SÜG-i emakeeleõpetaja Sirje Kreismani nõuanded:

1. Ole Sina ise - kontrolli hommikul igaks juhuks peeglist!

2. Tuleta mõned asjad meelde, millele emakeeleõpetaja on tähelepanu pööranud, nt. POOLITAMINE.

3. Keegi ei arvesta saarlaste kui erilise etnilise rahvakilluga, nii et ö-d ja õ-d õigesti paika!

4. Eksamiruum pole laadaplats, vaid võitlustanner. Ellen Niidu “Rongisõit” on ju tore raamat, aga kas ta ikka sümboliseerib rasket reisi tulevikku? Vali eakohased kirjanduslikud näited!

Ega alati ei peagi kõik nii tõsine olema...

Siin teile mõned teemad mõtisklemiseks Mart Juure sulest:

. Mida ma ostsin Hulludelt Päevadelt.
• Liis Lass ja Oliver Kruuda, meie aja kangelased.
• 2 miljonit krooni: on seda palju või vähe (Inno ja Irja näitel).
• Noore ees on valla kõik teed ehk millistesse tõsielusarjadesse kandideerida.
• Muusika ja maalikunst mobiilis ehk lahedad helinad ja taustapildid.
• Rate on elu, Viru on kodu.
• Hollywoodi staaride tsellu­liidi­müüdid.
• Victoria Beckhami magu on kahanenud, keskmine palk kasvanud.
• Eestlased: kolm lauluväljakutäit haiget ja muserdatud rahvast (internetikommentaaride näitel).
• Kevasuvised moehitid.
• Lugedes raha.
• Matemaatika ja füüsika, levinumad mõnuained koolides.
• Need öised telefonikõned Mikk Saarele.

Käes on küpsuskirjandi aeg

Mida teeksid emakeeleõpetajad sel päeval eksamit sooritades ja mida ei teeks?

• EI hakkaks 26. aprillil uute mõtetega eksperimenteerima, vaid kirjutaksin ikka sellel teemal, mida olen enda jaoks läbi mõelnud.
• EI kirjutaks kirjandisse enam mitte kunagi sellist lauset “Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arusaamu.”
• kindlasti KAHTLEKSIN ma mitmete sõnade õigekirjas ja KASUTAKSIN eksimuste vältimiseks julgelt õigekeelsussõnaraamatut!!! (Eve Tuisk)

• Ei alustaks kirjandit sõnadega: “ Läbi aegade on inimesed otsinud vastust küsimusele... ja ei lõpetaks sõnadega:” Kokkuvõtvalt võiks öelda... :-)
• Räägiksin probleemidest, millest teaksin rohkem kui teised. Kasutaksin kirjandis teoseid, mis on lugedes mõtteid tekitanud, kutsunud juurdlema ja arutlema. Kui vähegi võimalik püüaksin vältida traditsioonilist kohustuslikku kirjandust ja näitaksin, et loen ka siis, kui õpetaja ei käsi:-)(Marit Tarkin)

• Ei kirjutaks närviliselt 5 lehte täis lauset: ma ei oska ühelgi teemal midagi kirjutada ja samuti ei mõtleks ma kolm esimest tundi elu üle järele.
• Kindlasti loeksin oma valmis kirjandi KAKS korda läbi: esimene kord vaataksin, kas sisuliselt on lugu tervik ja haakub pealkirja mõttega, teisel korral jälgiksin, kas komad ja õigekiri on paigas (ÕS täiesti tasuta kasutamiseks) (Merle Rekaya)

Millise teema valiksite, kui asuksite eksamit sooritama?
• “Mida on klassikalisel kirjandusel öelda tänapäeva lugejale?” Seega teemal, kuidas mina kirjanduses öeldut mõistan, mida see mulle õpetab. (Eve Tuisk)
• Hea meelega räägiks inimsuhetest, näiteks teemal “Nõrkus oled, inimene!”(Marit Tarkin)
• Meeltega tajutud maailma sõnum (kirjanduse põhjal) (Merle Rekaya)

SOOVID ÕPILASTELE:

Armsad kirjandikirjutajad!
• Näidake kirjandis samasugust isikupära, nagu te seda klassiruumis 305 teinud olete: jääge iseendaks ja rääkige asjadest nii, nagu teie nendest aru saate, unustamata seejuures piiranguid, millest me lõpmatuseni rääkinud oleme!
Hoian pöialt! (Eve, kes närveerib vist sama palju kui kirjandikirjutajad:)

• Kõik, mis tegite, on tehtud, peaaegu :-) Eksami sooritamine on teile ometi nagu sportlasele maailmameistrivõistlus. Parim tulemus võiks tulla just sel päeval. Üllatage nii ennast kui mind, laske sulel joosta ja olge targad kontrollijad, et ta üle käte ei lähe.
Teil läheb hästi, kui usute endasse ja enda sõna jõusse! (Marit Tarkin)

Te olete teinud viimase poole aasta jooksul vaffa arengu, ma ei kahtle kellegi võimetes ja teadmistes, kasutage neid laupäeval mönuga ning täie enesekindlusega.
Päikest ja vahedat sulge Teile! Te saate hakkama!!! (Merle Rekaya)

Kuressaare Gümnaasiumi emakeeleõpetajad, kes ise küsisid ja ise vastasid.
KG nädalaleht Meie KG, nr. 29 23. aprill 2008

SAJANDI SADA PARIMAT EESTI ALGUPÄRAST LASTERAAMATUT:

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uuring 1999/2000 aastavahetusel
(Nukits 2000)


Oskar Luts Kevade
Aino Pervik Kunksmoor. Kunksmoor ja kapten Trumm
Silvia Rannamaa Kadri
Eno Raud Naksitrallid
Oskar Luts Nukitsamees
Eno Raud Sipsik
Edgar Valter Pokuraamat
Marta Sillaots Trips-Traps-Trulli sari
Ellen Niit Pille-Riini lood
Ernst Enno Üks rohutirts läks kõndima
Jaan Rannap Agu Sihvka annab aru
Julius Oro Hiir rätsepaks
Karl Ristikivi Semud
Irma Truupõld Rohelise Päikese maa
Silvia Rannamaa Kasuema
Aino Pervik Arabella, mereröövli tütar
Karl Ristikivi Sellid
Anton Hansen Tammsaare Meie rebane
Tiia Toomet Vana aja lood
Richard Janno Vutimehed
Enn Kippel Meelis
Jüri Parijõgi Tsemendivabrik
Ernst Peterson-Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest
Jaan Rannap Viimane valgesulg
Richard Roht Jutte loomadest
Vladimir Beekman Aatomik
Juhan Jaik Kaarnakivi
Elar Kuus Memme musi
Viivi Luik Kõik lood Leopoldist
Ellen Niit Rongisõit
Ellen Niit Triinu ja Taavi uued ja vanad lood
Hando Runnel Mõtelda on mõnus
Karl Eduard Sööt Lapsepõlve Kungla
Ansomardi Jalgsema Kitse-eide muinasjutud
Karl August Hindrey Lõhkiläinud Kolumats (1918) ; (1979)
August Kitzberg Lastejutte
Iko Maran Londiste, õige nimega Vant
Ellen Niit Krõlli lood
Harry Jõgisalu Maaleib
Jaan Kross Mardileib
Heljo Mänd Karuaabits
Eduard Vilde Minu esimesed triibulised
Juhan Jaik Pombi sari
Juhan Jaik Võrumaa jutud
Boris Kabur Rops
Jaan Lattik Meie noored
Jüri Parijõgi Jutte
Jaan Rannap Koolilood
Fr.Tuglas Väike Illimar
K.A.Hindrey Jaunart Jauram
K.A.Hindrey Kill Martuse lood
K.A.Hindrey Pambu-Peedu
K.Kangur Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid
F.Kotta Tublid loomad
V.Luik Tubased lapsed
M.Mutt Näärivana
E.Niit Suur maalritöö
E.Raud Roostevaba mõõk
L.Tungal Vana vahva lasteaed
A.Dahlberg Mutionu pidu
L.Hainsalu Pikkurilli
H.Jõgisalu Kärp
A.Kitzberg Lastenäidendid
E.Kuus Jänesepoeg, kes luuletas
H.Käo Dondijutud
V.Masin Sinasõprus tammega
H.Mänd Toomas Linnupoeg
E.Niit Karud saavad aru
E.Niit Midrimaa
E.Niit Suur suislepapuu
H.Nõu Pea suu!
J.Parijõgi Jaksuküla poisid
J.Parijõgi Külaliste leib
H.Pukk Rohelised maskid
A.Põldmäe Mitmekesi maateral
J.Rannap Nublu
R.Roht Laaned ja veed
P.E.Rummo Kokku kolm juttu; Lugemik, lugemiki
K.E.Sööt Lastelaulud
S.Truu Silja raamatute sari
L.Tungal Kristiina, see keskmine
R.Vaidlo Lood Kukeleegua linnast
H.Väli Hundikäpp
H.Väli Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel
O.Arder Mine metsa !
E.Enno Juss oli väike peremees
K.A.Hindrey Piripilli-Liisu; Seene-Mikk
A.Jakobson Suur on ja väike vennapoeg; Ööbik ja vaskuss
J.Kallak Summ-summ
R.Kamsen Küll on kena kelguga
J.Kaplinski Kes keda sööb, kes mida sööb
J.Kaplinski, T.Toomet Kuhu need värvid jäävad
A.Kitzberg Piibelehe neitsi
A.Kivirähk Kaelkirjak; Sirli, Siim ja saladused
H.Käo Kui mind üldse olemas ei oleks
U.Leies Tipp ja Täpp
I.Maran Pikk päev
H.Mänd Oakene; Pillerpall
J.Parijõgi Teraspoiss E.Raud Kalevipoeg
R.Roht Väleküüs ja Tuhknai
H.Runnel Mere ääres, metsa taga
K.E.Sööt Upa, upa, oalilli
I.Truupõld Öömori okaslinn

SAJANDI EDUKAMAD EESTI LASTEKIRJANIKUD:



Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, 
Karl August Hindrey, Oskar Luts, Aino Pervik, Jüri Parijõgi, Juhan Jaik, Heljo Mänd, Karl Ristikivi, Elar Kuus, Richard Roht, Silvia Rannamaa,
Hando Runnel, Ernst Enno, Iko Maran, Tiia Toomet, Edgar Valter, Marta Sillaots, Karl Eduard Sööt, August Kitzberg, Julius Oro, Irma Truupõld, Leelo Tungal, Heino Väli, Viivi Luik, A.H.Tammsaare, Harri Jõgisalu, Ott Arder, Vladimir Beekman, Henno Käo, August Jakobson, Jaan Kaplinski, Enn Kippel, Jaan Lattik, Ernst Peterson-Särgava, Richard Janno, Kalju Kangur, Paul-Eerik Rummo, Leida Tigane, Ansomardi, Andrus Kivirähk, Felix Kotta, Uno Leies, Holger Pukk, Fridebert Tuglas, Jaan Kross, Kersti Merilaas, Ralf Parve, Robert Vaidlo, Eduard Vilde, Lehte Hainsalu, Boris Kabur, Astrid Reinla, Reinhold Kamsen, Mihkel Mutt, Asta Põldmäe, Priit Pärn, Alide Dahlberg, Juhan Kallak, Viktor Masing, Eduard Männik, Dagmar Normet, Helga Nõu, Magda Pihla, Rein Saluri, Silvia Truu, Arvo Vallikivi, Aime Beekman, Gert Helbemäe, Aadu Hint, Heino Kiik, Mait Metsanurk, Voldemar Miller, Kustas Põldmaa, Jaan Vahtra, Lall Kahas, August Mälk, Valve Saretok, Silvi Väljal

Kirjandikirjutaja meelespea

1. Süvene kirjandi teemadesse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida.

2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Enamasti on kirjandi kirjutamise aeg piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele rohkem kui kümnendik ajast.

3. Konkretiseeri enda jaoks teemat, s.t. määra kirjandis käsitlemisele tuleva ainestiku piirid ning sõnasta käsitletavad küsimused selgelt ja ühemõtteliselt.

4. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand mandala vm kujul.

5. Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult. Ära pööra liigset tähelepanu õigekeelsusele ning vormistamisega seotud probleemidele, jõuad seda hiljem teha.

6. Kui väsid, puhka 3-5 minutit ning jätka kirjutamist. Kui su mõte takerdub ning sa tunned, et tammud paigal, siis püüa kirja panna erinevaid märksõnu ning mõttealgeid, mis on käsitletava teema ja probleemiga seotud.

7. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest:

- kas kirjand vastab teemale;

- kas kirjandi liigendatus, jagunemine lõikudeks on sisuliselt põhjendatud ning loogiline;

- kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid, fraase, asjatut kujundlikkust;

- kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus;

- kas kirjand on stiililt ühtne;

- kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jms) laitmatu;

- kas kirjandi algus ja lõpp on teemaarendusega seotud ning vastavad neile pandud eesmärkidele;

8. Tee kõik parandused mustandis.

9. Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet.

10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku kogu tööle kuluvast ajast.

M.Hennoste "Arukas arutleja". Virgela, 1998

Rong hakkab liikuma

24. aprill ei ole enam mägede taga. Juba on kõrvus kuulda küpsuskirjandit lähemale toova veduri vilet. Siin on teile mõned soovitused sihtpunkti jõudmiseks:

1. Enne teele asumist ei ole soovitav tugeva einega keha kinnitada. Vastasel juhul võib süda rongi rappumisest pahaks minna.
2. Kohvritesse oleks kasulik pakkida mõned tsitaadid, lugemisvara, elukogemused, pähetuubitud õigekirjareeglid ja pastakad.
3. Vali riietus vastavalt ilmastikuoludele, kuna higist nõretavana on raske mõtteid koondada ja lõpuni vastu pidada.
4. Et rongi mitte maha magada, asu aegsasti perroonile ja tervita kaasreisijaidki.
5. Kui oodates kohtad mõnda kunstnikku, sportlast või muud kuulsust, tutvu tema elulooga.
Nii võid saada häid ideid.
6. Kiirrongile eelista auruvedurit, kuna eesmärgiks pole mitte kiire päralejõudmine, vaid seiklusrikas ja huvitav reis.
7. Püüa end sokutada sõprade ja tuttavate lähedusse, kes sulle emotsionaalset tuge võivad pakkuda.
8. Vaguneid on kümme, ära vali välise ilu, vaid mugavuse ja sobivuse järgi. Ilus vagun on nagunii juba täis.
9. Vali teekond, mida tunned.
10. Sõidu ajal ära unusta, mis marsruudil sõidad.
11. Lase fantaasial vabalt lennelda, kuid ära lase tal reisiaknast välja hõljuda.
12. Kasuta oma võimalusi maksimaalselt - sõida nii kaua kui võimalik, ära välju mõnes suvalises vahepeatuses.
13. Sobivas peatuses rongist lahkudes võta kaasa oma kohver ja lase end lõdvaks, jaamapuhvetis võid endale ühe limpsi lubada.

Need olid mõned nõuanded selle kohta, kuidas muuta oma teekond meeldivamaks ja tulemusrikkamaks. Soovime teile kõigile edukat reisi! Olge vahvad!

Kuressaare Gümnaasiumi 12.b klass (2004.a.)

Mõisamakettide näitus

Aprillikuus tõi õpetaja Katrin Rosin raamatukokku näitusele 5.a ja 5.b kl. õpilaste poolt valmistatud mõisamakette. Tööd olid ilusad ja huvilisi-uudistajaid jätkus. Mõned pildid:

Ettelugemispäev 2007

Ettelugemispäeval, 19.oktoobril 2007, kuulasid algklassid raamatukogus lugusid Astrid Lindgreni raamatutest. Et oleks huvitavam, kutsusime ettelugejaiks direktori ja õpetajad, kes tavaliselt algklassidele tunde ei anna. Pilte ettelugemispäevast näete siit.

Raamatukogu ajaloost

- Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu alustas tegevust koos koolimaja valmimisega 

1. septembril 1961. aastal. 

- 1984. aastani oli raamatukogu asukoht 1. korrusel, praeguses direktori kabinetis. 

- 1984 - 1993. aastatel  asus raamatukogu 1. korruse võimlemisklassis.

- 1993. aasta sügisel kolis raamatukogu keldrikorrusele - endisesse lasketiiru

(pindala 182 m2), kus asuti 2006. aasta kevadeni.

Fotomeenutused sellest ajast: 

Fotol: Laenutuslett ja raamatukogu juhataja Iivi Vikat (aastal 1997)

Fotol: Raamatukoguhoidja Ave Paaskivi (aastal 1997)

Fotol: Lugemissaal 1998. aastal

Fotol: Fondihoidla õpikutele 1998. aastal

Fotol: Raamatukoguhoidaja Meeli Ool (aastal 2000)

Fotol: Lugemissaal aastal 2005

Fotol: Lugemissaal aastal 2005

Fotol: Taas kolimine...küttesüsteemi vahetus 2005.augustis

- 1998. aastal võeti kasutusele raamatukogu tarkvaraprogramm Kirjasto 3000.

- 2003. aastal mindi üle tarkvaraprogrammile RIKS, mille abil toimub elektrooniline teavikute kojulaenutus tänaseni.

- 2006. aasta suvel toimunud ümberehituste käigus sai lugemissaaliks taas endine võimlemisklass 1. korrusel, kus raamatukogu oli aastail 1984-1993.

Fotodel: Iivi Vikat ja Meeli Ool 2006. sügisel õppeaastat kooli võimlast alustamas 

Keldrikorruse hoidlasse jäi õpikukogu ning paigaldati liikuvriiulid põhikogu jaoks. 

Fotol: Liikuvriiulid põhikogu jaoks 2006. aastal 

Fotol: Liikuvriiulid fondihoidlas

Korruseid hakkas ühendama trepp ja raamatute/õpikute transportimiseks ehitati raamatulift.

Fotol: Fondihoidla trepp ja raamatulift

Raamatukogus oli 22-kohaline lugemissaal, kus lisaks teatmeteostele oli lastekirjandus ning enimkasutatav osa põhifondist.

Fotol: Lugemissaal 2006. aastal

Fotol: Lugemislauad-töökohad 22 külastajale

Fotol: Lugemissaal 2007. aastal

Fotol: Lugemissaal 2007. aastal 

Fotol: Laenutuslett ja 2 raamatukogutöötaja kohta

Kohapeal sai lugeda ajalehti ja ajakirju ning teha õppetööd. Lugejate kasutuses oli 

2 internetiühendusega arvutit ning 2 töökohta oli mõeldud töötajatele. 

Fotol: Lugejatele mõeldud arvutid

1. korruse koridoris asus vitriin raamatunäituste tarbeks.

Fotol: Raamatukogu vitriin 1.korrusel

Koos fondihoidlaga oli uue raamatukogu pindala 167,8 m2.

- 2006. aasta vabariiklikul kooliraamatukogude ülevaatusel Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse komisjoni poolt anti raamatukogule I tasemele - kooliraamatukogu kui õpikeskus.

- 2007. aasta veebruaris alustati raamatukogus elektroonilist laenutust põhifondi ja septembris õppefondi osas (alates 4. klassist).

- 2007. aasta novembris võeti kasutusele RIKSWEB (veebilahendus raamatukoguprogrammile RIKS), mis võimaldab lugejatel teha otsinguid raamatukogu andmebaasis olevate teavikute kohta: autori, pealkirja, märksõna, vabasõna jm. järgi.

- 2008. aasta 22. aprilliks valmis raamatukogu AJAVEEB ehk blogi lehekülg, mis kajastab raamatukogu igapäevategevusi (näitused, üritused, kasulikud lingid, kohustuslik kirjandus jpm.)

Nähtav aadressilt: http://sygrmtk.blogspot.com/ või kooli kodulehelt - raamatukogu alt.

- 2008. aasta kevadel alustas raamatukogu parimate väikeste lugejate meelespidamist tänukirjaga "Mari-Mart loeb" ja väikese raamatuga (1.-4.klassile)

Fotol: Esimesed raamatukogu tänukirja saajad: Sofia Demi Li Valge ja Laura Lisell Jalakas

- Ettelugemisepäevi on raamatukogu korraldanud aastast 2000. Lugejateks on olnud: õpilased, õpetajad, koolitöötajad, vanavanemad.

Fotol: "Loeme Astrid Lindgrenit" - ettelugemispäev 2007. aastal 

Fotol: 2007. aastal ettelugemispäeval luges raamatut direktor Viljar Aro

Fotol: Aastal 2009 luges õpilastele raamatut õpetaja Anne Teigamägi

Fotol: Raamatukogu juhataja Iivi Vikat ettelugemispäeval 2009. oktoobris

2008. aasta oktoobris toimuval raamatukogupäeval "Tuntud inimene raamatukogus"  laenutas lugejatele raamatuid tollane Kuressaare linnapea Urve Tiidus.  

Fotol: Kuressaare linnapea Urve Tiidus raamatuid laenutamas, 23.10.2008

Fotol: Aastal 2023 ettelugemispäeval loeb raamatu õpetaja Kaisi Õispuu

- 2010. aastal viidi läbi lugejaküsitlus: selgitamaks välja lugejate arvamus pakutavate teenuste, teavikute valiku ja klienditeenuste osas - küsitlus andis positiivse vastukaja.

- 2021. aasta maikuus toimus kooli reorganiseerimine ja kooli uueks nimeks sai: Kuressaare Hariduse Kool ning samuti muutus raamatukogu nimi.

Fotol: Taas kolimise ootel - juuni 2001

- 2021 september - 2023 august asus raamatukogu seoses koolimaja remondiga asenduspinnal Upal (Südamekodu hoonete kompleksis) ja Kingu tänava õppehoones.

Fotodel: Raamatukogu asukoht Upal, 2023 juunis

- 1. septembriks 2023 valminud koolimaja remondi käigus alustas raamatukogu uut õppeaastat ilusates valgetes ruumides, kuigi pisut väiksemana (pindala 124 m2).

Raamatukogus on endiselt keldrikorruse fondihoidla, lugemissaal, raamatulift ning näitusevitriin 1. korruse koridoris. 

Fotodel: Raamatukogu 2024. aastal

Lugejate kasutuses on 10 (lauaga) töökohta, neist 2 arvutiga töökohta lugejatele. 

Töötajatele on 2 arvutiga töökohta.

Raamatukogus on lugejate poolehoiu võitnud istumiseks mõeldud pehmendusega aknaavad 

ja vaibaga kaetud aknalauad - raamatukogu uuenenud stiil!
Lugejatele on ajaviiteks suur valik laua- jm.mängusid ning 2025. kevadeks jõudis raamatukokku populaarne malelaud.

NB! Täname ka asutusi ja eraisikuid, kes aastate jooksul on meie raamatukogu raamatutega täiendanud!

Raamatukogu avatud: E - R 8.00 - 17.00
Telefon: 45 24437

Teid teenindavad:
Iivi Jakobson (raamatukogu juhataja) iivi.jakobson@hariduse.edu.ee
Meeli Ool (raamatukoguhoidja) meeli.ool@hariduse.edu.ee