Kolmapäev, 21. oktoober 2020

ETTELUGEMISE PÄEV

Igal sügisel tähistatakse Eestis ettelugemise päeva 20.oktoobril (aastast 1994).
Ettelugemise päev tõstab raamatu- ja lugemishuvi ning lisaks on see tore peretraditsioon, mida veeta koos lastega.
Rahvajutu aastast ajendatuna oli sel aastal ettelugemise päev pühendatud muistenditele ja rahvajuttudele. Inspireerituna Ira Lemberi luuletusest „Munamägi“, kandis päev pealkirja: „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus toimus ettelugemine 15. oktoobril ja kuulajateks olid: 
2.A, 2.B, 2.D, 3.A ja väikemaja klassid (1.C, 1.E/2.L, 2.C, 3.C/4.E, 3.Ü, 4.C) koos klassijuhatajatega (kokku 125 õpilast + 10 õpetajat).
Suure Tõllu, Vanapagana, vaeslapse-peretütre lugusid ning Saaremaa legende lugesid sel aastal ette:
Torm Vatsfeldt, Vootele Mets (12.C), Katre-Liis Võhma (12.A), Birgit Keerd ja Raina Kolk (10.B), Cathrin Benita Poopuu ja Martin Vesberg (11.C)
Ettelugemist oleme igal aastal teinud erinevate lugejatega...miks sel aastal gümnaasiumi õpilased valikus?
Sest kahjuks järgmisel aastal neid enam ei ole!
P
alju tänu ka Sirje Kreismanile, Rita Ilvesele ja Urmas Kiilile, kes lubasid oma tunde „kasutada”.
Päev oli tore ja veel toredam oli näha, kuidas ettelugejad oma rolli nautisid ja sisse elasid! 


Suur aitäh osalejatele!
Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja

















 

Kolmapäev, 14. oktoober 2020


ETTELUGEMISE PÄEV

Alates 1994. aastast tähistatakse Eestis ettelugemise päeva 20. oktoobril.
Ettelugemise päev tõstab raamatu- ja lugemishuvi.

Lisaks on see tore peretraditsioon, mida veeta koos lastega.

Rahvajutu aastast ajendatuna on sel aastal ettelugemise päev pühendatud muistenditele
ja rahvajuttudele.
Inspireerituna Ira Lemberi luuletusest „Munamägi“, kannab päev pealkirja:
„Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“

Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus toimub ettelugemine: 

15. oktoobril kell 8.00 – 13.45

PÕNEVAT  LUGEMIST JA KUULAMIST!

 

 MUISTEND

Muistend on lühike rahvajutt, mis annab tavapäraselt edasi mingi tõeks peetud sündmuse või olukorra. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada.
Erinevalt muinasjuttudest on muistendid ühenduses kindla koha, aja, hõimu, tegelase, uskumuse või kombega.

Muistendi (saksa k. die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena.

Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend seletab pigem kohalikku kogemust.

Rahvajutud

Muinasjutt      Muistend       Naljand

Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms. kujul (Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Muistendi lõpp on muinasjutu omast erinev: olukord alati ei lahene, surnud jäävad kummitama jne.

Muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki:

  • mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega ning omavahel põimuvad igapäeva-maailm ja teispoolsus: Libahunt, nõiad, tuulipask, kurat, Koit ja Hämarik jt.)

  • tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi)

  • ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega: Peeter I, Karl XII jt.)

  • kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega: järv, mägi, jõgi, puu, kivi, rändrahn. Või suuremad ehitised: sild, kirik, klooster)

  • vägilas- ehk hiiumuistendid (jutustavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest: Suur Tõll, Kalevipoeg, Vanapagan)

  • legendilaadsed muistendid (jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tegevusega: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, Püha Jüri jt. pühakud)

Ammustel aegadel püüdsid inimesed muistendi kaudu maailma seletada ja mõista, aga ka hoiatada mitmesuguste ohtude eest. Paljud nähtused jäid tolle aja inimestele mõistmatuks ning siis tulidki mängu näkid, haldjad, puugid
ja muud salapärased olendid, keda tõsimeeli usuti.


(Reet Krusten „Eesti muistendite kuldraamat“, 2010)

 

Reede, 2. oktoober 2020

OKTOOBER
Leelo Tungal

Kuskohast need puulehed teavad,
et aeg on neil kollaseks minna?
Mismoodi nad teavad, et peavad
kuldseks värvima terve me linna?

Mismoodi need oravad teavad,
et pähkleid peab koguma varuks?
Mis saab siis, kui oravad peavad
end kährikuks, siiliks või karuks?

Kust lapsedki teavad, et peavad
koolis käima, kui tarkust on vaja?
Mida lapsed ei tea, seda teavad
isa, ema ja õpetaja.