Raamatukogu teatab!

16.- 20. veebruaril toimusid ALGKLASSIDELE RAAMATUKOGUTUNNID:

3.- 4. klassidele toimusid tunnid arvutiklassis, kus tutvustasime raamatukoguprogrammi RIKSWEB ja raamatukogu AJAVEEBI ning mida kasulikku sealt leiab.

Kiiremad “otsingute” tegijad olid näiteks:
3A: Karl, Inno, Agnes, Artti, Karel
3B: Karin, Miikael, Henrik
4A: Mari, Kerli, Eliise, Kaili, Sten, Kertu, Taavi
4B: Rosmary, Triin, Gerli, Marleen

1.-2. klassidele viisime tunnid läbi raamatukogus, kus tutvustasime uusi luuleraamatuid, nende autoreid ja kunstnikke. Tänapäeva lasteraamatud on nii ilusad ja armsad, et nii mõnigi poiss küsis, kuidas saada raamatukunstnikuks… :)
Igast klassist oli mõni õpilane, kes luges ette vahvaid luuletusi nii Pätust, Liisust kui Lambamammast.

Tunni lõpuks oli igale klassile ka väike ülesanne:
1. klassid pidid ära tundma oma lemmitegelased raamatutest ja tulemused olid järgmised:

1A I koht: Rasmus, Kätriin, Alo, Triinu-Mari, Egert.

Tublid olid veel: Marleen, Uku, Oto, Elerin, Richard ja kõik teised.

1B I koht: Sten-Markus, Randel, Carel, Liisa, Robin.
Tublid olid veel: Oskar K, Markus, Feridee, Oskar T, Kenro ja samuti kõik teised õpilased.

2B klass pidi ära tundma segi aetud tähtedest raamatute pealkirjad ja vastuseks saama vanasõna: KES LOEB, SEE TEAB!

Kiiremad lahendajad olid: Kerman, Mark, Karl Hendrik, Henri Paomees.

Tublid olid veel: Liisa, Kaisa, Diana, Liis ja kõik teised.

2A klassi ülesandeks oli tunda end raamatu kunstnikuna ehk joonistada luuletusele juurde pilt.

Agathe Kriska ja Annika Luhaääre pildid Heljo Männi luuletusele "Hiire hüppamine".

Garel Muuli ja Andrea Ärmuse pildid Heiki Vilepi luuletusele "Albert ja Berta".

Neid vahvaid hiirepoisse ja kärbsetüdrukuid saab vaadata raamatukogu näitusel.

Oli tore nädal, millega jäid rahule nii õpilased kui meie ise. Eesmärgiks oligi tuletada meelde,

mis koht see raamatukogu on ja mida kõike põnevat siin leidub. Ja võib-olla oli see lihtsalt väike vahepala pikale õppeveerandile.

Aitäh teile ja tere tulemast raamatukokku!

Meeli Ool ja Iivi Vikat

2008.a. ilmunud Eesti kaunimad raamatud valitud !

25 EESTI KAUNEIMAT RAAMATUT 2008

5 KAUNIMAT LASTERAAMATUT


Meie raamatukogus on neist: Kadri Hinrikus Miia ja Friida

Jaan Rannap Lips-laps, lehelind

Leelo Tungal Seltsimees laps Eesti Vabariik 90
Reeli Kõiv Eerik Haamer

Jürgen Rooste 21. sajandi armastusluule

Parimad raamatud 2012

 Raamatuaasta 2011
 Aasta raamatud 2010

Menukamad raamatud aastal 2009

Parimad raamatud aastal 2008
Areeni Kirjandussõprade Selts koosseisus Andrei Hvostov, Tõnu Kaalep, Kätlin Kaldmaa,
Kalev Kesküla, Kadri Kõusaar, Harry Liivrand, Veiko Märka, Mele Pesti, Erkki Sivonen,
Märt Väljataga valis välja lahkuva aasta erutavaimad raamatud

Eesti kultuurkapital (Kulka) valis välja 2008. aasta 26 parimat Eesti kirjandusteost

Kes on Eesti parimad kirjanikud 2008?

Tammsaare kirjanduspreemia läks Mari Tarandile

Rebekka Lotman: Kirjandusaasta 2008 tõi kõikvõimalikke elulugusid ja luulekogusid, muu seas

Angelika Kang: Raamatud, mida võtta kaasa uude aastasse

Hanneli Rudi: Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Kross ja Kaplinski
Mart Juur: elulooraamat kui reality-show
Rutt Hinrikus: kas raamat peab olema kirjandus?
Rebekka Lotman: Hüvasti, romaan!
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus

Bukahooliku märkmed: Avalik-isiklik lugemispäevik

Mari Peegel: Huvitavaid leide uudiskirjandusest

Mari Klein: Kätlin Vainola: igal lapsel peaks olema päris isiklik raamat

Kristel Kiigemägi: Jätke meelde: selge aja märk
MEES ESIKOHAGA: Kristel Kiigemägi küsib, miks on Eesti raamatukogudes täna kõige laenutatavam autor seitsmekümne viiene Erik Tohvri?

Jüri Pino: Erik Tohvri: minu raamatutel peaks olema hoiatus: ainult üle 50aastastele!

Veiko Märka: TIPP10: Eesti kõige hirmsamad raamatukangelased

Haruldased raamatud

• vanim - Hebrew Bible.- Wien, 1882.- 1384 lk.
• mahukaim - Le petit Larousse: illustre 1995: Dictionnaire encyclopedique.-

Larousse, 1994.- 1784 lk.
• kogukaim - Atlas of the World.- London, 2003. 223 lk.(mõõdud 32 x 36 cm, 4,94 kg)
• hinnalisem - The World Book Encyclopedia: 22 köidet.- Chicago, 1992-1994

• Engelsk-Svensk Ordbok: Skolupplaga.- Stockholm, 1891
• Kreutzwaldi ja Koidula kirjawahetus I.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1910
• H.Haava Meie-päevist.- Tallinn: Varrak, 1920
• H.Haava Tööde kogu: luuletused.- Tallinn: Varrak, 1920
• J.Liiv Vari.- Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1923
• M.Raud Kangastused: Luuletusi 1919-1923.- Tartu: Sõnavara, 1924
• A.Raudkats Eesti rahvatantsud.- Tartu, 1926
• Fr.R.Faelmann`i album.- Tartu, 1929
• A.Launis Eesti runoviisid.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat: II köide.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• J.Hurt Eesti rahvalaulud.- Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932
• The Pocket Oxford dictionary of current English.- Oxford, 1934
• Eesti Kool: Haridus-ja sotsiaaministeeriumi pedagoogiline ajakiri.- 1935. aastakäik
• L.Koidula Näidendid.- Tallinn: Ilukirjandus ja kunst, 1946
• A.Kivikas Nimed marmortahvlil.- 3 tr.- Vadstena, 1947
• K.Marx Kapital.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953
• M.Twain Tom Sawyer. Huckleberry Finn.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• J.Verne Saladuslik saar.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• E.Kippel Meelis.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• K.E.Sööt Lastelaulud.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• Mälestusi Marxist ja Engelsist.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
• Pioneer laulab, mängib, tantsib: repertuaarivalimik noortele.- Tallinn: Eesti Raamat, 1968
• Vanem-pioneerijuhi käsiraamat I.- Tallinn: Eesti Raamat, 1970
• Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsioon (põhiseadus).- Tallinn: Eesti Raamat, 1979

Raamatute kinkijad

Ants Aas, Aarne Vinkel, Agnes Pitka, Aina Seppel, Algis Berens, Alla Pedajas, Angela Ling, 

Anni Haritkainen, Denise Salase, Diana Õun, Elina Kasesalu, Enda Naaber Nipsust, Enn 

Kaljo,  Gennadi Noa,  Hando Runnel, Heidi Ingrid Maaroos, Iivi Jakobson, Jaak Urmet 

(Wimberg), Jette Laes, Joosep Reinaru, Juhan Peegel, Kaie Rõõm-Laanet, Kaljo Ellik,

Karl MartinSinijärv, Kersti Truverk, Krista Areng, Kätlin Hommik, Lary Kleeman,  Laura 

Liventaal, Leida Tõsine, Maaja Kallast, Marit Roos, Marju Lahtein, Marko Kolk, 

MartinToon,  MeeliOol, Merike Kahju, Merike Sõrm, Merle Prii, Mia Rand, Mihkel Lember, 

Mihkel Lõuk, Nicole deFouchecourernoult,  Paul Saagpakk, Paul Tamkivi,  Pauline Jenkins, 

Peeter Pikver, Peeter Olesk, Piret Metsamäe, Piret Puusepp, Reet Igav, ReetVillig, Rein 

Neggo, Rita Ilves, Robert  Kreem,  Selma Teesalu,  Sirje Ess,  Stella  Hommik,  Taavi Nuum, 

TiitTilk,  TõnuVaher, Uku Volke, Urmas Kiil, Urmas Paet,  Vassili Reinart, Veljo Volke, Viire 

Pors, Virge Treiel, Õie Ränk,  Õnne Täht, Alli Kallaste, Riina Laanes.

 
 Spordimälumängu "Bumerang" võistkond (2008): Mihkel Lember, Ott Aljas, 

Miko Pupart, Taavi Tiitsaar;

Ameerika Ühendriikide Saatkond, Briti Saatkond, Prantsuse Saatkond, USA Rahukorpus,

Saksa Kultuuri Instituut, Kanada Eesti Naiste Selts, Eesti Vabariigi Presidendikantselei,

Jaan Tõnissoni Instituut, Kuressaare Kiriku Pühapäeva Kool, Kuressaare Gümnaasium,

Eesti Hoiuraamatukogu, Saaremaa Keskraamatukogu, Southbank International School Library (London)

2002. a. projekti "Lugemine lubatud" raames toetasid SÜG-i raamatukogu lastele ja noortele mõeldud väärtkirjanduse muretsemisel :

Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp, EBC Ehitus, Ilusalong "Celin" ja Turufoto.

KOKKUVÕTE RAAMATUKOGUPÄEVADEST 20. - 30. oktoober 2008

Raamatukogunädalal toimusid raamatukogutunnid 1. klassidele. Siin teile väike ülevaade laste arvamustest ja külaskäigust kooliraamatukokku:

1 A klass

OTO PRUUL: Täna oli meil raamatukogutund. Toolid olid meil väga ilusti sätitud ja tädi Iivi ja Meeli jutustasid meile paljudest asjadest. Tädi Iivi rääkis meile, et kõige suurem raamat on Atlas ja kõige paksem ja vanem on Piibel.

Iivi rääkis ka meile, et raamatukogus ei tohi süüa ja telefoniga rääkida. Ta näitas meile palju raamatuid: Pipi, Relvad, Atlas ja Piibel ja kõige suurem raamat kaalub 4,8 kg ja raamatuid on seal 30 000.

Aitäh teile, tädi Iivi ja Meeli!

1 B klass

EVA: Raamatukogus peab olema vaikselt, saab peale tunde lugeda. Laenutatud raamat võib 3 nädalat minu käes olla. Minu lemmikuks on "Pikk Päkapikupäev".

CARMEN: Mulle meeldis piiksutamine.

CAREL: Kaardiga piiksutamine on tore, meeldib veel kelder, kus õpikuid hoitakse. Käisin seal keldris koos oma lasteaiaga.

STEN-MARKUS: Mulle jäi meelde lift.

RANDEL: Mulle jäi meelde suur raamat- ATLAS (Maailma).

ROOSMARII: Mulle meeldisid eriti lasteraamatud. Laenutasin endale raamatu "KOERAD" ja "LÕVIKUNINGA". Veel jäi mulle meelde, et raamatu nurkasid ei tohi murda järjehodjaks ja sõbrale raamatut edasi ei anta. Tuleb koos minna raamatukokku.

GERTRUD: Raamatukogus võib vaikselt lugeda. Lift meeldis, olen teinud kaardiga juba 3 piiksu ja mulle meeldivad LOOMADEST raamatud!

23. oktoobril laenutas kooliraamatukogus raamatuid linnapea URVE TIIDUS.
Suured tänud pr. linnapeale, kes oma kohalolekuga tekitas hallil sügispäeval palju elevust!

(pärast käisid lapsed ukse vahelt piilumas, kes leti taga töötab...)

20. oktoobril kohtus Saaremaa Ühisgümnaasiumis
8. ja 9. klassidega kirjanik WIMBERG.

Matkides Wimbergi omapärast stiili, võib tõesti öelda, et oli ilus hettk...













KISSELL PÜKSTEL

Praegu te küll naerate mu
pudrurandis lõuga,
vaattate kisselli pükstel,
nägu nalja täis.
Aga kasvan suureks ja siis
kõigist oma jõuga
olen üle - sest ma kõhu
lapsena sõin täis !

Wimberg

20. oktoobril kohtus Saaremaa Keskraamatukogus väikeste lugejatega kirjanik HEIKI VILEP. Meie koolist olid kirjanikku kuulamas ja küsimusi esitamas 3A, 3B ja 4A klass.

RAAMATUD KOOLI SÜNNIPÄEVAKS!

12. septembril jõudis meieni kingitus Ameerikast - proua Areng kinkis kooli 90. sünnipäevaks oma isiklikust raamatukogust 166 ingliskeelset raamatut. SUUR AITÄH!

Raamatud leidsid oma koha kooliraamatukogus ja ootavad nüüd lugejaid!

Vana hea raamat!

Charlotte Brönte

Jane Eyre

448 lk. Eesti Raamat, 1981

Raamat räägib vaeselapse Jane Eyre'i eluteest: tema süngest lapsepõlvest jõuka tädi majas, kurnavaist õppeaastaist vaestekoolis, teenistusest koduõpetajana rikkas perekonnas ning tema raskelt saavutatud õnnest.

Kui Charlotte Brontë romaan 1847. aastal ilmus, saatis seda edu nii lugejate kui kriitikute hulgas. Pole ime, et Jane`i saatuse keerdkäike on väga palju kordi ka ekraniseeritud. Paljalt tummversioone on tehtud kaheksa, 1914. ja 1915. aastal koguni kaks filmi. Valminud on ka samaaineline muusikal, ooper ja ballett.

Ka televersioone on tehtud nii pikemate kui lühemate seriaalidena. 2006. aastal valminud BBC sarja peaosades mängisid Ruth Wilson ja Toby Stephens ning sarja on näidanud ka ETV.
2006. aastal valminud sarjas keskendutakse põhiliselt Jane´i ja Rochesteri loole, välja jäetakse palju Jane`i lapsepõlvest ja elust Marsh Endis. Kui romaanis nähti kõike vaid Jane`i pilgu läbi, siis seriaalis näeme lähemalt ka Rochesteri sisemaailma.

Vana hea raamat!

Margaret Mitchell

Tuulest viidud: I-II osa

432 lk. Eesti Raamat, 1990

Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900–1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõigi aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraazhiga romaan "Tuulest viidud" on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.

Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise Iirimaa kaunitari Scarlett O`Hara armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku, kes armastab küll Ashley Wilkesi, kuid abiellub kõikvõimalike teiste meestega, kellest kõige olulisem tema elus on kahtlemata Rhett Butler...

1939. aastal valmis "Tuulest viidud" film, mida peetakse Hollywoodi tippsaavutuseks. Hingeminev lüüriline eepos kodusõjaaegsest Ameerikast võitis 10 Oscarit.

Selle suurteose surematud karakterid Scarlett (Vivien Leigh), Rhett Butler (Clark Gable), Ashley (Leslie Howard) jt. lummavad üha uusi põlvkondi, kellest paljude meelest on see kõigi aegade parim film.

Eksamiaeg on käes!

1. Eksamieelsel ööl maga end korralikult välja
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse soovitusi, kuidas lõpueksamitele vastu minna.
SL Õhtuleht, 06.05.2008

2. Eksamipinge murrab maha
Kuidas tulla toime eksamipingega? Sellest kirjutab oma artiklis Silja Paavle.
SL Õhtuleht, 06.05.2008

3. Eduka eksami retseptid
Soovitusi ja nõuandeid jagab SÜGi psühholoog Mia Rand.
Meie Maa, 12.05.2007

4. Ära looda õnnele ja vedamisele
SÜGi inglise keele õpetaja Reet Lulla nõuanded inglise keele riigieksamiks.
Oma Saar, 27.04.2007

5. Toimetulek eksamikartusega
Psühholoog Signe Sarah Arro nõuanded, kuidas tulla toime eksamikartuse e. eksamihirmuga.
Oma Saar, 27.04.2007

6. Head põrumist!
Kuidas valmistuda eksamiks? Nõuandeid Meie Maa artiklist, 24.04.2007

SÜG-i emakeeleõpetaja Sirje Kreismani nõuanded:

1. Ole Sina ise - kontrolli hommikul igaks juhuks peeglist!

2. Tuleta mõned asjad meelde, millele emakeeleõpetaja on tähelepanu pööranud, nt. POOLITAMINE.

3. Keegi ei arvesta saarlaste kui erilise etnilise rahvakilluga, nii et ö-d ja õ-d õigesti paika!

4. Eksamiruum pole laadaplats, vaid võitlustanner. Ellen Niidu “Rongisõit” on ju tore raamat, aga kas ta ikka sümboliseerib rasket reisi tulevikku? Vali eakohased kirjanduslikud näited!

Ega alati ei peagi kõik nii tõsine olema...

Siin teile mõned teemad mõtisklemiseks Mart Juure sulest:

. Mida ma ostsin Hulludelt Päevadelt.
• Liis Lass ja Oliver Kruuda, meie aja kangelased.
• 2 miljonit krooni: on seda palju või vähe (Inno ja Irja näitel).
• Noore ees on valla kõik teed ehk millistesse tõsielusarjadesse kandideerida.
• Muusika ja maalikunst mobiilis ehk lahedad helinad ja taustapildid.
• Rate on elu, Viru on kodu.
• Hollywoodi staaride tsellu­liidi­müüdid.
• Victoria Beckhami magu on kahanenud, keskmine palk kasvanud.
• Eestlased: kolm lauluväljakutäit haiget ja muserdatud rahvast (internetikommentaaride näitel).
• Kevasuvised moehitid.
• Lugedes raha.
• Matemaatika ja füüsika, levinumad mõnuained koolides.
• Need öised telefonikõned Mikk Saarele.

Käes on küpsuskirjandi aeg

Mida teeksid emakeeleõpetajad sel päeval eksamit sooritades ja mida ei teeks?

• EI hakkaks 26. aprillil uute mõtetega eksperimenteerima, vaid kirjutaksin ikka sellel teemal, mida olen enda jaoks läbi mõelnud.
• EI kirjutaks kirjandisse enam mitte kunagi sellist lauset “Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arusaamu.”
• kindlasti KAHTLEKSIN ma mitmete sõnade õigekirjas ja KASUTAKSIN eksimuste vältimiseks julgelt õigekeelsussõnaraamatut!!! (Eve Tuisk)

• Ei alustaks kirjandit sõnadega: “ Läbi aegade on inimesed otsinud vastust küsimusele... ja ei lõpetaks sõnadega:” Kokkuvõtvalt võiks öelda... :-)
• Räägiksin probleemidest, millest teaksin rohkem kui teised. Kasutaksin kirjandis teoseid, mis on lugedes mõtteid tekitanud, kutsunud juurdlema ja arutlema. Kui vähegi võimalik püüaksin vältida traditsioonilist kohustuslikku kirjandust ja näitaksin, et loen ka siis, kui õpetaja ei käsi:-)(Marit Tarkin)

• Ei kirjutaks närviliselt 5 lehte täis lauset: ma ei oska ühelgi teemal midagi kirjutada ja samuti ei mõtleks ma kolm esimest tundi elu üle järele.
• Kindlasti loeksin oma valmis kirjandi KAKS korda läbi: esimene kord vaataksin, kas sisuliselt on lugu tervik ja haakub pealkirja mõttega, teisel korral jälgiksin, kas komad ja õigekiri on paigas (ÕS täiesti tasuta kasutamiseks) (Merle Rekaya)

