LUGEMISAASTA 2010Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi.
Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta.
Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe- ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud.
Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.
Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.
Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, kirjanike muuseumid, koolid, rahvaraamatukogud ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.
Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.
Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta.
Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe- ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud.
Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.
Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.
Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, kirjanike muuseumid, koolid, rahvaraamatukogud ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.
Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.
Sellisena tutvustab lugemisaastat ametlik kodulehekülg http://www.lugemisaasta.ee/
Lugemisaasta pidulik avamine toimus 29. jaanuaril 2010 Järvamaal Albu Põhikoolis.
VII A. H. Tammsaare loomingu võistulugemise "Hansenist Tammsaareni" avamisest võttis osa ka kultuuriminister Laine Jänes. Võistulugemisel osalesid V-XII klasside õpilased, hindamiskomisjoni kuulusid tuntud näitlejad, lavastajad ning avaliku elu tegelased.
Grand prix`i sai sel aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6a klassi õpilane Maria Pihlak.
2010. aasta on täis üllatavaid lugemiselamusi, seega nautigem lugemist!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar