Raamatukogu teatab!

Kirjanik Maimu Berg Sofi Oksaneniga

Sofi Oksanen autogramme jagamas

12. mail kohtus Saare maakonna keskraamatukogus lugejatega ning tutvustas oma uut eesti keeles ilmunud romaani "Puhastus" Soome kirjanik SOFI OKSANEN.

Teda on nimetatud soome moodsa kirjanduse eredaimaks täheks, kuid kes hetkel kirjutab Eestist ja eestlastest läbi ajaloo, eriti läbi viimase sajandi.

Oma Eestist ja eestlastest kõnelevate teostega on Sofi Oksanen praegusel ajal tõhusamaid Eesti saadikuid maailmas. Viimane romaan "Puhastus" on ilmumas 23 maal, mis on väga oluline Eesti ajaloo tutvustamisel.

Kumma maa hingeline kodanik te rohkem olete, Eesti või Soome oma?

"Minu meelest Eesti loodus on ilusam, kui Soome loodus. Mulle meeldib küll Helsingi, tahan, et meri oleks lähedal. Aga valgus on Eestis teistmoodi ja minu meelest on see ilusam." (Arter, 09.05.2009)

Eesti keeles on ilmunud tema varasemad raamatud:

"Stalini lehmad" (2004, 2009) ja "Baby Jane" (2006).

SÜG-i raamatukogust on võimalik laenutada raamatut S.Oksaneni raamatuid:

"Stalini lehmad" (kirjaniku autogrammiga!) ja "Puhastus".

Lõpukirjandist 2009. aastal

Veljo Kuivjõgi Kirjandikirjutajate meelisteema oli Pikk tee endani (Meie Maa 27.04.09)
Tänavused küpsuskirjandi teemad (Postimees ,25,04.09)
Hanneli Rudi: Õpetajast kirjanik jagab näpunäiteid kirjandikirjutajatele(Postimees, 24.04.2009)
Risto Berendson:Kirjanditeemad tulevad kõigile samad (Postimees, 22.04.09)
Rando Tooming: Kuidas sünnivad lõpukirjandi teemad (Õhtuleht, 24.04.2009)Marit Tarkin: Nõuanne (Meie Maa, 17.04.2009)Kuidas kirjutada lõpukirjandit?


Lugemissoovitusi lõpukirjandiks:Loe ja mõtle kaasa! Kirjuta enda jaoks välja olulised mõtted ja tsitaadid.
A. Camus "Katk" või "Võõras"
V. Nabokov "Lolita"
O. Wilde "Dorian Gray portree"
K. Hamsun "Maa õnnistus"
Albee, Williams 1 näidend
J. Kross "Wikmani poisid" või "Keisri hull"
A. Viirlaid "Ristideta hauad" I osa
G. Helbemäe "Ohvrilaev"
M. Traat "Karukell…", "Tants aurukatla ümber"
1 teos kaasaja kirjandusest: K. Rakke, K. Kender, E. Tode, J. Tätte, A. Kivirähk "Rehepapp"
J.D. Salinger "Kuristik rukkis"
H. Hesse "Stepihunt"
L. Tolstoi "Sõda ja rahu", "Anna Karenina"
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus I-V", "Põrgupõhja uus Vanapagan"
A. Kitzberg "Libahunt"
A. Tšehhovi jutustused ja novellid ("Palat nr. 6", "Daam koerakesega" jt)
E. Vilde "Külmale maale", "Mäeküla piimamees", "Pisuhänd"
F. Kafka "Protsess"
M. Bulgakov "Meister ja Margarita"
A. Gailit "Toomas Nipernaadi", "Ekke Moor"
F. Tuglas "Popi ja Uhuu"

Hea artikkel lõpukirjandi kirjutamisest:
A.Lunter Abiks eksamikirjandiks valmistumisel. Õpetajate Leht, 01.02.2002

Täna on rahvusvaheline lasteraamatupäev

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistas Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu esmakordselt 1967. aastal, kuupäevaks valiti 2. aprill, Taani muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnipäev.

2009. a. lasteraamatupäeva plakati ja sõnumi autor on Egiptuse kunstnik Hani D. El-Masri.


Mina olen maailm

Mina olen maailm ja maailm on mina,
sest raamatu abiga võin muutuda
kelleks iganes tahan.
Sõnad ja pildid, luule ja proosa
kannavad mind kaugele ja lähedale...




Eesti lastekirjanikud

14. märts - EMAKEELEPÄEV

* * *

vene keelt kui vett
saksa keelt kui savi
armas maakeel avita
eesti keel viib Valka välja
vene keel viib Valgast välja
viru keel viib "Virusse"
ingliskeel viib ümber ilma
ehk küll dollareist sa ilma
vene keel toob tagasi
sinu ja su pagasi

emakeel on põlva keel
tükki leiba küsida
juured mullas püsida...
see on püsimise keel
teised keeled teised meeled
need on veeremise keeled

Lehte Hainsalu
(Kogust "Päev laulab - tähtpäevaluulet koolile ja kodule")


Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama 14. märtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, alates 1996. aastast tänu kooliõpetaja Meinhard Laksile. Tema eestvedamisel sai emakeelepäev 10 aastat tagasi (1999) ka riiklikuks tähtpäevaks.
Eesti keele arengut mõjutanud saarlastest keeleteadlased:

- Johannes Aavik - keeleuuendaja, eesmärkideks oli keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu, rikastas sõnavara murde- ja laensõnadega, näit. soome laenudest: aare, hetk, julm jne., tema uutest sõnadest on kasutusel ligi 50: embama, evima, veenma, laup, mõrv, lünk, relv jne. Vanameelseid šokeeris tema 1909.a. ilmunud jutustus "Ruth" (kasutas pseudonüümi J. Randvere), kus ta moodsas eesti keeles kirjeldas kaasaegset naisideaali;

- Juhan Peegel ajakirjandus-ja keeleteadlane, kirjanik, akadeemik - eestikeelse ajakirjandusõpetuse rajaja, eesti regivärsilise rahvalaulu keele ja poeetika uurija;

- Paul Saagpakk - kelle suurtööks kujunes "Eesti-inglise sõnaraamatu" koostamine;

- Villem Grünthal-Ridala - luuletaja, tõlkija, keeleteadlane, tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja eesti murretest leitud uudissõnu, lisades oma luulekogudele sõnastikke.



Huvitavat eesti keelest:
Eesti ja hiina keel pärinevad ühest allikast
Eesti keel maailma taustal
Uued sõnad
Vanimatest eestikeelsetest tekstidest

5A klassi MÕISAMAKETTIDE näitus

Sel nädalal on raamatukogus avatud 5A klassi mõisamakettide näitus. Olete kõik oodatud vaatama ja uudistama!



Lööne mõis, Nabala mõis









Loona mõis










Kõljala mõis

5B klassi MÕISAMAKETID

Kalvi mõis, Oti mõis








Sandla mõis, Eikla mõis








Loona mõis

Raamatukogu teatab!

16.- 20. veebruaril toimusid ALGKLASSIDELE RAAMATUKOGUTUNNID:

3.- 4. klassidele toimusid tunnid arvutiklassis, kus tutvustasime raamatukoguprogrammi RIKSWEB ja raamatukogu AJAVEEBI ning mida kasulikku sealt leiab.

Kiiremad “otsingute” tegijad olid näiteks:
3A: Karl, Inno, Agnes, Artti, Karel
3B: Karin, Miikael, Henrik
4A: Mari, Kerli, Eliise, Kaili, Sten, Kertu, Taavi
4B: Rosmary, Triin, Gerli, Marleen

1.-2. klassidele viisime tunnid läbi raamatukogus, kus tutvustasime uusi luuleraamatuid, nende autoreid ja kunstnikke. Tänapäeva lasteraamatud on nii ilusad ja armsad, et nii mõnigi poiss küsis, kuidas saada raamatukunstnikuks… :)
Igast klassist oli mõni õpilane, kes luges ette vahvaid luuletusi nii Pätust, Liisust kui Lambamammast.

Tunni lõpuks oli igale klassile ka väike ülesanne:
1. klassid pidid ära tundma oma lemmitegelased raamatutest ja tulemused olid järgmised:

1A I koht: Rasmus, Kätriin, Alo, Triinu-Mari, Egert.

Tublid olid veel: Marleen, Uku, Oto, Elerin, Richard ja kõik teised.

1B I koht: Sten-Markus, Randel, Carel, Liisa, Robin.
Tublid olid veel: Oskar K, Markus, Feridee, Oskar T, Kenro ja samuti kõik teised õpilased.

2B klass pidi ära tundma segi aetud tähtedest raamatute pealkirjad ja vastuseks saama vanasõna: KES LOEB, SEE TEAB!

Kiiremad lahendajad olid: Kerman, Mark, Karl Hendrik, Henri Paomees.

Tublid olid veel: Liisa, Kaisa, Diana, Liis ja kõik teised.

2A klassi ülesandeks oli tunda end raamatu kunstnikuna ehk joonistada luuletusele juurde pilt.

Agathe Kriska ja Annika Luhaääre pildid Heljo Männi luuletusele "Hiire hüppamine".

Garel Muuli ja Andrea Ärmuse pildid Heiki Vilepi luuletusele "Albert ja Berta".

Neid vahvaid hiirepoisse ja kärbsetüdrukuid saab vaadata raamatukogu näitusel.

Oli tore nädal, millega jäid rahule nii õpilased kui meie ise. Eesmärgiks oligi tuletada meelde,

mis koht see raamatukogu on ja mida kõike põnevat siin leidub. Ja võib-olla oli see lihtsalt väike vahepala pikale õppeveerandile.

Aitäh teile ja tere tulemast raamatukokku!

Meeli Ool ja Iivi Vikat

2008.a. ilmunud Eesti kaunimad raamatud valitud !

25 EESTI KAUNEIMAT RAAMATUT 2008

5 KAUNIMAT LASTERAAMATUT


Meie raamatukogus on neist: Kadri Hinrikus Miia ja Friida

Jaan Rannap Lips-laps, lehelind

Leelo Tungal Seltsimees laps Eesti Vabariik 90
Reeli Kõiv Eerik Haamer

Jürgen Rooste 21. sajandi armastusluule

Parimad raamatud 2012

 Raamatuaasta 2011
 Aasta raamatud 2010

Menukamad raamatud aastal 2009

Parimad raamatud aastal 2008
Areeni Kirjandussõprade Selts koosseisus Andrei Hvostov, Tõnu Kaalep, Kätlin Kaldmaa,
Kalev Kesküla, Kadri Kõusaar, Harry Liivrand, Veiko Märka, Mele Pesti, Erkki Sivonen,
Märt Väljataga valis välja lahkuva aasta erutavaimad raamatud

Eesti kultuurkapital (Kulka) valis välja 2008. aasta 26 parimat Eesti kirjandusteost

Kes on Eesti parimad kirjanikud 2008?

Tammsaare kirjanduspreemia läks Mari Tarandile

Rebekka Lotman: Kirjandusaasta 2008 tõi kõikvõimalikke elulugusid ja luulekogusid, muu seas

Angelika Kang: Raamatud, mida võtta kaasa uude aastasse

Hanneli Rudi: Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Kross ja Kaplinski
Mart Juur: elulooraamat kui reality-show
Rutt Hinrikus: kas raamat peab olema kirjandus?
Rebekka Lotman: Hüvasti, romaan!
Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus

Bukahooliku märkmed: Avalik-isiklik lugemispäevik

Mari Peegel: Huvitavaid leide uudiskirjandusest

Mari Klein: Kätlin Vainola: igal lapsel peaks olema päris isiklik raamat

Kristel Kiigemägi: Jätke meelde: selge aja märk
MEES ESIKOHAGA: Kristel Kiigemägi küsib, miks on Eesti raamatukogudes täna kõige laenutatavam autor seitsmekümne viiene Erik Tohvri?

Jüri Pino: Erik Tohvri: minu raamatutel peaks olema hoiatus: ainult üle 50aastastele!

Veiko Märka: TIPP10: Eesti kõige hirmsamad raamatukangelased

Haruldased raamatud

• vanim - Hebrew Bible.- Wien, 1882.- 1384 lk.
• mahukaim - Le petit Larousse: illustre 1995: Dictionnaire encyclopedique.-

Larousse, 1994.- 1784 lk.
• kogukaim - Atlas of the World.- London, 2003. 223 lk.(mõõdud 32 x 36 cm, 4,94 kg)
• hinnalisem - The World Book Encyclopedia: 22 köidet.- Chicago, 1992-1994

• Engelsk-Svensk Ordbok: Skolupplaga.- Stockholm, 1891
• Kreutzwaldi ja Koidula kirjawahetus I.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1910
• H.Haava Meie-päevist.- Tallinn: Varrak, 1920
• H.Haava Tööde kogu: luuletused.- Tallinn: Varrak, 1920
• J.Liiv Vari.- Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1923
• M.Raud Kangastused: Luuletusi 1919-1923.- Tartu: Sõnavara, 1924
• A.Raudkats Eesti rahvatantsud.- Tartu, 1926
• Fr.R.Faelmann`i album.- Tartu, 1929
• A.Launis Eesti runoviisid.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat: II köide.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• J.Hurt Eesti rahvalaulud.- Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932
• The Pocket Oxford dictionary of current English.- Oxford, 1934
• Eesti Kool: Haridus-ja sotsiaaministeeriumi pedagoogiline ajakiri.- 1935. aastakäik
• L.Koidula Näidendid.- Tallinn: Ilukirjandus ja kunst, 1946
• A.Kivikas Nimed marmortahvlil.- 3 tr.- Vadstena, 1947
• K.Marx Kapital.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953
• M.Twain Tom Sawyer. Huckleberry Finn.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• J.Verne Saladuslik saar.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• E.Kippel Meelis.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• K.E.Sööt Lastelaulud.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• Mälestusi Marxist ja Engelsist.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
• Pioneer laulab, mängib, tantsib: repertuaarivalimik noortele.- Tallinn: Eesti Raamat, 1968
• Vanem-pioneerijuhi käsiraamat I.- Tallinn: Eesti Raamat, 1970
• Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsioon (põhiseadus).- Tallinn: Eesti Raamat, 1979

Raamatute kinkijad

Ants Aas, Aarne Vinkel, Agnes Pitka, Aina Seppel, Algis Berens, Alla Pedajas, Angela Ling, 

Anni Haritkainen, Denise Salase, Diana Õun, Elina Kasesalu, Enda Naaber Nipsust, Enn 

Kaljo,  Gennadi Noa,  Hando Runnel, Heidi Ingrid Maaroos, Iivi Jakobson, Jaak Urmet 

(Wimberg), Jette Laes, Joosep Reinaru, Juhan Peegel, Kaie Rõõm-Laanet, Kaljo Ellik,

Karl MartinSinijärv, Kersti Truverk, Krista Areng, Kätlin Hommik, Lary Kleeman,  Laura 

Liventaal, Leida Tõsine, Maaja Kallast, Marit Roos, Marju Lahtein, Marko Kolk, 

MartinToon,  MeeliOol, Merike Kahju, Merike Sõrm, Merle Prii, Mia Rand, Mihkel Lember, 

Mihkel Lõuk, Nicole deFouchecourernoult,  Paul Saagpakk, Paul Tamkivi,  Pauline Jenkins, 

Peeter Pikver, Peeter Olesk, Piret Metsamäe, Piret Puusepp, Reet Igav, ReetVillig, Rein 

Neggo, Rita Ilves, Robert  Kreem,  Selma Teesalu,  Sirje Ess,  Stella  Hommik,  Taavi Nuum, 

TiitTilk,  TõnuVaher, Uku Volke, Urmas Kiil, Urmas Paet,  Vassili Reinart, Veljo Volke, Viire 

Pors, Virge Treiel, Õie Ränk,  Õnne Täht, Alli Kallaste, Riina Laanes.

 
 Spordimälumängu "Bumerang" võistkond (2008): Mihkel Lember, Ott Aljas, 

Miko Pupart, Taavi Tiitsaar;

Ameerika Ühendriikide Saatkond, Briti Saatkond, Prantsuse Saatkond, USA Rahukorpus,

Saksa Kultuuri Instituut, Kanada Eesti Naiste Selts, Eesti Vabariigi Presidendikantselei,

Jaan Tõnissoni Instituut, Kuressaare Kiriku Pühapäeva Kool, Kuressaare Gümnaasium,

Eesti Hoiuraamatukogu, Saaremaa Keskraamatukogu, Southbank International School Library (London)

2002. a. projekti "Lugemine lubatud" raames toetasid SÜG-i raamatukogu lastele ja noortele mõeldud väärtkirjanduse muretsemisel :

Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp, EBC Ehitus, Ilusalong "Celin" ja Turufoto.

KOKKUVÕTE RAAMATUKOGUPÄEVADEST 20. - 30. oktoober 2008

Raamatukogunädalal toimusid raamatukogutunnid 1. klassidele. Siin teile väike ülevaade laste arvamustest ja külaskäigust kooliraamatukokku:

1 A klass

OTO PRUUL: Täna oli meil raamatukogutund. Toolid olid meil väga ilusti sätitud ja tädi Iivi ja Meeli jutustasid meile paljudest asjadest. Tädi Iivi rääkis meile, et kõige suurem raamat on Atlas ja kõige paksem ja vanem on Piibel.

Iivi rääkis ka meile, et raamatukogus ei tohi süüa ja telefoniga rääkida. Ta näitas meile palju raamatuid: Pipi, Relvad, Atlas ja Piibel ja kõige suurem raamat kaalub 4,8 kg ja raamatuid on seal 30 000.

Aitäh teile, tädi Iivi ja Meeli!

1 B klass

EVA: Raamatukogus peab olema vaikselt, saab peale tunde lugeda. Laenutatud raamat võib 3 nädalat minu käes olla. Minu lemmikuks on "Pikk Päkapikupäev".

CARMEN: Mulle meeldis piiksutamine.

CAREL: Kaardiga piiksutamine on tore, meeldib veel kelder, kus õpikuid hoitakse. Käisin seal keldris koos oma lasteaiaga.

STEN-MARKUS: Mulle jäi meelde lift.

RANDEL: Mulle jäi meelde suur raamat- ATLAS (Maailma).

ROOSMARII: Mulle meeldisid eriti lasteraamatud. Laenutasin endale raamatu "KOERAD" ja "LÕVIKUNINGA". Veel jäi mulle meelde, et raamatu nurkasid ei tohi murda järjehodjaks ja sõbrale raamatut edasi ei anta. Tuleb koos minna raamatukokku.

GERTRUD: Raamatukogus võib vaikselt lugeda. Lift meeldis, olen teinud kaardiga juba 3 piiksu ja mulle meeldivad LOOMADEST raamatud!

23. oktoobril laenutas kooliraamatukogus raamatuid linnapea URVE TIIDUS.
Suured tänud pr. linnapeale, kes oma kohalolekuga tekitas hallil sügispäeval palju elevust!

(pärast käisid lapsed ukse vahelt piilumas, kes leti taga töötab...)

20. oktoobril kohtus Saaremaa Ühisgümnaasiumis
8. ja 9. klassidega kirjanik WIMBERG.

Matkides Wimbergi omapärast stiili, võib tõesti öelda, et oli ilus hettk...













KISSELL PÜKSTEL

Praegu te küll naerate mu
pudrurandis lõuga,
vaattate kisselli pükstel,
nägu nalja täis.
Aga kasvan suureks ja siis
kõigist oma jõuga
olen üle - sest ma kõhu
lapsena sõin täis !

Wimberg

20. oktoobril kohtus Saaremaa Keskraamatukogus väikeste lugejatega kirjanik HEIKI VILEP. Meie koolist olid kirjanikku kuulamas ja küsimusi esitamas 3A, 3B ja 4A klass.