Millise teema valiksite, kui asuksite eksamit sooritama?
• “Mida on klassikalisel kirjandusel öelda tänapäeva lugejale?” Seega teemal, kuidas mina kirjanduses öeldut mõistan, mida see mulle õpetab. (Eve Tuisk)
• Hea meelega räägiks inimsuhetest, näiteks teemal “Nõrkus oled, inimene!”(Marit Tarkin)
• Meeltega tajutud maailma sõnum (kirjanduse põhjal) (Merle Rekaya)

SOOVID ÕPILASTELE:

Armsad kirjandikirjutajad!
• Näidake kirjandis samasugust isikupära, nagu te seda klassiruumis 305 teinud olete: jääge iseendaks ja rääkige asjadest nii, nagu teie nendest aru saate, unustamata seejuures piiranguid, millest me lõpmatuseni rääkinud oleme!
Hoian pöialt! (Eve, kes närveerib vist sama palju kui kirjandikirjutajad:)

• Kõik, mis tegite, on tehtud, peaaegu :-) Eksami sooritamine on teile ometi nagu sportlasele maailmameistrivõistlus. Parim tulemus võiks tulla just sel päeval. Üllatage nii ennast kui mind, laske sulel joosta ja olge targad kontrollijad, et ta üle käte ei lähe.
Teil läheb hästi, kui usute endasse ja enda sõna jõusse! (Marit Tarkin)

Te olete teinud viimase poole aasta jooksul vaffa arengu, ma ei kahtle kellegi võimetes ja teadmistes, kasutage neid laupäeval mönuga ning täie enesekindlusega.
Päikest ja vahedat sulge Teile! Te saate hakkama!!! (Merle Rekaya)

Kuressaare Gümnaasiumi emakeeleõpetajad, kes ise küsisid ja ise vastasid.
KG nädalaleht Meie KG, nr. 29 23. aprill 2008

SAJANDI SADA PARIMAT EESTI ALGUPÄRAST LASTERAAMATUT:

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uuring 1999/2000 aastavahetusel
(Nukits 2000)


Oskar Luts Kevade
Aino Pervik Kunksmoor. Kunksmoor ja kapten Trumm
Silvia Rannamaa Kadri
Eno Raud Naksitrallid
Oskar Luts Nukitsamees
Eno Raud Sipsik
Edgar Valter Pokuraamat
Marta Sillaots Trips-Traps-Trulli sari
Ellen Niit Pille-Riini lood
Ernst Enno Üks rohutirts läks kõndima
Jaan Rannap Agu Sihvka annab aru
Julius Oro Hiir rätsepaks
Karl Ristikivi Semud
Irma Truupõld Rohelise Päikese maa
Silvia Rannamaa Kasuema
Aino Pervik Arabella, mereröövli tütar
Karl Ristikivi Sellid
Anton Hansen Tammsaare Meie rebane
Tiia Toomet Vana aja lood
Richard Janno Vutimehed
Enn Kippel Meelis
Jüri Parijõgi Tsemendivabrik
Ernst Peterson-Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest
Jaan Rannap Viimane valgesulg
Richard Roht Jutte loomadest
Vladimir Beekman Aatomik
Juhan Jaik Kaarnakivi
Elar Kuus Memme musi
Viivi Luik Kõik lood Leopoldist
Ellen Niit Rongisõit
Ellen Niit Triinu ja Taavi uued ja vanad lood
Hando Runnel Mõtelda on mõnus
Karl Eduard Sööt Lapsepõlve Kungla
Ansomardi Jalgsema Kitse-eide muinasjutud
Karl August Hindrey Lõhkiläinud Kolumats (1918) ; (1979)
August Kitzberg Lastejutte
Iko Maran Londiste, õige nimega Vant
Ellen Niit Krõlli lood
Harry Jõgisalu Maaleib
Jaan Kross Mardileib
Heljo Mänd Karuaabits
Eduard Vilde Minu esimesed triibulised
Juhan Jaik Pombi sari
Juhan Jaik Võrumaa jutud
Boris Kabur Rops
Jaan Lattik Meie noored
Jüri Parijõgi Jutte
Jaan Rannap Koolilood
Fr.Tuglas Väike Illimar
K.A.Hindrey Jaunart Jauram
K.A.Hindrey Kill Martuse lood
K.A.Hindrey Pambu-Peedu
K.Kangur Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid
F.Kotta Tublid loomad
V.Luik Tubased lapsed
M.Mutt Näärivana
E.Niit Suur maalritöö
E.Raud Roostevaba mõõk
L.Tungal Vana vahva lasteaed
A.Dahlberg Mutionu pidu
L.Hainsalu Pikkurilli
H.Jõgisalu Kärp
A.Kitzberg Lastenäidendid
E.Kuus Jänesepoeg, kes luuletas
H.Käo Dondijutud
V.Masin Sinasõprus tammega
H.Mänd Toomas Linnupoeg
E.Niit Karud saavad aru
E.Niit Midrimaa
E.Niit Suur suislepapuu
H.Nõu Pea suu!
J.Parijõgi Jaksuküla poisid
J.Parijõgi Külaliste leib
H.Pukk Rohelised maskid
A.Põldmäe Mitmekesi maateral
J.Rannap Nublu
R.Roht Laaned ja veed
P.E.Rummo Kokku kolm juttu; Lugemik, lugemiki
K.E.Sööt Lastelaulud
S.Truu Silja raamatute sari
L.Tungal Kristiina, see keskmine
R.Vaidlo Lood Kukeleegua linnast
H.Väli Hundikäpp
H.Väli Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel
O.Arder Mine metsa !
E.Enno Juss oli väike peremees
K.A.Hindrey Piripilli-Liisu; Seene-Mikk
A.Jakobson Suur on ja väike vennapoeg; Ööbik ja vaskuss
J.Kallak Summ-summ
R.Kamsen Küll on kena kelguga
J.Kaplinski Kes keda sööb, kes mida sööb
J.Kaplinski, T.Toomet Kuhu need värvid jäävad
A.Kitzberg Piibelehe neitsi
A.Kivirähk Kaelkirjak; Sirli, Siim ja saladused
H.Käo Kui mind üldse olemas ei oleks
U.Leies Tipp ja Täpp
I.Maran Pikk päev
H.Mänd Oakene; Pillerpall
J.Parijõgi Teraspoiss E.Raud Kalevipoeg
R.Roht Väleküüs ja Tuhknai
H.Runnel Mere ääres, metsa taga
K.E.Sööt Upa, upa, oalilli
I.Truupõld Öömori okaslinn

SAJANDI EDUKAMAD EESTI LASTEKIRJANIKUD:



Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, 
Karl August Hindrey, Oskar Luts, Aino Pervik, Jüri Parijõgi, Juhan Jaik, Heljo Mänd, Karl Ristikivi, Elar Kuus, Richard Roht, Silvia Rannamaa,
Hando Runnel, Ernst Enno, Iko Maran, Tiia Toomet, Edgar Valter, Marta Sillaots, Karl Eduard Sööt, August Kitzberg, Julius Oro, Irma Truupõld, Leelo Tungal, Heino Väli, Viivi Luik, A.H.Tammsaare, Harri Jõgisalu, Ott Arder, Vladimir Beekman, Henno Käo, August Jakobson, Jaan Kaplinski, Enn Kippel, Jaan Lattik, Ernst Peterson-Särgava, Richard Janno, Kalju Kangur, Paul-Eerik Rummo, Leida Tigane, Ansomardi, Andrus Kivirähk, Felix Kotta, Uno Leies, Holger Pukk, Fridebert Tuglas, Jaan Kross, Kersti Merilaas, Ralf Parve, Robert Vaidlo, Eduard Vilde, Lehte Hainsalu, Boris Kabur, Astrid Reinla, Reinhold Kamsen, Mihkel Mutt, Asta Põldmäe, Priit Pärn, Alide Dahlberg, Juhan Kallak, Viktor Masing, Eduard Männik, Dagmar Normet, Helga Nõu, Magda Pihla, Rein Saluri, Silvia Truu, Arvo Vallikivi, Aime Beekman, Gert Helbemäe, Aadu Hint, Heino Kiik, Mait Metsanurk, Voldemar Miller, Kustas Põldmaa, Jaan Vahtra, Lall Kahas, August Mälk, Valve Saretok, Silvi Väljal

Kirjandikirjutaja meelespea

1. Süvene kirjandi teemadesse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida.

2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Enamasti on kirjandi kirjutamise aeg piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele rohkem kui kümnendik ajast.

