Sajandi parim teos ja 2017. aasta parimad raamatud

Juba 12. korda Eesti Kirjastuste Liidu ja Apollo raamatupoodide poolt korraldatavas üle-eestilises rahvaküsitluses osales tänavu rekordarv inimesi.
Sajandi parimaks eesti  autori teoseks valiti  Oskar Lutsu "KEVADE"

Nb! Klõpsa sinisel pealkirjal :)

 

 

SAJANDI SADA PARIMAT EESTI ALGUPÄRAST LASTERAAMATUT:

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uuring 1999/2000 aastavahetusel
(Nukits 2000)


Oskar Luts Kevade
Aino Pervik Kunksmoor. Kunksmoor ja kapten Trumm
Silvia Rannamaa Kadri
Eno Raud Naksitrallid
Oskar Luts Nukitsamees
Eno Raud Sipsik
Edgar Valter Pokuraamat
Marta Sillaots Trips-Traps-Trulli sari
Ellen Niit Pille-Riini lood
Ernst Enno Üks rohutirts läks kõndima
Jaan Rannap Agu Sihvka annab aru
Julius Oro Hiir rätsepaks
Karl Ristikivi Semud
Irma Truupõld Rohelise Päikese maa
Silvia Rannamaa Kasuema
Aino Pervik Arabella, mereröövli tütar
Karl Ristikivi Sellid
Anton Hansen Tammsaare Meie rebane
Tiia Toomet Vana aja lood
Richard Janno Vutimehed
Enn Kippel Meelis
Jüri Parijõgi Tsemendivabrik
Ernst Peterson-Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest
Jaan Rannap Viimane valgesulg
Richard Roht Jutte loomadest
Vladimir Beekman Aatomik
Juhan Jaik Kaarnakivi
Elar Kuus Memme musi
Viivi Luik Kõik lood Leopoldist
Ellen Niit Rongisõit
Ellen Niit Triinu ja Taavi uued ja vanad lood
Hando Runnel Mõtelda on mõnus
Karl Eduard Sööt Lapsepõlve Kungla
Ansomardi Jalgsema Kitse-eide muinasjutud
Karl August Hindrey Lõhkiläinud Kolumats (1918) ; (1979)
August Kitzberg Lastejutte
Iko Maran Londiste, õige nimega Vant
Ellen Niit Krõlli lood
Harry Jõgisalu Maaleib
Jaan Kross Mardileib
Heljo Mänd Karuaabits
Eduard Vilde Minu esimesed triibulised
Juhan Jaik Pombi sari
Juhan Jaik Võrumaa jutud
Boris Kabur Rops
Jaan Lattik Meie noored
Jüri Parijõgi Jutte
Jaan Rannap Koolilood
Fr.Tuglas Väike Illimar
K.A.Hindrey Jaunart Jauram
K.A.Hindrey Kill Martuse lood
K.A.Hindrey Pambu-Peedu
K.Kangur Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid
F.Kotta Tublid loomad
V.Luik Tubased lapsed
M.Mutt Näärivana
E.Niit Suur maalritöö
E.Raud Roostevaba mõõk
L.Tungal Vana vahva lasteaed
A.Dahlberg Mutionu pidu
L.Hainsalu Pikkurilli
H.Jõgisalu Kärp
A.Kitzberg Lastenäidendid
E.Kuus Jänesepoeg, kes luuletas
H.Käo Dondijutud
V.Masin Sinasõprus tammega
H.Mänd Toomas Linnupoeg
E.Niit Karud saavad aru
E.Niit Midrimaa
E.Niit Suur suislepapuu
H.Nõu Pea suu!
J.Parijõgi Jaksuküla poisid
J.Parijõgi Külaliste leib
H.Pukk Rohelised maskid
A.Põldmäe Mitmekesi maateral
J.Rannap Nublu
R.Roht Laaned ja veed
P.E.Rummo Kokku kolm juttu; Lugemik, lugemiki
K.E.Sööt Lastelaulud
S.Truu Silja raamatute sari
L.Tungal Kristiina, see keskmine
R.Vaidlo Lood Kukeleegua linnast
H.Väli Hundikäpp
H.Väli Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel
O.Arder Mine metsa !
E.Enno Juss oli väike peremees
K.A.Hindrey Piripilli-Liisu; Seene-Mikk
A.Jakobson Suur on ja väike vennapoeg; Ööbik ja vaskuss
J.Kallak Summ-summ
R.Kamsen Küll on kena kelguga
J.Kaplinski Kes keda sööb, kes mida sööb
J.Kaplinski, T.Toomet Kuhu need värvid jäävad
A.Kitzberg Piibelehe neitsi
A.Kivirähk Kaelkirjak; Sirli, Siim ja saladused
H.Käo Kui mind üldse olemas ei oleks
U.Leies Tipp ja Täpp
I.Maran Pikk päev
H.Mänd Oakene; Pillerpall
J.Parijõgi Teraspoiss E.Raud Kalevipoeg
R.Roht Väleküüs ja Tuhknai
H.Runnel Mere ääres, metsa taga
K.E.Sööt Upa, upa, oalilli
I.Truupõld Öömori okaslinn

SAJANDI EDUKAMAD EESTI LASTEKIRJANIKUD:



Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, 
Karl August Hindrey, Oskar Luts, Aino Pervik, Jüri Parijõgi, Juhan Jaik, Heljo Mänd, Karl Ristikivi, Elar Kuus, Richard Roht, Silvia Rannamaa,
Hando Runnel, Ernst Enno, Iko Maran, Tiia Toomet, Edgar Valter, Marta Sillaots, Karl Eduard Sööt, August Kitzberg, Julius Oro, Irma Truupõld, Leelo Tungal, Heino Väli, Viivi Luik, A.H.Tammsaare, Harri Jõgisalu, Ott Arder, Vladimir Beekman, Henno Käo, August Jakobson, Jaan Kaplinski, Enn Kippel, Jaan Lattik, Ernst Peterson-Särgava, Richard Janno, Kalju Kangur, Paul-Eerik Rummo, Leida Tigane, Ansomardi, Andrus Kivirähk, Felix Kotta, Uno Leies, Holger Pukk, Fridebert Tuglas, Jaan Kross, Kersti Merilaas, Ralf Parve, Robert Vaidlo, Eduard Vilde, Lehte Hainsalu, Boris Kabur, Astrid Reinla, Reinhold Kamsen, Mihkel Mutt, Asta Põldmäe, Priit Pärn, Alide Dahlberg, Juhan Kallak, Viktor Masing, Eduard Männik, Dagmar Normet, Helga Nõu, Magda Pihla, Rein Saluri, Silvia Truu, Arvo Vallikivi, Aime Beekman, Gert Helbemäe, Aadu Hint, Heino Kiik, Mait Metsanurk, Voldemar Miller, Kustas Põldmaa, Jaan Vahtra, Lall Kahas, August Mälk, Valve Saretok, Silvi Väljal

KIRJANDITEEMAD 2006 - 2011

2011

1. Minu Eesti
2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
3. Ühiskonna arengu võti on haridus
4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda. (Iiri vanasõna)
5. Igal ajal on oma nägu
6. "Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates)
7. "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost." (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
8. Kultuur meis ja meie ümber
9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
10. "Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker)

2010

1. Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja
2. Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses
3. "Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt ..." (Hermann Hesse)
4. Haridus – kas kohustus või võimalus?
5. "Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer)
6. Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv
7. Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti?
8. Argipäev vajab muinasjutte
9. Oo, sport, sa oled raha!
10. Igaühe õnn on kordumatu

2009

1. Uue sajandi väljakutsed

2. Valgus ja varjud inimhinges

3. "Inimese elu on lõpetamata jääv kool" (Gottfried Keller)

4. Nüüdisaja kirjandus - looming või äri ?

5. Loodus ei andesta vigu6. Ajakirjandus - vabadus ja vastutus

7. Mille poole püüdlevad tänapäeva noored ?

8. Kunst meenutab meile igavesi väärtusi

9. "Sündmused muudavad inimest" (Alexandre Dumas)

10. Pikk tee endani

2008
1. Võrdsete võimaluste Eesti
2. Mis viib elu edasi – kultuur või kapital?
3. Virtuaalsed inimsuhted
4. Tänapäeva maailma hirmud
5. Sport tähendab võitude hinda ja kaotuse kibedust
6. "Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus." (Jaak Jõerüüt)
7. Olla nagu kõik või jääda iseendaks?
8. Kunst avab tee maailma mõistmisele
9. "Sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid." (Vergilius)
10. Ajakirjandus peab ühiskonda parandama

2007

Eesti mured on ka minu mured
Kirjutatud ja kirjutamata seadustest
Haridus – kas vahend või eesmärk?
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus
Mida suudab avalik arvamus?
«Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.» (Mati Unt)
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist
Meedia noore põlvkonna kujundajana
Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil
«Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu.» (Michel de Montaigne)

2006

«Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.» (Lennart Meri)
Religiooni osa kultuuris
Eneseteostus ja selle hind
Inimesed, keda on raske mõista
«Üksteisest pimesi me mööda käime...» (Marie Under)
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu
Mõttematk ühe kirjandusteose probleemidesse
Elame infoajastul. Kuhu edasi?
Suurte ja väikeste riikide poliitika
Rikas elu, vaene elu

UUT KIRJANDUST RAAMATUKOGUS

13.03.2017

ÕPPEKIRJANDUS:

P. Schneider Ke-ke-kes teeb u-u-uhhuu? (kaunilt kujundatud raamat aitab mõista kogeluse tagamaid ja
on kirjutatud lastele, kes kogelevad ning nende vanematele ja õpetajatele)  Eesti Kogelejate Ühing, 2016

K. Rannaste  Sõnakunsti jäljed. Kirjanduse õpik gümnaasiumile III osa : Kirjandusteose analüüs ja tõlgendamine (käsitletavad kirjandusteosed on pärit 19.sajandist ja 20.sajandi algusest; õpik koosneb 28 peatükist, mis jagunevad 3 ossa: romantismiajastu-, realismiajastu-ja modernse kirjanduse algus) Avita, 2016

K. Vainola  Eesti keele õpik 2. klassile I osa. Lugemik Jutulinn + töövihik I osa (lugemik innustab lapsi lugema ja loetut mõistma ning lõbusad pildid, muinasjutud,mängud muudavad õppimise toredaks) Maurus, 2016

S. Piht  Matemaatika tööraamat 2. klassile I osa (ülesanded on seostatud aastaaegade ja Jutulinna temaatika
ja tegelastega ning sisaldab erinevaid matemaatilisi mänge, kuulamisülesandeid ja õuesõppetunde) Maurus, 2016

R. Tiidovee jt. Eesti keele õpik 4. klassile I osa + töövihik I osa (õpikut läbiv teema on lõiming) Maurus, 2016

S. Pallo  Ajaloo õpik 6. klassile : kiviajast vanaajani I-II osa (õpikus on olulisel kohal on silla loomine minevikusündmuste ja tänapäeva vahel ning mängu abil saab laps selgeks ka ajalooallikad) Maurus, 2015

M. Maasing  Ajaloo õpik 7. klassile I osa (õpik käsitleb maailma keskajal, avatakse keskaja mõiste ning tuuakse näiteid keskaja mõjudest tänapäevani; samuti käsitletakse põhjalikult Eesti teemasid) Maurus, 2016

ILUKIRJANDUS:

M. Raud  Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda (elulooline eneseabiraamat, mis algab  mõtteliselt seal, kus lõppes kirjaniku debüütromaan “Musta pori näkku”) FD Distribution, 2016

M. Kahro  Seal, kus näkid laulavad (psühholoogiline põnevik, mis kirjeldab hirmu laastavat mõju inimesele
ja ühiskonnale – võitis esikoha kirjanduskonkursil Bestseller 2015 ilukirjanduse žanris) Pilgrim, 2016

Contra  Minu Läti. Anekdoot tõelisest eestlasest (autor: ”Kui ma jälle Läti teemal sõna võtan, teinekord ka
läti keeles, muretsevad mõned toredad eestlased, kas ma mitte Eesti jaoks kaotsi ei lähe”) Petrone Print, 2016

E. Ferrante  Minu geniaalne sõbranna. Napoli romaanide sarja I osa (teos viib lugejad 1950. aastate Napoli vaese ja troostitu linnaosa tänavatele, kust saab alguse Elena ja Lila elukestev sõprus) Varrak, 2016

C. Mackintosh  Ma lasen sul minna (judinaid tekitav, ootamatute süžeepööretega kaasakiskuv psühholoogiline põnevik tugineb tõsielulistele sündmustele ja autori väga isiklikele üleelamistele) Petrone Print, 2016

P. Hawkins  Tüdruk rongis (Rachel sõidab tööpäeviti edasi-tagasi Londoni vahet...kuni ühel päeval selgub, et ta on rohkem kui vaid naine rongis. Põnev raamat on vallutanud kõikide raamatuedetabelite müügitopid)  2015

LASTE- JA NOORTEKIRJANDUS:

I. Koff  Kirju koer (väga hea lasteraamat ja millises ilusas eesti keeles!) Härra Tee ja proua Kohvi, 2016
R. Reinaus  Kuidas mu isa endale uue naise sai (12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga.
Ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda...Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" võidutöö) Tänapäev, 2016

K. Kaldma  Halb tüdruk on jumlala hea olla (11-aastane hakkaja tüdruk seikleb koos õe-venna ja naabri-poistega mööda Eestimaa kolgast ringi. Tasapisi muutuvad julgustükid üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata) Varrak, 2016

L. Williamson  Poiss, kes seilas tugitooliga üle ookeani (põnev ja mõtlemapanev lugu poisist, nimega
Becket, kelle ainus soov on, et tema pere oleks terviklik) Varrak, 2016

K. Ohlsson  Klaaslapsed (Billie ja ema uues kodus toimuvad salapärased ja ebameeldivad sündmused-
põnev lugemine, mis tekitab isegi veidi kõhedust) Tiritamme Kirjastus, 2016

J.K. Rowling  Harry Potter ja äraneetud laps. I-II osa (Harry, Ron ja Hermione on nüüd juba täiskasvanud, neil on endal lapsed ning nad elavad oma igapäevast elu...) Varrak, 2017

Harriet Beecher-Stowe
Onu Tomi onnike ehk neegrite elu Ameerika orjariikides

392 lk. Eesti Raamat, 1975

Huvitav ajalooline romaan, mis räägib Lõuna-Ameerika orjade elust 19. sajandi keskpaigas. Raamat ilmus 1852. aastal ja kogu maailm lõi kihama: põneva jälitusloo, poliitilise agitatsiooni ja moraalse üleskutse segu tabas täpselt Ameerika valupunkti. Raamatut loeti kas vaimustusega või ängistusega. Ühed tundsid meeleheitel olles Tomile, Elizale, Topsyle ja teistele mustanahalistele kangelastele kaasa, teised needsid autori maapõhja, sest tema kirjeldused inimvääritust elust orjaturgudel ja puuvillaistandustes olid nii tõepärased...Väga emotsionaalne lugemine!
NB! Teatris NO99 esietendus 8. augustil 2009 samanimeline etendus, Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi koostööna.

ARTIKLID:
ONU TOMI ONNIKE Harriet Beecher-Stowe. Miksike
Teater NO99. Vikipeedia
Onu Tomi onnike. Teater NO99
A. Kaljuvee NO99 „Onu Tomi onnike”. Eesti Päevaleht, 01.08.2009
J. Ala Meeldivalt didaktiline Tomi onnike. Postimees, 09.08.2009

RAHVUSVAHELINE NAISTEPÄEV - 
8.märts

Maga kaheksandal kaua,
ole aastas kord ka proua. 
Et ei ununeks naiste vaev,
selleks ongi naistepäev.

Ole sa Mann või Laine,
täna oled lihtsalt naine.
Ole memm või ole plika.
Naistepäev on sinul ikka!

Rahvusvahelise naistepäeva tähistamise algust on seostatud USA 1848. aasta reformidega, kui naised said mitmeid õigusi ja vabadusi.
Samuti seostatakse naistepäeva 1908. aastaga, mil New Yorgi tekstiilivabrikus leidis aset tulekahju, kus hukkus 129 naist. Pärast seda hakkasid töölised paremaid ja turvalisemaid töötingimusi nõudma.
Algselt oli sel päeval hoopis teistsugune mõte: see oli töölisnaiste püha, mil mehed jäid lastega koju ja naised läksid tänavale meelt avaldama.
1909. aastal tegi Poola ja Saksamaa poliitik Rosa Luxemburg ettepaneku tähistada
8. märtsi naiste solidaarsuse päevana. 1911. aastal hakati naistepäeva tähistama Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Taanis, 1913. aastal Venemaal.
ÜRO ettepanekul hakati naistepäeva ametlikult tähistama alates 1977. aastast.

Naistepäev Nõukogude Liidus

8. mail 1965 kuulutas NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium rahvusvahelise naistepäeva puhkepäevaks. Naistepäev tähendas koosviibimisi töökohtades ja pidu pereringis. East ja staatusest sõltumata kingiti naistele ja tüdrukutele lilli. Osteti torti ja pakuti kooke ning pidulikke jooke.

Naistepäev Eestis

Eestis kandus naistepäevale üle 20. sajandi alguses riiklikult, kuid ka pereringis tähistatud emadepäev, nii et lapsed valmistasid emadele ja vanaemadele kingitusi. 1960.–1980. aastatel saadeti naistepäeval massiliselt tervitus- ja õnnitluskaarte.
Eestis oli naistepäev viimati riigipüha 1990. aastal.
Kui 1990. aastatel suhtuti naistepäeva pila ja paroodiaga, siis juba kümnendi lõpul muutus päev uuesti aktuaalseks. Taas on tavaks viia sõpradele ja töökaaslastele lilli ja ühiselt midagi pidulikumat ette võtta.

2008.a. ilmunud Eesti kaunimad raamatud valitud !

25 EESTI KAUNEIMAT RAAMATUT 2008

5 KAUNIMAT LASTERAAMATUT


Meie raamatukogus on neist: Kadri Hinrikus Miia ja Friida

Jaan Rannap Lips-laps, lehelind

Leelo Tungal Seltsimees laps Eesti Vabariik 90
Reeli Kõiv Eerik Haamer

Jürgen Rooste 21. sajandi armastusluule

Raamatukogu teatab!

Kirjanik Maimu Berg Sofi Oksaneniga

Sofi Oksanen autogramme jagamas

12. mail kohtus Saare maakonna keskraamatukogus lugejatega ning tutvustas oma uut eesti keeles ilmunud romaani "Puhastus" Soome kirjanik SOFI OKSANEN.

Teda on nimetatud soome moodsa kirjanduse eredaimaks täheks, kuid kes hetkel kirjutab Eestist ja eestlastest läbi ajaloo, eriti läbi viimase sajandi.

Oma Eestist ja eestlastest kõnelevate teostega on Sofi Oksanen praegusel ajal tõhusamaid Eesti saadikuid maailmas. Viimane romaan "Puhastus" on ilmumas 23 maal, mis on väga oluline Eesti ajaloo tutvustamisel.

Kumma maa hingeline kodanik te rohkem olete, Eesti või Soome oma?

"Minu meelest Eesti loodus on ilusam, kui Soome loodus. Mulle meeldib küll Helsingi, tahan, et meri oleks lähedal. Aga valgus on Eestis teistmoodi ja minu meelest on see ilusam." (Arter, 09.05.2009)

Eesti keeles on ilmunud tema varasemad raamatud:

"Stalini lehmad" (2004, 2009) ja "Baby Jane" (2006).

SÜG-i raamatukogust on võimalik laenutada raamatut S.Oksaneni raamatuid:

"Stalini lehmad" (kirjaniku autogrammiga!) ja "Puhastus".