RAHULIKKU, ILUSATE HETKEDEGA JÕULUAEGA

JA PÜSIME TERVED!

 

Raamatujuubelid

Lõppev aasta on juubeliaastaks paljudele toredatele laste- ja noorteraamatutele, siin väike valik eesti kirjandusest:

Väliskirjandusest:

 

Arvo Valton 85

FOTO: PP

 

 

                     Arvo Valton (Vallikivi)

                               85

         proosa-ja näitekirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija

                              sündis 14. detsember 1935
 

 

 

 

                                                                                     Arvo Valtoni

                      AFORISME

•   Raamatust saad teadmisi,  õpetajalt oskuse neid läbi seedida, kuid üksnes omaenese mõtlemine  võib viia sind tarkuseni.
  
•  Ka täiskasvanud mängivad elu, aga lastele jätavad mulje, nagu oleks see päris.
•  Me kanname oma sõpru südames ja nad ei ole kordagi öelnud, et neil on seal kitsas.
•  Inimene tegutseb kolmel juhul: kui tahab, kui peab, kui ei tohi.
•  Suurim kunstidest on ajalooteadus: ei ole kerge samadest sündmustest tuletada igale ajastule meelepärast lugu.
• Kus on vähe mõtet, sinna valgub palju sõnu.
• Kõige agaramalt kritiseeritakse elus ja kunstis seda, mida ei mõisteta, ja selle eest, et ei mõisteta.
  
• Kõige paremini jäävad meelde asjad, mida oleks tarvis unustada.
•  "Viisakas paneb käe suu ette, kui aevastab," ütles mägi vulkaanile. 
  

 

Tulekul on kahe SÜG-i vilistlase sünniaastapäevad

   Sõnamäng

Raamatuportaali test: kas tead, mida need Johannes Aaviku keelendid tähendavad?

 

 

 

ETTELUGEMISE PÄEV

Igal sügisel tähistatakse Eestis ettelugemise päeva 20.oktoobril (aastast 1994).
Ettelugemise päev tõstab raamatu- ja lugemishuvi ning lisaks on see tore peretraditsioon, mida veeta koos lastega.
Rahvajutu aastast ajendatuna oli sel aastal ettelugemise päev pühendatud muistenditele ja rahvajuttudele. Inspireerituna Ira Lemberi luuletusest „Munamägi“, kandis päev pealkirja: „Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus toimus ettelugemine 15. oktoobril ja kuulajateks olid: 
2.A, 2.B, 2.D, 3.A ja väikemaja klassid (1.C, 1.E/2.L, 2.C, 3.C/4.E, 3.Ü, 4.C) koos klassijuhatajatega (kokku 125 õpilast + 10 õpetajat).
Suure Tõllu, Vanapagana, vaeslapse-peretütre lugusid ning Saaremaa legende lugesid sel aastal ette:
Torm Vatsfeldt, Vootele Mets (12.C), Katre-Liis Võhma (12.A), Birgit Keerd ja Raina Kolk (10.B), Cathrin Benita Poopuu ja Martin Vesberg (11.C)
Ettelugemist oleme igal aastal teinud erinevate lugejatega...miks sel aastal gümnaasiumi õpilased valikus? Sest kahjuks järgmisel aastal neid enam ei ole!
Palju tänu ka Sirje Kreismanile, Rita Ilvesele ja Urmas Kiilile, kes lubasid oma tunde „kasutada”.
Päev oli tore ja veel toredam oli näha, kuidas ettelugejad oma rolli nautisid ja sisse elasid! 

Suur aitäh osalejatele!
Iivi Jakobson, raamatukogu juhataja

 

ETTELUGEMISE PÄEV

Alates 1994. aastast tähistatakse Eestis ettelugemise päeva 20. oktoobril.
Ettelugemise päev tõstab raamatu- ja lugemishuvi.
Lisaks on see tore peretraditsioon, mida veeta koos lastega.

Rahvajutu aastast ajendatuna on sel aastal ettelugemise päev pühendatud muistenditele
ja rahvajuttudele.
Inspireerituna Ira Lemberi luuletusest „Munamägi“, kannab päev pealkirja:
„Minu vanaisa nägi, kuidas kerkis Munamägi…“

Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogus toimub ettelugemine: 

15. oktoobril kell 8.00 – 13.45

PÕNEVAT  LUGEMIST JA KUULAMIST!

 MUISTEND

Muistend on lühike rahvajutt, mis annab tavapäraselt edasi mingi tõeks peetud sündmuse või olukorra. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada.
Erinevalt muinasjuttudest on muistendid ühenduses kindla koha, aja, hõimu, tegelase, uskumuse või kombega.
Muistendi (saksa k. die Sage) mõiste tuli käibele Saksamaal 19. sajandil vendade Grimmide algatusena.

Kujundiliselt on see muinasjutust vähem viimistletud, vabama vormiga, tavaliselt üheepisoodiline. Kui muinasjututüübid ja -motiivid on rahvusvahelised, siis muistend seletab pigem kohalikku kogemust.

Rahvajutud

Muinasjutt      Muistend       Naljand

Muistendi tegelased on elavaks peetud olendid, kellest on jäänud jälgi esemete, maapinnavormide vms. kujul (Kalevipoja säng, Vanapagana kivi). Muistendi lõpp on muinasjutu omast erinev: olukord alati ei lahene, surnud jäävad kummitama jne.

Muistendid võivad kuuluda mitmesse alamliiki:

• mütoloogilised ehk usundilised muistendid (jutustavad kokkupuudetest üleloomulike olendite või nähtustega ning omavahel põimuvad igapäeva-maailm ja teispoolsus: Libahunt, nõiad, tuulipask, kurat, Koit ja Hämarik jt.)
  
  
• tekke- ja seletusmuistendid (seletavad rahvapärasel viisil erinevate nähtuste põhjusi)
  
  
• ajaloolised muistendid (seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega: Peeter I, Karl XII jt.)
  
  
• kohamuistendid (seotud tähelepanuväärsete loodus- ja tehisobjektidega: järv, mägi, jõgi, puu, kivi, rändrahn. Või suuremad ehitised: sild, kirik, klooster)
  
  
• vägilas- ehk hiiumuistendid (jutustavad endisel ajal elanud vägimeestest ja nende tegudest: Suur Tõll, Kalevipoeg, Vanapagan)
  
  
• legendilaadsed muistendid (jutustavad või on seotud ristiusust ja Piiblist tuntud isikute elu ja tegevusega: Jeesus Kristus, Neitsi Maarja, Püha Jüri jt. pühakud)

Ammustel aegadel püüdsid inimesed muistendi kaudu maailma seletada ja mõista, aga ka hoiatada mitmesuguste ohtude eest. Paljud nähtused jäid tolle aja inimestele mõistmatuks ning siis tulidki mängu näkid, haldjad, puugid
ja muud salapärased olendid, keda tõsimeeli usuti.

(Reet Krusten „Eesti muistendite kuldraamat“, 2010)

 

OKTOOBER
Leelo Tungal

Kuskohast need puulehed teavad,
et aeg on neil kollaseks minna?
Mismoodi nad teavad, et peavad
kuldseks värvima terve me linna?

Mismoodi need oravad teavad,
et pähkleid peab koguma varuks?
Mis saab siis, kui oravad peavad
end kährikuks, siiliks või karuks?

Kust lapsedki teavad, et peavad
koolis käima, kui tarkust on vaja?
Mida lapsed ei tea, seda teavad
isa, ema ja õpetaja. 

 

Suvised juubilarid

 17. august - eesti kirjanik Andrus Kivirähk  50

31. juuli - inglise kirjanik, Harry Potteri raamatusarja autor  J.K. Rowling 55

 

29. juuli - taani laste-ja noortekirjanik Ole Lund Kirkegaard  80

 

29. juuni - prantsuse kirjanik Antoine de Saint-Exupery 120

 
 25. juuni - eesti  kirjanik Felix Kotta 110

 

22. juuni - eesti lastekirjanik Kadri Hinrikus 50

  

18. juuni - eesti raamatukunstnik Siima Škop 100 

 Siima Škop 100 näitus Eesti Rahva Muuseumis                        

 

3. juuni - eesti graafik, raamatuillustraator  Reti Saks 60   
 http://reti.ee/et

 

SEPTEMBER

Leelo Tungal

 

Astrites on pruunid sälgud,
floks on ammu roostes.
Ruuge ranits rõõmsalt välgub
kooli poole joostes.

Pinal kolksub killa-kolla
asfalt paitab päkki.
Küll on tähtis tunne olla
õpilane äkki.

Koolis tundma õpid tõde,
tead, mis hea, mis paha.
Hoovis õpilase õde
nukralt vaatab maha.

 

 

NELJAPÄEV!
Veidi rahulikum päev, kuna laenutatavaid õpikuid vähem. Kokku laenutasime 1088 õpikut.
Kõige tublim klass oli 11.B - kõigil õpikud laenutatud!

KOLMAPÄEV!
Väga usinasti laenutati...kokku 2488 õpikut.
Kõik klassid olid tublid - kiireimad olid 6.C, 7.B, 7.A  jne.
Mõned õpilased on tänaseks veel käimata :)

TEISIPÄEV!
Õpikute laenutus on hoolega lahti läinud...esimesel päeval laenutati raamatukogust 1788 õpikut.
Kõige esimene klass, kel õpikud laenutatud: 4.B - tublid lapsed ja lapsevanemad!

Teisel/kolmandal kohal: 5.B ja 6.A klass.

Ülejäänud väiksed sabad... :)

 

Soovitused suvelugemiseks 2020

Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab ka suvel raamatuid lugeda!
Siin on nimekiri, milles on vanemaid ja uuemaid raamatuid, eesti autorite ja väliskirjanike teoseid.
On seiklust ja põnevust, võlurilugusid ja jutte lastest, kes võiksid olla pärit lausa naabermajast.
Loodame, et iga laps leiab siit suveks midagi, mis teda vaimustab.

ÕPIKUTE TAGASTUS 

Sel aastal tuli kevad veidi teisiti...
Aga õpikute tagastus on selleks korraks lõppenud!
Esimene kontaktivaba õpikutagastuspäev oli 1.juunil, 4.-5.klassid.

Asi toimis väga hästi ja rahulikult, saagiks saime 954 õpikut ja raamatut.

Lõunaks olid 4.A klassil  kõik õpikud toodud!

Ja kõik ülejäänud klassid olid ka väga tublid, mõned üksikud "sabad" jäid. 

Teisipäeval toodi tagasi 1723 raamatut, kolmapäeval 1444, neljapäeval 2007 raamatut, reedel 322 jne.

Nädalaga kokku on raamatukokku tagasi toodud 8081 raamatut - ehk oleme skänneriga piiksutanud 8081 korda  (raamatukogu raamatud on kõik sisestatud tarkvara programmi RIKS ja triipkoodiga tähistatud).
Ees ootab veel sorteerimine, parandamine ja paigutamine.

SUUR AITÄH!  

ÕPILASTELE, LAPSEVANEMATELE, ÕPETAJATELE...OLITE VÄGA TUBLID!