3. Konkretiseeri enda jaoks teemat, s.t. määra kirjandis käsitlemisele tuleva ainestiku piirid ning sõnasta käsitletavad küsimused selgelt ja ühemõtteliselt.

4. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand mandala vm kujul.

5. Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult. Ära pööra liigset tähelepanu õigekeelsusele ning vormistamisega seotud probleemidele, jõuad seda hiljem teha.

6. Kui väsid, puhka 3-5 minutit ning jätka kirjutamist. Kui su mõte takerdub ning sa tunned, et tammud paigal, siis püüa kirja panna erinevaid märksõnu ning mõttealgeid, mis on käsitletava teema ja probleemiga seotud.

7. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest:

- kas kirjand vastab teemale;

- kas kirjandi liigendatus, jagunemine lõikudeks on sisuliselt põhjendatud ning loogiline;

- kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid, fraase, asjatut kujundlikkust;

- kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus;

- kas kirjand on stiililt ühtne;

- kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jms) laitmatu;

- kas kirjandi algus ja lõpp on teemaarendusega seotud ning vastavad neile pandud eesmärkidele;

8. Tee kõik parandused mustandis.

9. Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet.

10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku kogu tööle kuluvast ajast.

M.Hennoste "Arukas arutleja". Virgela, 1998

Rong hakkab liikuma

24. aprill ei ole enam mägede taga. Juba on kõrvus kuulda küpsuskirjandit lähemale toova veduri vilet. Siin on teile mõned soovitused sihtpunkti jõudmiseks:

1. Enne teele asumist ei ole soovitav tugeva einega keha kinnitada. Vastasel juhul võib süda rongi rappumisest pahaks minna.
2. Kohvritesse oleks kasulik pakkida mõned tsitaadid, lugemisvara, elukogemused, pähetuubitud õigekirjareeglid ja pastakad.
3. Vali riietus vastavalt ilmastikuoludele, kuna higist nõretavana on raske mõtteid koondada ja lõpuni vastu pidada.
4. Et rongi mitte maha magada, asu aegsasti perroonile ja tervita kaasreisijaidki.
5. Kui oodates kohtad mõnda kunstnikku, sportlast või muud kuulsust, tutvu tema elulooga.
Nii võid saada häid ideid.
6. Kiirrongile eelista auruvedurit, kuna eesmärgiks pole mitte kiire päralejõudmine, vaid seiklusrikas ja huvitav reis.
7. Püüa end sokutada sõprade ja tuttavate lähedusse, kes sulle emotsionaalset tuge võivad pakkuda.
8. Vaguneid on kümme, ära vali välise ilu, vaid mugavuse ja sobivuse järgi. Ilus vagun on nagunii juba täis.
9. Vali teekond, mida tunned.
10. Sõidu ajal ära unusta, mis marsruudil sõidad.
11. Lase fantaasial vabalt lennelda, kuid ära lase tal reisiaknast välja hõljuda.
12. Kasuta oma võimalusi maksimaalselt - sõida nii kaua kui võimalik, ära välju mõnes suvalises vahepeatuses.
13. Sobivas peatuses rongist lahkudes võta kaasa oma kohver ja lase end lõdvaks, jaamapuhvetis võid endale ühe limpsi lubada.

Need olid mõned nõuanded selle kohta, kuidas muuta oma teekond meeldivamaks ja tulemusrikkamaks. Soovime teile kõigile edukat reisi! Olge vahvad!

Kuressaare Gümnaasiumi 12.b klass (2004.a.)

Mõisamakettide näitus

Aprillikuus tõi õpetaja Katrin Rosin raamatukokku näitusele 5.a ja 5.b kl. õpilaste poolt valmistatud mõisamakette. Tööd olid ilusad ja huvilisi-uudistajaid jätkus. Mõned pildid: