MUISTEND
Muistend on lühike
rahvajutt, mis annab tavapäraselt edasi mingi tõeks peetud sündmuse või
olukorra. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada.
Erinevalt
muinasjuttudest on muistendid ühenduses kindla koha, aja, hõimu, tegelase,
uskumuse või kombega.
Muistendi (saksa k.
die Sage) mõiste tuli
käibele Saksamaal 19. sajandil vendade
Grimmide algatusena.
Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend seletab pigem kohalikku kogemust.
Rahvajutud
Muinasjutt Muistend Naljand
Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms. kujul (Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Muistendi lõpp on muinasjutu omast erinev: olukord alati ei lahene, surnud jäävad kummitama jne.
Muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki:
- mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega
ning omavahel põimuvad igapäeva-maailm ja teispoolsus: Libahunt,
nõiad, tuulipask, kurat, Koit ja Hämarik jt.)
- tekke- ja seletusmuistendid (seletavad
rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi)
- ajaloolised muistendid (seotud
ajalooliste sündmuste ja inimestega: Peeter I, Karl XII jt.)
- kohamuistendid (seotud
tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega: järv, mägi, jõgi, puu,
kivi, rändrahn. Või suuremad ehitised: sild, kirik, klooster)
- vägilas- ehk hiiumuistendid (jutustavad
endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest: Suur Tõll,
Kalevipoeg, Vanapagan)
- legendilaadsed muistendid (jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tegevusega: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, Püha Jüri jt. pühakud)
Ammustel aegadel püüdsid inimesed muistendi
kaudu maailma seletada ja mõista, aga ka hoiatada mitmesuguste ohtude eest. Paljud
nähtused jäid tolle aja inimestele mõistmatuks ning siis tulidki mängu näkid,
haldjad, puugid
ja muud salapärased olendid, keda tõsimeeli usuti.
(Reet Krusten „Eesti muistendite kuldraamat“, 2010)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar