Lugejauuring 2010

Lõppemas on lugemisaasta 2010 ja aeg ka meil kokkuvõtteid teha.

2010. aasta aprillis korraldatud raamatukogu lugejaküsitluse eesmärk oli selgitada välja lugejate arvamus raamatukogu pakutavate teenuste, lahtiolekuaegade, teavikute valiku ja klienditeeninduse osas.

Anonüümne ankeetküsitlus viidi läbi veebipõhiselt ning küsimustik koosnes 12st küsimusest, küsitlusest võttis osa 361 lugejat.

Küsitlus andis positiivse vastukaja, kuna enamus külastajatest olid raamatukogu pakutavate teenustega rahul.

Kõige kõrgemalt hinnati raamatukogu lahtiolekuaegu, mida pidasid sobivaks 343 vastanut 361 küsitluses osalejast. Paremuselt järgmine hinnang kuulus teenindusega rahulolule, millele vastas positiivselt 333 lugejat ning raamatukogu kasutajasõbralikkusega olid rahul 324 lugejat.

Samuti hinnati kõrgelt kohustusliku kirjanduse laenutuse võimalust, mida pidasid oluliseks 308 küsitlusele vastanut.

Kõige madalama rahuloluhinnangu sai arvuti kasutamise võimalus kooli raamatukogus, millega ei olnud rahul 40 küsitluses osalenut.

Samuti andis mõtlemisainet, kuidas paremini propageerida raamatukogu IT-võimalusi. Raamatukogu avalikku kataloogi RIKSWEBi ei ole seni kasutanud 218 ning raamatukogu blogi ehk ajaveebi 243 lugejat, nii et arenguruumi selles vallas on!

Raamatukogu tänab kõiki küsitluses osalejaid ning anketeerimisel abiks olnud õppealajuhatajat Marek Schapelit.

NB! Küsitluse tulemustega lähemalt saab tutvuda siit: diagrammid, tabel
 

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

ETTELUGEMISPÄEV

Sügise saabudes tuleb kõigi teiste tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.

Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, uute eesti raamatute näitused jne.

Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause: “Olgem avatud raamatute rahvas”.

Lugemine vajab erilist päeva: ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi, Ameerika Ühendriikides isegi nädalaid – need on igal pool erineval ajal.

Eestis on valitud ettelugemispäevaks 20. oktoober.

Siis on sügis ja koos lugeda pimedatel sügisõhtutel on tore tegevus.

Ettelugemispäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast.

Peale ühendava on ettelugemisel ka arendav pool. Emakeeleõpetajad teavad – lapsed, kellele pole kunagi raamatut ette loetud, on tõsises hädas kirjandite ja ümberjutustuste kirjutamisega ning tekstist olulise leidmine on neile raske.

Käesoleva aasta 12. septembril tähistatati Eestis esmakordselt vanavanemate päeva, seetõttu loevad täna kooli raamatukogus raamatuid ette vanavanemad.

Meie lapsed vajavad vanaisa elutarkust, vanaema kooke ja kallistusi ning kindlasti vanavanemate loetud lugusid…!

Vahvaid lugusid lugesid lastele ette vanavanemad: Viljar Aro, Külli Looman,
Asta Tamleht, Tiiu Villsaar, Tiiu Kallas, Mia Rand, Aado Haandi. Suur aitäh neile!
Lood olid toredasti ette loetud ja pajatused lastega nii armsad ning tundus, et ka vanavanemad jäid üritusega rahule. Igatahes soovitasid nad teinekordki endid tagasi kutsuda!

Suured tänud ka 1A, 2A,B 3A,B ja 6A klassi õpilastele ja klassijuhatajatele!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja


Pilte tänasest päevast:

Vanavanemate päev

Septembri teine pühapäev — vanavanemate päev

12.09.2010 tähistatati Eestis esmakordselt riikliku tähtpäevana vanavanemate päeva, mis on peaminister Andrus Ansipi sõnul austusavaldus Eesti eakamatele inimestele.

Pühade ja tähtpäevade seaduse muudatuse algatas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, kelle sõnul on vanavanemate päeva eesmärgiks tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest ning selle tähistamine aitab tihendada põlvkondadevahelist suhet.

Roheliste liige Marek Strandberg: “Üks päev aastas võiks olla selline, kus pöörataks tähelepanu vanavanematele. Loodetavasti aitab taoline tähtpäev hinnata veelgi kõrgemalt vanavanemate rolli perekonnas. Meie lapsed vajavad oma vanaisasid, kelle elutarkusele toetuda, ning vanaemasid, kellel ei saa kunagi otsa koogid ega kallistused.“

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana - näiteks USA-s, Kanadas, Itaalias, Inglismaal ja Prantsusmaal.

Nagu emadepäev ja isadepäev, nii on ka vanavanemate päeva tähistamine saanud alguse Ameerika Ühendriikidest. Lääne-Virginia koduperenaise Marian McQuade eesmärgiks oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes.

Vanavanemate päev on eelkõige perekondlik. Selle tähistamine on iga pere enda teha ning siin on hea võimalus omi traditsioone juurutada. Minna vanaemale-vanaisale koogiga külla või hoopis viia nad kohvikusse. Või võtta ette jalutus- või seenelkäik, üllatada memme-taati piknikuga või katab vanaema oma perele piduliku kohvilaua.

Vanavanemate päev annab ehk väikese tõuke argiaskelduste tuhinas nende sidemete teadvustamiseks ja ka tugevdamiseks. Kiri, kaart, telefonikõne, küllasõit – nii nagu kellelgi võimalus on, ja mida sagedamini, seda parem!

Näitus: Ainult uudishimulikele !

24. septembril on Saaremaa Ühisgümnaasiumis Teadlaste ÖÖ, mille toimumist toetavad teaduskeskus AHHAA ja Euroopa Komisjon.
Siin väike näitus kooliraamatukogus leiduvatest populaarteaduslikest raamatutest ja -ajakirjadest.

Kätlin Karu
Ole vormis õige toiduga

114 lk. Karu Consulting, 2007

 Selleks, et tunda end tasakaalus ja õnneliku inimesena on vaja kindlasti lisaks õigele mõtlemisele, hingamisele ja kehalisele tegevusele ka õieti toituda. Raamat seletab lühidalt ja arusaadavalt lahti kõik toitumise põhitõed ning on vajalik igale sporti harrastavale inimesele, treenerile ja lapsevanemale.

PARIM VÄIKE LUGEJA 2010!

Juba kolmandat aastat tänab raamatukogu oma parimaid väikeseid lugejaid,
kes saavad koolilõpu aktusel tänukirja "Mari-Mart loeb" ja mälestuseks
raamatu.

Siin on TOP 10 parimatest väikestest lugejatest:

1A
Kuuseok, Anni
Vevers, Luise
Aavik, Lennart
Kelder, Gregor
Kivi, Kaspar
Prii, Joonas
Vokk, Kaarel
Kirst, Eliisa
Vendel, Merili
Johanson, Artur

1B
Vaarik, Elisabeth
Oks, Kelly
Mets, Vootele
Kruut, Karmen-Kelsi
Põld, Triinu Eliise
Valge, Margit
Steinberg, Käthriin
Ilvik, Robin
Lopp, Devon
Matekainen, Melani

2A
Vinn, Elerin
Võhma, Katre-Liis
Aedmäe, Valdo
Karma, Huberta
Laanemets, Erik
Käsper, Kätriin
Benno, Alo
Raud, Kristiina
Vilter, Egert
Kõllamaa, Triinu-Mari

2B
Saluste, Carel Michel
Õunpuu, Liisa
Aun, Hardi
Kirs, Iris
Nelma, Brenda
Laipaik, Sarah-Lisee
Õunpuu, Endrik
Pirn, Carmen Electra
Leiten, Gertrud
Sarapuu, Roosmarii

3A
Raud, Kristin
Valge, Sofia Demi Li
Sepp, Helina
Luhaäär, Annika
Rasu, Mihkel
Trei, Siim
Ärmus, Andrea
Vallaste, Minni
Kriska, Agathe
Vahter, Lily

3B
Alt, Diana
Keerd, Kerman
Sui, Siret
Juht, Jutta Loviisa
Lõuk, Mihkel
Veliste, Liisa
Männik, Aleksandra
Michelson, Ly
Nõmm, Elo
Siigur, Emma

4A
Sepp, Karina
Kesküla, Agnes
Mändmaa, Kätrin
Sooäär, Anneli
Äär, Karel
Kirst, Maria
Altmets, Hendrik
Raasuke, Artti
Hüüdma, Helena
Laak, Eneliis

4B
Karjane, Janely
Liiv, Carlos
Gull, Gerli
Püüding, Kristo
Treiel, Johannes
Kapp, Airike
Tuus, Miikael
Käsk, Karita
Nuut, Karin
Aarnis, Eva

Uus noorsooromaan!

Helga Nõu
Appi!

264 lk. Atlex, 2008

Põnev teismelistele mõeldud noorsooromaan, mille tegelasteks on 16-17-aastased õde-venda. Raamatu peateemaks on armastuse otsimine. See pole kerge, kui sa ei ole enam laps, aga ka mitte täiskasvanu. Pealegi selgub, et täiskasvanute maailmas on armastus veel kõige keerulisem. Mis saab, kui sõber osutub HIV-positiivseks või kui laps jääb lapseootele? Ehk on kõige tähtsam inimesearmastus?

Leonie Swann
Glennkill : Lambakriminull

303 lk. Atlex, 2009

Sakslanna debüütromaan, mille žanrimääratluseks „lambakriminull“, on viimase aja kõige tavatumaid ja paeluvamaid teoseid, mis ühendab endas vaimukust ja põnevust, meelelahutust ja sügavmõttelisust.
Kui tavaliselt kirjanduses loomtegelasi inimlikustatakse, siis see raamat annab võimaluse jälgida inimesi looma vaatepunktist – ja nii mõnigi kord iseenda üle naerda.
2006. a. pälvis „Glennkill” saksakeelse kriminaalkirjanduse auhinna Friedrich-Glauser-Preis. Kuna teos on osutunud hämmastavalt menukaks nii kodu- kui ka välismaal, kirjutab autor sellele juba järge.

Khaled Hosseini
Lohejooksja

344 lk. Eesti Ekspress, 2008

Viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. See on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest kuni tänapäevase Talibani käes kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, lugu afgaani kombestikust ja traditsioonidest ning lugu elude purunemisest, usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.

Maria Kupinskaja
Minu Alaska : Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast

sari Minu…

272 lk. Petrone Print, 2008

Autor otsustas oma õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja nõnda sattus ta tööle kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset külma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast südamest?

Marje Aksli
Minu Moldova : Diplomaadi naisena Euroopa vaeseimas riigis

sari Minu…

240 lk. Petrone Print, 2008

Autor ei teadnud Moldovast õieti midagi peale paari stereotüübi, kui selgus, et peab oma abikaasa töö tõttu sinna riiki kolima. Raamat räägibki sellest, kuidas Marje leidis, et Moldova on omamoodi võluv ja armastust väärt, lisaks kubiseb raamat igasugu eriskummalistest seikadest naabrite, turumüüjate, ametnike, poliitikute ja teistega…

X Nukitsa konkursi võitsid Andrus Kivirähk ja
Heiki Ernits

8. mail 2010 kuulutati Tallinnas Nokia Kontserdimajas pidulikult välja X Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator 2008-2009.

Seekord võttis hääletusest osa 7656 last üle Eesti ning valida oli enam kui 250 raamatu vahel.

Lapsed tunnistasid suure häälteenamusega parimaks Andrus Kivirähki pillavalt vaimukate lühijuttude kogumiku „Kaka ja kevad“ (Varrak 2009)

X Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel
X Nukitsa konkursi tulemused: kunstnike edetabel
X Nukitsa konkursi tulemused: täiskasvanute hääletus

Uus lasteraamat!

Kätlin Vainola, Fred Jüssi  

Metsaelu aabits + CD

64 lk. Menu, 2009

Hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded. Lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola.

Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller ning kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega.

Eksamite aeg on varsti käes...!
Eduka eksami retseptid. Mia Rand, kooli psühholoog

Kirjandiõpetus

Lõpukirjandist 2010. aastalMinni Saapar NOOR ARVAB: Kirjandist ja õppimisest. Meie Maa, 29.03.2010

Rita Ilves Õpetajad Ilves ja Tarkin vahetasid koolid. Meie Maa, 17.04.2010
Kertu Kalmus 364 abiturienti kirjutab Saaremaal lõpukirjandit. Oma Saar, 23.04.2010
Villem Sakspere Naeris: Lõpukirjandi teemad 2010. Maaleht, 23.04.2010
Marge Sillaots Lõpukirjandi teemad selgunud! Õhtuleht, 24.04.2010
Rita Loel Iga neljas kirjutas kirjandis õnnest. Oma Saar, 27.04.2010

Tõnu Õnnepalu
Paradiis

200 lk. Varrak, 2009

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.
Autor maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus.

Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.

NB! Eesti Kultuurkapitali 2010. a kirjandusauhinna proosanominent!

ARTIKLID:
Tõnu Õnnepalu. Vikipeedia
H.Sibrits Tõnu Õnnepalu jäädvustas raamatusse ühe väga vana aja. Postimees, 13.12.2009
M.Jürgen Tõnu Õnnepalu “Paradiis”. Eesti Ekspress, 18.12.2009
R.Laurisaar Tõnu Õnnepalu kirjutas oma paradiisi raamatusse. Eesti Päevaleht, 09.01.2010
Tammsaare kirjanduspreemia võitis Tõnu Õnnepalu. Järva Teataja, 30.01.2010
M.Liivamets Tõnu Õnnepalu Paradiis. Kirjanduse ja keele ajaveeb, 09.02.2010
Eesti parimad raamatud 2009 - proosa. Postimees, 13.02.2010
Tõnu Õnnepalu pälvis Vilde kirjandusauhinna. Järva Teataja, 06.03.2010
T.Vint Kirjanik loeb: Tõnu Õnnepalu “Paradiis”. Eesti Ekspress, 19.03.2010
T.Veenre Õnnepalu vaiksed siseheitlused. Eesti Päevaleht, 26.03.2010

EMAKEELEPÄEV!

Algklassid tähistasid emakeelepäeva

Eestis hakati emakeelepäeva tähistama 1996. aastal ja 1999. aastal kuulutati 14. märts riiklikuks pühaks. Sellel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi ning ka meie algklassid otsustasid seda toredat päeva tähistada.

Viimastel aastatel on eesti lastekirjandusse tekkinud palju uusi autoreid, seega otsustati emakeelepäeva puhul neid pisut lähemalt uurida. Uuritavateks osutusid Kätlin Vainola, Siiri Laidla, Andrus Kivirähk, Kerttu Soans, Heiki Vilep, Kristiina Kass, Aidi Vallik ja Sass Henno.

Iga klass sai loosiga ühe autori nime, kelle loomingut uurida. Tundides loeti katkendeid ja valmistuti esinemiseks. Esmaspäevast neljapäevani toimusid aulas vahetunnikogunemised, kus esineti 5 minutilise kokkuvõtliku kavaga autorist ja tema loomingust.

Kokkuvõtteks sai näha ja kuulda väga huvitavaid ning leidlikke kavasid. II korruse seintele pandi välja stendid ja vitriinidesse raamatud. Kunstitundides oli võimalik maalida toredaid tegelasi lastekirjandusest. Paljudes klassides ruttasid appi ka lapsevanemad. Reedel toimusid klassides veel kokkuvõtteks viktoriinid. Loodame, et huvi lugemise vastu tõusis.

Algklasside ainekomisjoni nimel tänab õpetaja Ruta Kelt toreda kirjandusliku nädala õnnestumise eest kõiki klassijuhatajaid, õpilasi ja lapsevanemaid!

NB! Kooliraamatukogu valis oma lemmiktegelaseks Andrus Kivirähu Lotte-tüdruku.

Selle vahva pildi joonistas Liisa Veliste, 3B klassist.

NB! Emakeelepäeva PILDID !

LUGEMISAASTA 2010

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et luge­mine on nauding, mis an­nab nii elamusi kui tead­misi. Pealegi on lugemine üks vähestest tasuta aja­veetmisviisidest – raama­tukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi.
Iga uut raamatut lahti te­hes avaneb meile uus maa­ilm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelen­du ja püüame sellega reso­neerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või tee­me seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjava­hemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljen­damise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta.
Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema ka­tarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) ra­dadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograa­fiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkon­dadest. Teabe- ja õppekirjan­duski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud.
Lühidalt öeldes: lugemisaas­tat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõel­dud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpi­vad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Luge­misaasta toimub kogu Ees­tis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.
Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi alga­tusel kokku kutsutud töö­rühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemi­sega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, kirjanike muuseumid, koolid, rahvaraamatukogud ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.

Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. 2010. aastal möödub 475 aas­tat esimese eestikeelse osali­selt säilinud trükise (Wan­radt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esi­mese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mit­te raamatul kui sellisel.

Sellisena tutvustab luge­misaastat ametlik kodulehe­külg http://www.lugemisaasta.ee/

Lugemisaasta pidulik avamine toimus 29. jaanuaril 2010 Järvamaal Albu Põhikoolis.

VII A. H. Tammsaare loomingu võistulugemise "Hansenist Tammsaareni" avamisest võttis osa ka kultuuriminister Laine Jänes. Võistulugemisel osalesid V-XII klasside õpilased, hindamiskomisjoni kuulusid tuntud näitlejad, lavastajad ning avaliku elu tegelased.

Grand prix`i sai sel aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6a klassi õpilane Maria Pihlak.

2010. aasta on täis üllatavaid lugemiselamusi, seega nautigem lugemist!

2009.a. kaunimad raamatud

Eile kuulutati Rahvusraamatukogus välja eelmise aasta 25 kaunimat Eesti raamatut ja
5 kaunimat Eesti lasteraamatut.
Kaunimaks tunnistatud lasteraamatutest on meie raamatukogus Eesti muinasjuttude kuldraamat.

Parim väike lugeja

1.-4.kl. lugejate edetabel