Lembit Uustulnd
Ta ujub siiski...

192 lk. Varrak, 2011

Tallinki laevakapten ja kirjanik – mitme haarava mereromaani autor Lembit Uustulnd on sedapuhku kirjutanud loo lastele. Raamat on pooldokumentaalne – jutustus sellest, kuidas Uustulndi tütrepojad Mats ja Tõnn vanaisaga reisi Rootsi kaasa tegid, mida nad laevas nägid ja millistest sündmustest osa said. Kõige selle käigus saame tuttavaks reisilaevaga, ametimeeste ja nende töödega, käime külas Rootsi kuningal ning imetleme muuseumis svensonite kuulsat sõjalaeva „Vasa“.
Saaremaiselt hea huumoriga kirjutatud raamat aitab lastele selgitada meresõidu võlu, näitab laevaelu oma kõigis kirevates värvides ning avardab pisutki meie teadmisi sellest valdkonnast.

ARTIKLID:
A. Laine Lembit Uustulnd kirjutab kapten Ninnasest ja lasteraamatut. Saarte Hääl, 06.09.2011
Lembit Uustulnd "Ta ujub siiski". Tartu Linnaraamatukogu noorte-ja lasteleht
A. Maksimov Raamatupood: õigel ajal õiges kohas!. Meie Maa, 14.12.2011

Hea koolipere!

20. oktoobril tähistatakse Eestis 18. korda ETTELUGEMISE PÄEVA!

Sel aastal on ettelugemise päev pühendatud Euroopa Kultuuripealinnale Tallinn 2011 ja seetõttu on päeva üldiseks deviisiks "Tallinn-legendide linn" - loetakse legende, muistendeid ja muid lugusid Tallinna kohta...
Mujal Eestis võib ettelugemise kaudu elustada ka kohalikku pärimust.

Ettelugemisepäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast.

Ilusa päeva koos raamatu ja vahvate lugudega Saku Suurhalli sortsidest, varese väljamaareisist ja toksivast rähnist tõid kuulajateni Vootele Mets 3B,
Gregor Kelder 3A, Roosmarii Sarapuu 4B ja Katri Maripuu 4A klassist.

Suured tänud toredatele kuulajatele 11C, 9A ja 9B klassist ja loomulikult fantastilistele õpetajatele!

Iivi Vikat
Raamatukogu juhataja

SIIT ALUSTAME KAUGET TEED

Mu käes on päevinäinud aabits,

mis hädavaevu seisab koos,

siin tuttav iga pilt ja pala

ning tarkustera igas loos.

Siin salmikestel oma kõla,

neis läinud aja mõte, meel

ning sõnad, mille sisu aimad –

see vana armas emakeel.

Viib aabits välja koduõuest,

toob ligemale võõraid maid

ja rahvaid, linnu, loodust, loomi,

näe, hulga targemaks sa said!

On aabits raamatute raamat,

siit alustame kauget teed,

ja olgu lood kui lihtsad tahes,

meil eluks ajaks meeles need.

Olivia Saar

Raamatukogu teade!

Esmakordselt kuulutati sel õppeaastal välja

KÕIGE RAAMATUKOGUSÕBRALIKUMA KLASSI
tiitel!
Selle sai 12.c klass (klassijuhataja Rita Ilves),
kes veetis raamatukogus kõige rohkem oma
vaba aega – nii õppides, laenutades, küsimuste-vastuste voorusid pidades ja lihtsalt maailma asju
arutades.

Kõike head neile edaspidiseks!

Eesti kirjavara internetis

Eesti digiteerijad on viimaste aastate jooksul suutnud võrgus kättesaadavaks teha muljetavaldava koguse kultuuriloolisi allikmaterjale.
Siit leiate üllatavaid leide ja taaskohtumisi virtuaalmaailma trükistega!

Allikas: Raamatuajakiri LUGU 2011, nr 7

Tulevased tudengid ja kõik huvilised saavad tutvuda ülikoolide raamatukogudega:

TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU VIRTUAALTUUR
(Kasutades menüüd "Vali stseeni" või klikkides kollasele noolele saab ringi vaadata kõigil neljal korrusel)

TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU VIRTUAALTUUR
(samast saab minna ka ülikooli peahoone, ülikooli ajaloo muusemi, loodusmuuseumi, botaanikaaia jt. virtuaaltuuridele).

STEN ROOSI MUINASJUTUVÕISTLUS 2011!

Laupäeval, 2. aprillil kuulutati Tallinna raekojas välja Steni muinasjutuvõistluse parimad.

Juba 19. korda toimuvale muinasjutuvõistlusele laekus seekord rekordiline arv võistlustöid- 423!
I auhinna pälvis Marta-Liisa Talvet Miina Härma Gümnaasiumist, II koha võitis Liisa Meidla Tudulinna Põhikoolist ja kolmanda koha saaja on Ants Jürgen Tammsaar Võru Kesklinna Gümnaasiumist.
Zürii eriauhinnad võitsid teiste hulgas MARI KOLK ja ROBIN MÄETALU Saaremaa Ühisgümnaasumist. PALJU ÕNNE tublidele kirjutajatele!

Muinasjutuvõistlus on 10-15-aastastele noortele autoritele mõeldud konkurss. Parimaid muinasjutte on avaldanud igal aastal ajakiri Hea Laps (2001. aastal I koha pälvinud muinasjuttu saab lugeda ajakirjast nr.4, ka teisi võidutöid hakatakse tasapisi avaldama.)

Stenist oleks tänavu 6. septembril saanud 41-aastane mees. Kõik poisid ei saa suureks, nagu tõdeb üks Ivar Soopani raamatutest. Sten Roos (06.09.1970 - 29.10.1991) lahkus meist noorukieas. Tema vanemate algatatud mälestus­konkurss on kasvanud üle-eesti­li­seks muinasjutuvõistluseks ning kinnistanud Steni kuvandi – väike poiss, kes luges palju ning kirjutas ise mitmeid rõõmsatoonilisi, humoorikast ja sõbralikust vaimust kantud loomamuinasjutte.

Rooside algatatud ja tänase päevani nende korralduse all seisev konkurss on Haapsalule lastesõbraliku muinasjutulinna kuvandit luua aidanud.

ARTIKLID:
Muinasjutuvõistlus 2011
Sten Roosi muinasjutuvõistlusel 2009. aastal auhinnatud autorid. Õpetajate Leht, 17.04.2009
M. Pajula Muinasjutuvõistlus poja mälestuseks. Eesti Päevaleht, 09.09.2000

Andrus Kivirähk Saaremaa Ühisgümnaasiumis 17.02.2011, FOTOD

Heljo Mänd 85

Eesti laste- ja noorsookirjanik, luuletaja ja prosaist sündis
11. veebruaril 1926 Narvas, kontoriametniku peres.

1946. aastal lõpetas Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi; töötanud ajalehe “Säde” ning ajakirjade “Pioneer” ja “Täheke” toimetustes.

Looming

Kirjutanud lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks tõlkinud lasteluulet. Ka täiskasvanuile avaldanud luulekogusid ja romaane.

Tema luulet on rohkesti viisistatud (G.Ernesaks, R.Lätte, R.Päts, E.Tamberg jt.).

Tegutses väga aktiivselt Noorte Autorite Koondises (NAK) , mis oli oma aja progressiivsemaid loovinimeste ühendusi.

1965. aastast peab kutselise kirjaniku ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed.

Heljo Männi Karu-aabitsaga (1971) on lapsed lugema õppinud juba 40 aastat.


väga populaarne oli aabitsa põhjal valminud telelavastus Mõmmi ja aabits, mida on lavastusena mängitud ka teatrilaval.

Lugejauuring 2010

Lõppemas on lugemisaasta 2010 ja aeg ka meil kokkuvõtteid teha.

2010. aasta aprillis korraldatud raamatukogu lugejaküsitluse eesmärk oli selgitada välja lugejate arvamus raamatukogu pakutavate teenuste, lahtiolekuaegade, teavikute valiku ja klienditeeninduse osas.

Anonüümne ankeetküsitlus viidi läbi veebipõhiselt ning küsimustik koosnes 12st küsimusest, küsitlusest võttis osa 361 lugejat.

Küsitlus andis positiivse vastukaja, kuna enamus külastajatest olid raamatukogu pakutavate teenustega rahul.

Kõige kõrgemalt hinnati raamatukogu lahtiolekuaegu, mida pidasid sobivaks 343 vastanut 361 küsitluses osalejast. Paremuselt järgmine hinnang kuulus teenindusega rahulolule, millele vastas positiivselt 333 lugejat ning raamatukogu kasutajasõbralikkusega olid rahul 324 lugejat.

Samuti hinnati kõrgelt kohustusliku kirjanduse laenutuse võimalust, mida pidasid oluliseks 308 küsitlusele vastanut.

Kõige madalama rahuloluhinnangu sai arvuti kasutamise võimalus kooli raamatukogus, millega ei olnud rahul 40 küsitluses osalenut.

Samuti andis mõtlemisainet, kuidas paremini propageerida raamatukogu IT-võimalusi. Raamatukogu avalikku kataloogi RIKSWEBi ei ole seni kasutanud 218 ning raamatukogu blogi ehk ajaveebi 243 lugejat, nii et arenguruumi selles vallas on!

Raamatukogu tänab kõiki küsitluses osalejaid ning anketeerimisel abiks olnud õppealajuhatajat Marek Schapelit.

NB! Küsitluse tulemustega lähemalt saab tutvuda siit: diagrammid, tabel
 

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

ETTELUGEMISPÄEV

Sügise saabudes tuleb kõigi teiste tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.

Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, uute eesti raamatute näitused jne.

Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause: “Olgem avatud raamatute rahvas”.

Lugemine vajab erilist päeva: ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi, Ameerika Ühendriikides isegi nädalaid – need on igal pool erineval ajal.

Eestis on valitud ettelugemispäevaks 20. oktoober.

Siis on sügis ja koos lugeda pimedatel sügisõhtutel on tore tegevus.

Ettelugemispäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast.

Peale ühendava on ettelugemisel ka arendav pool. Emakeeleõpetajad teavad – lapsed, kellele pole kunagi raamatut ette loetud, on tõsises hädas kirjandite ja ümberjutustuste kirjutamisega ning tekstist olulise leidmine on neile raske.

Käesoleva aasta 12. septembril tähistatati Eestis esmakordselt vanavanemate päeva, seetõttu loevad täna kooli raamatukogus raamatuid ette vanavanemad.

Meie lapsed vajavad vanaisa elutarkust, vanaema kooke ja kallistusi ning kindlasti vanavanemate loetud lugusid…!

Vahvaid lugusid lugesid lastele ette vanavanemad: Viljar Aro, Külli Looman,
Asta Tamleht, Tiiu Villsaar, Tiiu Kallas, Mia Rand, Aado Haandi. Suur aitäh neile!
Lood olid toredasti ette loetud ja pajatused lastega nii armsad ning tundus, et ka vanavanemad jäid üritusega rahule. Igatahes soovitasid nad teinekordki endid tagasi kutsuda!

Suured tänud ka 1A, 2A,B 3A,B ja 6A klassi õpilastele ja klassijuhatajatele!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja


Pilte tänasest päevast:

Vanavanemate päev

Septembri teine pühapäev — vanavanemate päev

12.09.2010 tähistatati Eestis esmakordselt riikliku tähtpäevana vanavanemate päeva, mis on peaminister Andrus Ansipi sõnul austusavaldus Eesti eakamatele inimestele.

Pühade ja tähtpäevade seaduse muudatuse algatas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, kelle sõnul on vanavanemate päeva eesmärgiks tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest ning selle tähistamine aitab tihendada põlvkondadevahelist suhet.

Roheliste liige Marek Strandberg: “Üks päev aastas võiks olla selline, kus pöörataks tähelepanu vanavanematele. Loodetavasti aitab taoline tähtpäev hinnata veelgi kõrgemalt vanavanemate rolli perekonnas. Meie lapsed vajavad oma vanaisasid, kelle elutarkusele toetuda, ning vanaemasid, kellel ei saa kunagi otsa koogid ega kallistused.“

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana - näiteks USA-s, Kanadas, Itaalias, Inglismaal ja Prantsusmaal.

Nagu emadepäev ja isadepäev, nii on ka vanavanemate päeva tähistamine saanud alguse Ameerika Ühendriikidest. Lääne-Virginia koduperenaise Marian McQuade eesmärgiks oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes.

Vanavanemate päev on eelkõige perekondlik. Selle tähistamine on iga pere enda teha ning siin on hea võimalus omi traditsioone juurutada. Minna vanaemale-vanaisale koogiga külla või hoopis viia nad kohvikusse. Või võtta ette jalutus- või seenelkäik, üllatada memme-taati piknikuga või katab vanaema oma perele piduliku kohvilaua.

Vanavanemate päev annab ehk väikese tõuke argiaskelduste tuhinas nende sidemete teadvustamiseks ja ka tugevdamiseks. Kiri, kaart, telefonikõne, küllasõit – nii nagu kellelgi võimalus on, ja mida sagedamini, seda parem!

Näitus: Ainult uudishimulikele !

24. septembril on Saaremaa Ühisgümnaasiumis Teadlaste ÖÖ, mille toimumist toetavad teaduskeskus AHHAA ja Euroopa Komisjon.
Siin väike näitus kooliraamatukogus leiduvatest populaarteaduslikest raamatutest ja -ajakirjadest.

Kätlin Karu
Ole vormis õige toiduga

114 lk. Karu Consulting, 2007

 Selleks, et tunda end tasakaalus ja õnneliku inimesena on vaja kindlasti lisaks õigele mõtlemisele, hingamisele ja kehalisele tegevusele ka õieti toituda. Raamat seletab lühidalt ja arusaadavalt lahti kõik toitumise põhitõed ning on vajalik igale sporti harrastavale inimesele, treenerile ja lapsevanemale.

PARIM VÄIKE LUGEJA 2010!

Juba kolmandat aastat tänab raamatukogu oma parimaid väikeseid lugejaid,
kes saavad koolilõpu aktusel tänukirja "Mari-Mart loeb" ja mälestuseks
raamatu.

Siin on TOP 10 parimatest väikestest lugejatest:

1A
Kuuseok, Anni
Vevers, Luise
Aavik, Lennart
Kelder, Gregor
Kivi, Kaspar
Prii, Joonas
Vokk, Kaarel
Kirst, Eliisa
Vendel, Merili
Johanson, Artur

1B
Vaarik, Elisabeth
Oks, Kelly
Mets, Vootele
Kruut, Karmen-Kelsi
Põld, Triinu Eliise
Valge, Margit
Steinberg, Käthriin
Ilvik, Robin
Lopp, Devon
Matekainen, Melani

2A
Vinn, Elerin
Võhma, Katre-Liis
Aedmäe, Valdo
Karma, Huberta
Laanemets, Erik
Käsper, Kätriin
Benno, Alo
Raud, Kristiina
Vilter, Egert
Kõllamaa, Triinu-Mari

2B
Saluste, Carel Michel
Õunpuu, Liisa
Aun, Hardi
Kirs, Iris
Nelma, Brenda
Laipaik, Sarah-Lisee
Õunpuu, Endrik
Pirn, Carmen Electra
Leiten, Gertrud
Sarapuu, Roosmarii

3A
Raud, Kristin
Valge, Sofia Demi Li
Sepp, Helina
Luhaäär, Annika
Rasu, Mihkel
Trei, Siim
Ärmus, Andrea
Vallaste, Minni
Kriska, Agathe
Vahter, Lily

3B
Alt, Diana
Keerd, Kerman
Sui, Siret
Juht, Jutta Loviisa
Lõuk, Mihkel
Veliste, Liisa
Männik, Aleksandra
Michelson, Ly
Nõmm, Elo
Siigur, Emma

4A
Sepp, Karina
Kesküla, Agnes
Mändmaa, Kätrin
Sooäär, Anneli
Äär, Karel
Kirst, Maria
Altmets, Hendrik
Raasuke, Artti
Hüüdma, Helena
Laak, Eneliis

4B
Karjane, Janely
Liiv, Carlos
Gull, Gerli
Püüding, Kristo
Treiel, Johannes
Kapp, Airike
Tuus, Miikael
Käsk, Karita
Nuut, Karin
Aarnis, Eva

Uus noorsooromaan!

Helga Nõu
Appi!

264 lk. Atlex, 2008

Põnev teismelistele mõeldud noorsooromaan, mille tegelasteks on 16-17-aastased õde-venda. Raamatu peateemaks on armastuse otsimine. See pole kerge, kui sa ei ole enam laps, aga ka mitte täiskasvanu. Pealegi selgub, et täiskasvanute maailmas on armastus veel kõige keerulisem. Mis saab, kui sõber osutub HIV-positiivseks või kui laps jääb lapseootele? Ehk on kõige tähtsam inimesearmastus?

Leonie Swann
Glennkill : Lambakriminull

303 lk. Atlex, 2009

Sakslanna debüütromaan, mille žanrimääratluseks „lambakriminull“, on viimase aja kõige tavatumaid ja paeluvamaid teoseid, mis ühendab endas vaimukust ja põnevust, meelelahutust ja sügavmõttelisust.
Kui tavaliselt kirjanduses loomtegelasi inimlikustatakse, siis see raamat annab võimaluse jälgida inimesi looma vaatepunktist – ja nii mõnigi kord iseenda üle naerda.
2006. a. pälvis „Glennkill” saksakeelse kriminaalkirjanduse auhinna Friedrich-Glauser-Preis. Kuna teos on osutunud hämmastavalt menukaks nii kodu- kui ka välismaal, kirjutab autor sellele juba järge.

Khaled Hosseini
Lohejooksja

344 lk. Eesti Ekspress, 2008

Viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. See on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest kuni tänapäevase Talibani käes kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, lugu afgaani kombestikust ja traditsioonidest ning lugu elude purunemisest, usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.

Maria Kupinskaja
Minu Alaska : Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast

sari Minu…

272 lk. Petrone Print, 2008

Autor otsustas oma õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja nõnda sattus ta tööle kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset külma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast südamest?

Marje Aksli
Minu Moldova : Diplomaadi naisena Euroopa vaeseimas riigis

sari Minu…

240 lk. Petrone Print, 2008

Autor ei teadnud Moldovast õieti midagi peale paari stereotüübi, kui selgus, et peab oma abikaasa töö tõttu sinna riiki kolima. Raamat räägibki sellest, kuidas Marje leidis, et Moldova on omamoodi võluv ja armastust väärt, lisaks kubiseb raamat igasugu eriskummalistest seikadest naabrite, turumüüjate, ametnike, poliitikute ja teistega…

X Nukitsa konkursi võitsid Andrus Kivirähk ja
Heiki Ernits

8. mail 2010 kuulutati Tallinnas Nokia Kontserdimajas pidulikult välja X Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator 2008-2009.

Seekord võttis hääletusest osa 7656 last üle Eesti ning valida oli enam kui 250 raamatu vahel.

Lapsed tunnistasid suure häälteenamusega parimaks Andrus Kivirähki pillavalt vaimukate lühijuttude kogumiku „Kaka ja kevad“ (Varrak 2009)

X Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel
X Nukitsa konkursi tulemused: kunstnike edetabel
X Nukitsa konkursi tulemused: täiskasvanute hääletus

Uus lasteraamat!

Kätlin Vainola, Fred Jüssi  

Metsaelu aabits + CD

64 lk. Menu, 2009

Hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded. Lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola.

Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller ning kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega.

Eksamite aeg on varsti käes...!
Eduka eksami retseptid. Mia Rand, kooli psühholoog

Kirjandiõpetus

Lõpukirjandist 2010. aastalMinni Saapar NOOR ARVAB: Kirjandist ja õppimisest. Meie Maa, 29.03.2010

Rita Ilves Õpetajad Ilves ja Tarkin vahetasid koolid. Meie Maa, 17.04.2010
Kertu Kalmus 364 abiturienti kirjutab Saaremaal lõpukirjandit. Oma Saar, 23.04.2010
Villem Sakspere Naeris: Lõpukirjandi teemad 2010. Maaleht, 23.04.2010
Marge Sillaots Lõpukirjandi teemad selgunud! Õhtuleht, 24.04.2010
Rita Loel Iga neljas kirjutas kirjandis õnnest. Oma Saar, 27.04.2010

Tõnu Õnnepalu
Paradiis

200 lk. Varrak, 2009

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.
Autor maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus.

Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.

NB! Eesti Kultuurkapitali 2010. a kirjandusauhinna proosanominent!

ARTIKLID:
Tõnu Õnnepalu. Vikipeedia
H.Sibrits Tõnu Õnnepalu jäädvustas raamatusse ühe väga vana aja. Postimees, 13.12.2009
M.Jürgen Tõnu Õnnepalu “Paradiis”. Eesti Ekspress, 18.12.2009
R.Laurisaar Tõnu Õnnepalu kirjutas oma paradiisi raamatusse. Eesti Päevaleht, 09.01.2010
Tammsaare kirjanduspreemia võitis Tõnu Õnnepalu. Järva Teataja, 30.01.2010
M.Liivamets Tõnu Õnnepalu Paradiis. Kirjanduse ja keele ajaveeb, 09.02.2010
Eesti parimad raamatud 2009 - proosa. Postimees, 13.02.2010
Tõnu Õnnepalu pälvis Vilde kirjandusauhinna. Järva Teataja, 06.03.2010
T.Vint Kirjanik loeb: Tõnu Õnnepalu “Paradiis”. Eesti Ekspress, 19.03.2010
T.Veenre Õnnepalu vaiksed siseheitlused. Eesti Päevaleht, 26.03.2010

EMAKEELEPÄEV!

Algklassid tähistasid emakeelepäeva

Eestis hakati emakeelepäeva tähistama 1996. aastal ja 1999. aastal kuulutati 14. märts riiklikuks pühaks. Sellel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi ning ka meie algklassid otsustasid seda toredat päeva tähistada.

Viimastel aastatel on eesti lastekirjandusse tekkinud palju uusi autoreid, seega otsustati emakeelepäeva puhul neid pisut lähemalt uurida. Uuritavateks osutusid Kätlin Vainola, Siiri Laidla, Andrus Kivirähk, Kerttu Soans, Heiki Vilep, Kristiina Kass, Aidi Vallik ja Sass Henno.

Iga klass sai loosiga ühe autori nime, kelle loomingut uurida. Tundides loeti katkendeid ja valmistuti esinemiseks. Esmaspäevast neljapäevani toimusid aulas vahetunnikogunemised, kus esineti 5 minutilise kokkuvõtliku kavaga autorist ja tema loomingust.

Kokkuvõtteks sai näha ja kuulda väga huvitavaid ning leidlikke kavasid. II korruse seintele pandi välja stendid ja vitriinidesse raamatud. Kunstitundides oli võimalik maalida toredaid tegelasi lastekirjandusest. Paljudes klassides ruttasid appi ka lapsevanemad. Reedel toimusid klassides veel kokkuvõtteks viktoriinid. Loodame, et huvi lugemise vastu tõusis.

Algklasside ainekomisjoni nimel tänab õpetaja Ruta Kelt toreda kirjandusliku nädala õnnestumise eest kõiki klassijuhatajaid, õpilasi ja lapsevanemaid!

NB! Kooliraamatukogu valis oma lemmiktegelaseks Andrus Kivirähu Lotte-tüdruku.

Selle vahva pildi joonistas Liisa Veliste, 3B klassist.

NB! Emakeelepäeva PILDID !

LUGEMISAASTA 2010

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et luge­mine on nauding, mis an­nab nii elamusi kui tead­misi. Pealegi on lugemine üks vähestest tasuta aja­veetmisviisidest – raama­tukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi.
Iga uut raamatut lahti te­hes avaneb meile uus maa­ilm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelen­du ja püüame sellega reso­neerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või tee­me seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjava­hemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljen­damise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta.
Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema ka­tarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) ra­dadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograa­fiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkon­dadest. Teabe- ja õppekirjan­duski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud.
Lühidalt öeldes: lugemisaas­tat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõel­dud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpi­vad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Luge­misaasta toimub kogu Ees­tis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.
Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi alga­tusel kokku kutsutud töö­rühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemi­sega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, kirjanike muuseumid, koolid, rahvaraamatukogud ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.

Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. 2010. aastal möödub 475 aas­tat esimese eestikeelse osali­selt säilinud trükise (Wan­radt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esi­mese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mit­te raamatul kui sellisel.

Sellisena tutvustab luge­misaastat ametlik kodulehe­külg http://www.lugemisaasta.ee/

Lugemisaasta pidulik avamine toimus 29. jaanuaril 2010 Järvamaal Albu Põhikoolis.

VII A. H. Tammsaare loomingu võistulugemise "Hansenist Tammsaareni" avamisest võttis osa ka kultuuriminister Laine Jänes. Võistulugemisel osalesid V-XII klasside õpilased, hindamiskomisjoni kuulusid tuntud näitlejad, lavastajad ning avaliku elu tegelased.

Grand prix`i sai sel aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6a klassi õpilane Maria Pihlak.

2010. aasta on täis üllatavaid lugemiselamusi, seega nautigem lugemist!

2009.a. kaunimad raamatud

Eile kuulutati Rahvusraamatukogus välja eelmise aasta 25 kaunimat Eesti raamatut ja
5 kaunimat Eesti lasteraamatut.
Kaunimaks tunnistatud lasteraamatutest on meie raamatukogus Eesti muinasjuttude kuldraamat.

Parim väike lugeja

1.-4.kl. lugejate edetabel

Lastekaitse Liidu algatusel tähistavad Eesti koolid täna vägivallavaba päeva.

Meie kooli raamatukogu tänane näitus kannab nime:

Mis teeb sinule head? Mis valmistab sulle rõõmu?

Kuidas teha teistele head?

Ettelugemispäeva "LOEME EDGAR VALTERIT" PILDID

ETTELUGEMISPÄEV

Sügise saabudes tuleb kõigi teiste tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.
Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, uute eesti raamatute näitused jne. Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause „Olgem avatud raamatute rahvas”.

Lugemine vajab erilist päeva: ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi, Ameerika Ühendriikides isegi nädalaid – need on igal pool erineval ajal.

Eestis on valitud ettelugemisepäevaks 20. oktoober.

Siis on sügis ja koos lugeda on pimedatel sügisõhtutel tore tegevus.
Ettelugemispäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast. Peale ühendava on ettelugemisel ka arendav pool. Emakeeleõpetajad teavad – lapsed, kellele pole kunagi raamatut ette loetud, on tõsises hädas kirjandite ja ümberjutustuste kirjutamisega ning tekstist olulise leidmine on neile raske.

Täna loevad raamatukogus kooli töötajad Anne, Iivi, Marika ja Stella

ette Edgar Valteri lasteraamatuid.
Ürituse eesmärgiks on tähistada
kirjaniku 80. sünniaastapäeva, mis oli 21. septembril

ning tutvustada kooliraamatukogus olevaid Edgar Valteri raamatuid.

Otsi sinagi endale raamatukogust või koduraamaturiiulilt üks tore raamat
ja palu õhtul kodus ema, isa, vanaema, vanaisa, õde-venda,
sõpra või sõbrannat endale sellest raamatust ette lugeda.

Usu, teil saab tore õhtu olema!

LAPSEVANEMANÄDAL "MINU LAPSE KOOL"

Hea õpetaja kuu raames toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumis 12.-18. oktoobrini lapsevanemanädal pealkirjaga „Minu lapse kool”.

Sellel nädalal ootame kõiki 5.-9. klasside õpilaste vanemaid tutvuma ka kooli raamatukoguga.
Raamatukogus on üleval väike näitus raamatutest, kust leiab nõuandeid ja abi kasvatusküsimustes. Lugemissaalis on võimalus valida raamatuid kohapeal lugemiseks või laenutamiseks.

NB! Täpsem info kooli kodulehelt http://www.syg.edu.ee/

Kohtumiseni oma lapse kooli raamatukogus!

Raamatukogutöötajad

RAAMAT JA RAAMATUKOGUHOIDJA

RAAMATU KODU ON RAAMATUKOGUS.

SEAL ON TA ÕNNELIK, SEAL ON TA KODUS,

RIIULIS MÕNUSALT TEISTEGA KOOS,

OOTAB, KAS HOMNE PÄEV REISI EHK TOOB!

(RAAMAT SAAB PREEMIAKS PUHKUSEREISI,

SIIS KUI TA HUVITAB PALJUSID TEISI.)

RAAMATUKOGUS ON RAAMATUL HOIDJA,

KES ALATI TEAB, KUST RAAMATUT LEIDA:

KAS SEE ON RIIULIS TEISTEGA KOOS,

KELLEGI KÄES, KES LUGEMISHOOS,

REISILE PÄÄSENUD VÕÕRASSE KOJU…

IGA VIIMSEGI RAAMATUPOJU

KOHTA TEAB RAAMATUKOGUS TA HOIDJA,

KUST TEDA LEIDA JA KUIS TEDA HOIDA.

KUI RAAMATUL JALAD, NÄE, OLEKSID ANTUD,

TA SIIS NAGU KUTSIKAS KÄIKS HOIDJA KANNUL.

(Aidi Vallik)

NB! Luuletus on pühendatud lasteraamatukoguhoidjate päevale, mis toimus Haapsalus

16. septembril 2009. a.

29. - 30.09 SAKSAMAA päevad Saaremaa Ühisgümnaasiumis

HEAD AEGA, SUVI!

Hüvasti, kiiged, ja hüvasti muru!

Head aega, telk, mida õõtsutas tuul!

Magamiskotti jäi küpsisepuru.

Palju veel õunu jäi punama puul.

Tšäuka, batuut! Tšäuka, ahjupuuriidad,

küpsetusvardad ja lamamistool!

Isa nüüd hõikas, et mis sa seal viidad...

Head aega, suvi! Nüüd ootab mind kool.

Wimberg

KENA ALGAVAT KOOLIAASTAT!

PARIM VÄIKE LUGEJA 2009

Ka sel aastal tänas raamatukogu oma parimaid väikeseid lugejaid ehk neid lapsi, kes on kõige rohkem raamatukogust raamatuid laenutanud ja lugenud.
Esikoha omanikud said tänasel aktusel tänukirja "Mari-Mart loeb" ja mälestuseks raamatu.

Siin on 1. - 4. klasside TOP 10

1A
Kramarovski, Keit
Võhma, Katre-Liis
Vilter, Egert
Rahnik, Richard Anwar
Vinn, Elerin
Aedmäe, Valdo
Kõllamaa, Triinu-Mari
Käsper, Kätriin
Karma, Huberta
Benno, Alo

1B
Õunpuu, Liisa
Sarapuu, Roosmarii
Pirn, Carmen Electra
Leiten, Gertrud
Sepp, Randel
Kivi, Oskar
Aun, Hardi
Laipaik, Sarah-Lisee
Tamleht, Kadri
Tiirik, Steven


2A
Valge, Sofia Demi Li
Sepp, Helina
Raud, Kristin
Vallaste, Minni
Koppel, Keiti
Luhaäär, Annika
Rasu, Mihkel
Loho, Triinu
Vahter, Lily
Kriska, Agathe


2B
Keerd, Kerman
Sui, Siret
Hallikäär, Liis
Juht, Jutta Loviisa
Moring, Oliver
Michelson, Ly
Nõmm, Elo
Jalakas, Laura Lisell
Kuivjõgi, Sandra Maria
Siigur, Emma


3A
Sepp, Karina
Koit, Markus
Hüüdma, Helena
Kesküla, Agnes
Ojasaar, Harles Herman
Sooäär, Anneli
Raasuke, Artti
Altmets, Hendrik
Soom, Birgit
Kirst, Maria


3B
Kapp, Airike
Karjane, Janely
Kasela, Katriin
Klaar, Hanna
Liiv, Carlos
Saar, Eliisa
Nuut, Karin
Aarnis, Eva
Treiel, Johannes
Püüding, Kristo


4A
Kukk, Eliise
Kuuseok, Taavi
Koppel, Reet
Aksalu, Kerli
Kivi, Lilia
Mõru, Maigret
Peljuh, Darja
Kuldsaar, Britha
Viilup, Karin
Õisnurm, Annika


4B
Välja, Kaivo
Koppel, Helina
Kaljumäe, Triin
Hindrekson, Janno
Kask, Hannes
Lember, Karl
Neeme, Karla
Rahnel, Rosmary
Koovisk, Kai
Rang, Marleen

Juhan Peegel 90

19.mail on 90. sünniaastapäev Juhan Peeglil
(19.05.1919 - 6.11.2007),
kes oli ajakirjandus-ja keeleteadlane, ajakirjandushariduse rajaja,
akadeemik, kirjanik
Juhan Peegel sündis 19. 05.1919 Saaremaal Pöide kihelkonnas Reina külas
1938 lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (20. lend)
1938-1939 Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetaja
1940-1945 kahurväelasena Eesti laskurkorpuses
1951 lõpetas Tartu Riiliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, alustas samas tööd õppejõuna
1954 alustas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamist
1976 professor
1979-1986 žurnalistikakateedri juhataja
1993 emeriitprofessor
suri 6.11.2007 Tartus


-->

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president: "Mul ei olnud au professor Juhan Peeglit isiklikult tunda. Aga need, kes Eesti rahva lahkunud suurmeest sõprade, kolleegide või õpilastena teadsid, kirjeldavad teda kui helget, tagasihoidlikku ja suure südamega inimest; saare elutargast huumorist pakatavat meest, kellega kohtumise järel oli tuju parem ja mõte selgem." - In memoriam Juhan Peegel

Minu juhendaja oli Juhan Peegel. Fragmentaarium (Alo Lõhmus, Postimees, 16.05.2009)