõis, Oti mõis








Sandla mõis, Eikla mõis








Loona mõis

Raamatukogu teatab!

16.- 20. veebruaril toimusid ALGKLASSIDELE RAAMATUKOGUTUNNID:

3.- 4. klassidele toimusid tunnid arvutiklassis, kus tutvustasime raamatukoguprogrammi RIKSWEB ja raamatukogu AJAVEEBI ning mida kasulikku sealt leiab.

Kiiremad “otsingute” tegijad olid näiteks:
3A: Karl, Inno, Agnes, Artti, Karel
3B: Karin, Miikael, Henrik
4A: Mari, Kerli, Eliise, Kaili, Sten, Kertu, Taavi
4B: Rosmary, Triin, Gerli, Marleen

1.-2. klassidele viisime tunnid läbi raamatukogus, kus tutvustasime uusi luuleraamatuid, nende autoreid ja kunstnikke. Tänapäeva lasteraamatud on nii ilusad ja armsad, et nii mõnigi poiss küsis, kuidas saada raamatukunstnikuks… :)
Igast klassist oli mõni õpilane, kes luges ette vahvaid luuletusi nii Pätust, Liisust kui Lambamammast.

Tunni lõpuks oli igale klassile ka väike ülesanne:
1. klassid pidid ära tundma oma lemmitegelased raamatutest ja tulemused olid järgmised:

1A I koht: Rasmus, Kätriin, Alo, Triinu-Mari, Egert.

Tublid olid veel: Marleen, Uku, Oto, Elerin, Richard ja kõik teised.

1B I koht: Sten-Markus, Randel, Carel, Liisa, Robin.
Tublid olid veel: Oskar K, Markus, Feridee, Oskar T, Kenro ja samuti kõik teised õpilased.

2B klass pidi ära tundma segi aetud tähtedest raamatute pealkirjad ja vastuseks saama vanasõna: KES LOEB, SEE TEAB!

Kiiremad lahendajad olid: Kerman, Mark, Karl Hendrik, Henri Paomees.

Tublid olid veel: Liisa, Kaisa, Diana, Liis ja kõik teised.

2A klassi ülesandeks oli tunda end raamatu kunstnikuna ehk joonistada luuletusele juurde pilt.

Agathe Kriska ja Annika Luhaääre pildid Heljo Männi luuletusele "Hiire hüppamine".

Garel Muuli ja Andrea Ärmuse pildid Heiki Vilepi luuletusele "Albert ja Berta".

Neid vahvaid hiirepoisse ja kärbsetüdrukuid saab vaadata raamatukogu näitusel.

Oli tore nädal, millega jäid rahule nii õpilased kui meie ise. Eesmärgiks oligi tuletada meelde,

mis koht see raamatukogu on ja mida kõike põnevat siin leidub. Ja võib-olla oli see lihtsalt väike vahepala pikale õppeveerandile.

Aitäh teile ja tere tulemast raamatukokku!

Meeli Ool ja Iivi Vikat

2008.a. ilmunud Eesti kaunimad raamatud valitud !

25 EESTI KAUNEIMAT RAAMATUT 2008

5 KAUNIMAT LASTERAAMATUT


Meie raamatukogus on neist: Kadri Hinrikus Miia ja Friida

Jaan Rannap Lips-laps, lehelind

Leelo Tungal Seltsimees laps Eesti Vabariik 90
Reeli Kõiv Eerik Haamer

Jürgen Rooste 21. sajandi armastusluule

Parimad raamatud 2012

 Raamatuaasta 2011
 Aasta raamatud 2010

Menukamad raamatud aastal 2009

Parimad raamatud aastal 2008
Areeni Kirjandussõprade Selts koosseisus Andrei Hvostov, Tõnu Kaalep, Kätlin Kaldmaa,
Kalev Kesküla, Kadri Kõusaar, Harry Liivrand, Veiko Märka, Mele Pesti, Erkki Sivonen,
Märt Väljataga valis välja lahkuva aasta erutavaimad raamatud

Eesti kultuurkapital (Kulka) valis välja 2008. aasta 26 parimat Eesti kirjandusteost

Kes on Eesti parimad kirjanikud 2008?

Tammsaare kirjanduspreemia läks Mari Tarandile

Rebekka Lotman: Kirjandusaasta 2008 tõi kõikvõimalikke elulugusid ja luulekogusid, muu seas

Angelika Kang: Raamatud, mida võtta kaasa uude aastasse

Hanneli Rudi: Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Kross ja Kaplinski
Mart Juur: elulooraamat kui reality-show
Rutt Hinrikus: kas raamat peab olema kirjandus?
Rebekka Lotman: Hüvasti, romaan!
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus

Bukahooliku märkmed: Avalik-isiklik lugemispäevik

Mari Peegel: Huvitavaid leide uudiskirjandusest

Mari Klein: Kätlin Vainola: igal lapsel peaks olema päris isiklik raamat

Kristel Kiigemägi: Jätke meelde: selge aja märk
MEES ESIKOHAGA: Kristel Kiigemägi küsib, miks on Eesti raamatukogudes täna kõige laenutatavam autor seitsmekümne viiene Erik Tohvri?

Jüri Pino: Erik Tohvri: minu raamatutel peaks olema hoiatus: ainult üle 50aastastele!

Veiko Märka: TIPP10: Eesti kõige hirmsamad raamatukangelased

Haruldased raamatud

• vanim - Hebrew Bible.- Wien, 1882.- 1384 lk.
• mahukaim - Le petit Larousse: illustre 1995: Dictionnaire encyclopedique.-

Larousse, 1994.- 1784 lk.
• kogukaim - Atlas of the World.- London, 2003. 223 lk.(mõõdud 32 x 36 cm, 4,94 kg)
• hinnalisem - The World Book Encyclopedia: 22 köidet.- Chicago, 1992-1994

• Engelsk-Svensk Ordbok: Skolupplaga.- Stockholm, 1891
• Kreutzwaldi ja Koidula kirjawahetus I.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1910
• H.Haava Meie-päevist.- Tallinn: Varrak, 1920
• H.Haava Tööde kogu: luuletused.- Tallinn: Varrak, 1920
• J.Liiv Vari.- Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1923
• M.Raud Kangastused: Luuletusi 1919-1923.- Tartu: Sõnavara, 1924
• A.Raudkats Eesti rahvatantsud.- Tartu, 1926
• Fr.R.Faelmann`i album.- Tartu, 1929
• A.Launis Eesti runoviisid.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat: II köide.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• J.Hurt Eesti rahvalaulud.- Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932
• The Pocket Oxford dictionary of current English.- Oxford, 1934
• Eesti Kool: Haridus-ja sotsiaaministeeriumi pedagoogiline ajakiri.- 1935. aastakäik
• L.Koidula Näidendid.- Tallinn: Ilukirjandus ja kunst, 1946
• A.Kivikas Nimed marmortahvlil.- 3 tr.- Vadstena, 1947
• K.Marx Kapital.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953
• M.Twain Tom Sawyer. Huckleberry Finn.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• J.Verne Saladuslik saar.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• E.Kippel Meelis.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• K.E.Sööt Lastelaulud.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• Mälestusi Marxist ja Engelsist.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
• Pioneer laulab, mängib, tantsib: repertuaarivalimik noortele.- Tallinn: Eesti Raamat, 1968
• Vanem-pioneerijuhi käsiraamat I.- Tallinn: Eesti Raamat, 1970
• Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsioon (põhiseadus).- Tallinn: Eesti Raamat, 1979

Raamatute kinkijad

Ants Aas, Aarne Vinkel, Agnes Pitka, Aina Seppel, Algis Berens, Alla Pedajas, Angela Ling, 

Anni Haritkainen, Denise Salase, Diana Õun, Elina Kasesalu, Enda Naaber Nipsust, Enn 

Kaljo,  Gennadi Noa,  Hando Runnel, Heidi Ingrid Maaroos, Iivi Jakobson, Jaak Urmet 

(Wimberg), Jette Laes, Joosep Reinaru, Juhan Peegel, Kaie Rõõm-Laanet, Kaljo Ellik,

Karl MartinSinijärv, Kersti Truverk, Krista Areng, Kätlin Hommik, Lary Kleeman,  Laura 

Liventaal, Leida Tõsine, Maaja Kallast, Marit Roos, Marju Lahtein, Marko Kolk, 

MartinToon,  MeeliOol, Merike Kahju, Merike Sõrm, Merle Prii, Mia Rand, Mihkel Lember, 

Mihkel Lõuk, Nicole deFouchecourernoult,  Paul Saagpakk, Paul Tamkivi,  Pauline Jenkins, 

Peeter Pikver, Peeter Olesk, Piret Metsamäe, Piret Puusepp, Reet Igav, ReetVillig, Rein 

Neggo, Rita Ilves, Robert  Kreem,  Selma Teesalu,  Sirje Ess,  Stella  Hommik,  Taavi Nuum, 

TiitTilk,  TõnuVaher, Uku Volke, Urmas Kiil, Urmas Paet,  Vassili Reinart, Veljo Volke, Viire 

Pors, Virge Treiel, Õie Ränk,  Õnne Täht, Alli Kallaste, Riina Laanes.

 
 Spordimälumängu "Bumerang" võistkond (2008): Mihkel Lember, Ott Aljas, 

Miko Pupart, Taavi Tiitsaar;

Ameerika Ühendriikide Saatkond, Briti Saatkond, Prantsuse Saatkond, USA Rahukorpus,

Saksa Kultuuri Instituut, Kanada Eesti Naiste Selts, Eesti Vabariigi Presidendikantselei,

Jaan Tõnissoni Instituut, Kuressaare Kiriku Pühapäeva Kool, Kuressaare Gümnaasium,

Eesti Hoiuraamatukogu, Saaremaa Keskraamatukogu, Southbank International School Library (London)

2002. a. projekti "Lugemine lubatud" raames toetasid SÜG-i raamatukogu lastele ja noortele mõeldud väärtkirjanduse muretsemisel :

Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp, EBC Ehitus, Ilusalong "Celin" ja Turufoto.