SÜG-i emakeeleõpetaja Sirje Kreismani nõuanded:

1. Ole Sina ise - kontrolli hommikul igaks juhuks peeglist!

2. Tuleta mõned asjad meelde, millele emakeeleõpetaja on tähelepanu pööranud, nt. POOLITAMINE.

3. Keegi ei arvesta saarlaste kui erilise etnilise rahvakilluga, nii et ö-d ja õ-d õigesti paika!

4. Eksamiruum pole laadaplats, vaid võitlustanner. Ellen Niidu “Rongisõit” on ju tore raamat, aga kas ta ikka sümboliseerib rasket reisi tulevikku? Vali eakohased kirjanduslikud näited!

Ega alati ei peagi kõik nii tõsine olema...

Siin teile mõned teemad mõtisklemiseks Mart Juure sulest:

. Mida ma ostsin Hulludelt Päevadelt.
• Liis Lass ja Oliver Kruuda, meie aja kangelased.
• 2 miljonit krooni: on seda palju või vähe (Inno ja Irja näitel).
• Noore ees on valla kõik teed ehk millistesse tõsielusarjadesse kandideerida.
• Muusika ja maalikunst mobiilis ehk lahedad helinad ja taustapildid.
• Rate on elu, Viru on kodu.
• Hollywoodi staaride tsellu­liidi­müüdid.
• Victoria Beckhami magu on kahanenud, keskmine palk kasvanud.
• Eestlased: kolm lauluväljakutäit haiget ja muserdatud rahvast (internetikommentaaride näitel).
• Kevasuvised moehitid.
• Lugedes raha.
• Matemaatika ja füüsika, levinumad mõnuained koolides.
• Need öised telefonikõned Mikk Saarele.

Käes on küpsuskirjandi aeg

Mida teeksid emakeeleõpetajad sel päeval eksamit sooritades ja mida ei teeks?

• EI hakkaks 26. aprillil uute mõtetega eksperimenteerima, vaid kirjutaksin ikka sellel teemal, mida olen enda jaoks läbi mõelnud.
• EI kirjutaks kirjandisse enam mitte kunagi sellist lauset “Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arusaamu.”
• kindlasti KAHTLEKSIN ma mitmete sõnade õigekirjas ja KASUTAKSIN eksimuste vältimiseks julgelt õigekeelsussõnaraamatut!!! (Eve Tuisk)

• Ei alustaks kirjandit sõnadega: “ Läbi aegade on inimesed otsinud vastust küsimusele... ja ei lõpetaks sõnadega:” Kokkuvõtvalt võiks öelda... :-)
• Räägiksin probleemidest, millest teaksin rohkem kui teised. Kasutaksin kirjandis teoseid, mis on lugedes mõtteid tekitanud, kutsunud juurdlema ja arutlema. Kui vähegi võimalik püüaksin vältida traditsioonilist kohustuslikku kirjandust ja näitaksin, et loen ka siis, kui õpetaja ei käsi:-)(Marit Tarkin)

• Ei kirjutaks närviliselt 5 lehte täis lauset: ma ei oska ühelgi teemal midagi kirjutada ja samuti ei mõtleks ma kolm esimest tundi elu üle järele.
• Kindlasti loeksin oma valmis kirjandi KAKS korda läbi: esimene kord vaataksin, kas sisuliselt on lugu tervik ja haakub pealkirja mõttega, teisel korral jälgiksin, kas komad ja õigekiri on paigas (ÕS täiesti tasuta kasutamiseks) (Merle Rekaya)

Millise teema valiksite, kui asuksite eksamit sooritama?
• “Mida on klassikalisel kirjandusel öelda tänapäeva lugejale?” Seega teemal, kuidas mina kirjanduses öeldut mõistan, mida see mulle õpetab. (Eve Tuisk)
• Hea meelega räägiks inimsuhetest, näiteks teemal “Nõrkus oled, inimene!”(Marit Tarkin)
• Meeltega tajutud maailma sõnum (kirjanduse põhjal) (Merle Rekaya)

SOOVID ÕPILASTELE:

Armsad kirjandikirjutajad!
• Näidake kirjandis samasugust isikupära, nagu te seda klassiruumis 305 teinud olete: jääge iseendaks ja rääkige asjadest nii, nagu teie nendest aru saate, unustamata seejuures piiranguid, millest me lõpmatuseni rääkinud oleme!
Hoian pöialt! (Eve, kes närveerib vist sama palju kui kirjandikirjutajad:)

• Kõik, mis tegite, on tehtud, peaaegu :-) Eksami sooritamine on teile ometi nagu sportlasele maailmameistrivõistlus. Parim tulemus võiks tulla just sel päeval. Üllatage nii ennast kui mind, laske sulel joosta ja olge targad kontrollijad, et ta üle käte ei lähe.
Teil läheb hästi, kui usute endasse ja enda sõna jõusse! (Marit Tarkin)

Te olete teinud viimase poole aasta jooksul vaffa arengu, ma ei kahtle kellegi võimetes ja teadmistes, kasutage neid laupäeval mönuga ning täie enesekindlusega.
Päikest ja vahedat sulge Teile! Te saate hakkama!!! (Merle Rekaya)

Kuressaare Gümnaasiumi emakeeleõpetajad, kes ise küsisid ja ise vastasid.
KG nädalaleht Meie KG, nr. 29 23. aprill 2008

SAJANDI SADA PARIMAT EESTI ALGUPÄRAST LASTERAAMATUT:

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uuring 1999/2000 aastavahetusel
(Nukits 2000)


Oskar Luts Kevade
Aino Pervik Kunksmoor. Kunksmoor ja kapten Trumm
Silvia Rannamaa Kadri
Eno Raud Naksitrallid
Oskar Luts Nukitsamees
Eno Raud Sipsik
Edgar Valter Pokuraamat
Marta Sillaots Trips-Traps-Trulli sari
Ellen Niit Pille-Riini lood
Ernst Enno Üks rohutirts läks kõndima
Jaan Rannap Agu Sihvka annab aru
Julius Oro Hiir rätsepaks
Karl Ristikivi Semud
Irma Truupõld Rohelise Päikese maa
Silvia Rannamaa Kasuema
Aino Pervik Arabella, mereröövli tütar
Karl Ristikivi Sellid
Anton Hansen Tammsaare Meie rebane
Tiia Toomet Vana aja lood
Richard Janno Vutimehed
Enn Kippel Meelis
Jüri Parijõgi Tsemendivabrik
Ernst Peterson-Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest
Jaan Rannap Viimane valgesulg
Richard Roht Jutte loomadest
Vladimir Beekman Aatomik
Juhan Jaik Kaarnakivi
Elar Kuus Memme musi
Viivi Luik Kõik lood Leopoldist
Ellen Niit Rongisõit
Ellen Niit Triinu ja Taavi uued ja vanad lood
Hando Runnel Mõtelda on mõnus
Karl Eduard Sööt Lapsepõlve Kungla
Ansomardi Jalgsema Kitse-eide muinasjutud
Karl August Hindrey Lõhkiläinud Kolumats (1918) ; (1979)
August Kitzberg Lastejutte
Iko Maran Londiste, õige nimega Vant
Ellen Niit Krõlli lood
Harry Jõgisalu Maaleib
Jaan Kross Mardileib
Heljo Mänd Karuaabits
Eduard Vilde Minu esimesed triibulised
Juhan Jaik Pombi sari
Juhan Jaik Võrumaa jutud
Boris Kabur Rops
Jaan Lattik Meie noored
Jüri Parijõgi Jutte
Jaan Rannap Koolilood
Fr.Tuglas Väike Illimar
K.A.Hindrey Jaunart Jauram
K.A.Hindrey Kill Martuse lood
K.A.Hindrey Pambu-Peedu
K.Kangur Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid
F.Kotta Tublid loomad
V.Luik Tubased lapsed
M.Mutt Näärivana
E.Niit Suur maalritöö
E.Raud Roostevaba mõõk
L.Tungal Vana vahva lasteaed
A.Dahlberg Mutionu pidu
L.Hainsalu Pikkurilli
H.Jõgisalu Kärp
A.Kitzberg Lastenäidendid
E.Kuus Jänesepoeg, kes luuletas
H.Käo Dondijutud
V.Masin Sinasõprus tammega
H.Mänd Toomas Linnupoeg
E.Niit Karud saavad aru
E.Niit Midrimaa
E.Niit Suur suislepapuu
H.Nõu Pea suu!
J.Parijõgi Jaksuküla poisid
J.Parijõgi Külaliste leib
H.Pukk Rohelised maskid
A.Põldmäe Mitmekesi maateral
J.Rannap Nublu
R.Roht Laaned ja veed
P.E.Rummo Kokku kolm juttu; Lugemik, lugemiki
K.E.Sööt Lastelaulud
S.Truu Silja raamatute sari
L.Tungal Kristiina, see keskmine
R.Vaidlo Lood Kukeleegua linnast
H.Väli Hundikäpp
H.Väli Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel
O.Arder Mine metsa !
E.Enno Juss oli väike peremees
K.A.Hindrey Piripilli-Liisu; Seene-Mikk
A.Jakobson Suur on ja väike vennapoeg; Ööbik ja vaskuss
J.Kallak Summ-summ
R.Kamsen Küll on kena kelguga
J.Kaplinski Kes keda sööb, kes mida sööb
J.Kaplinski, T.Toomet Kuhu need värvid jäävad
A.Kitzberg Piibelehe neitsi
A.Kivirähk Kaelkirjak; Sirli, Siim ja saladused
H.Käo Kui mind üldse olemas ei oleks
U.Leies Tipp ja Täpp
I.Maran Pikk päev
H.Mänd Oakene; Pillerpall
J.Parijõgi Teraspoiss E.Raud Kalevipoeg
R.Roht Väleküüs ja Tuhknai
H.Runnel Mere ääres, metsa taga
K.E.Sööt Upa, upa, oalilli
I.Truupõld Öömori okaslinn

SAJANDI EDUKAMAD EESTI LASTEKIRJANIKUD:



Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, 
Karl August Hindrey, Oskar Luts, Aino Pervik, Jüri Parijõgi, Juhan Jaik, Heljo Mänd, Karl Ristikivi, Elar Kuus, Richard Roht, Silvia Rannamaa,
Hando Runnel, Ernst Enno, Iko Maran, Tiia Toomet, Edgar Valter, Marta Sillaots, Karl Eduard Sööt, August Kitzberg, Julius Oro, Irma Truupõld, Leelo Tungal, Heino Väli, Viivi Luik, A.H.Tammsaare, Harri Jõgisalu, Ott Arder, Vladimir Beekman, Henno Käo, August Jakobson, Jaan Kaplinski, Enn Kippel, Jaan Lattik, Ernst Peterson-Särgava, Richard Janno, Kalju Kangur, Paul-Eerik Rummo, Leida Tigane, Ansomardi, Andrus Kivirähk, Felix Kotta, Uno Leies, Holger Pukk, Fridebert Tuglas, Jaan Kross, Kersti Merilaas, Ralf Parve, Robert Vaidlo, Eduard Vilde, Lehte Hainsalu, Boris Kabur, Astrid Reinla, Reinhold Kamsen, Mihkel Mutt, Asta Põldmäe, Priit Pärn, Alide Dahlberg, Juhan Kallak, Viktor Masing, Eduard Männik, Dagmar Normet, Helga Nõu, Magda Pihla, Rein Saluri, Silvia Truu, Arvo Vallikivi, Aime Beekman, Gert Helbemäe, Aadu Hint, Heino Kiik, Mait Metsanurk, Voldemar Miller, Kustas Põldmaa, Jaan Vahtra, Lall Kahas, August Mälk, Valve Saretok, Silvi Väljal

Kirjandikirjutaja meelespea

1. Süvene kirjandi teemadesse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida.

2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Enamasti on kirjandi kirjutamise aeg piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele rohkem kui kümnendik ajast.

3. Konkretiseeri enda jaoks teemat, s.t. määra kirjandis käsitlemisele tuleva ainestiku piirid ning sõnasta käsitletavad küsimused selgelt ja ühemõtteliselt.

4. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand mandala vm kujul.

5. Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult. Ära pööra liigset tähelepanu õigekeelsusele ning vormistamisega seotud probleemidele, jõuad seda hiljem teha.

6. Kui väsid, puhka 3-5 minutit ning jätka kirjutamist. Kui su mõte takerdub ning sa tunned, et tammud paigal, siis püüa kirja panna erinevaid märksõnu ning mõttealgeid, mis on käsitletava teema ja probleemiga seotud.

7. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest:

- kas kirjand vastab teemale;

- kas kirjandi liigendatus, jagunemine lõikudeks on sisuliselt põhjendatud ning loogiline;

- kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid, fraase, asjatut kujundlikkust;

- kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus;

- kas kirjand on stiililt ühtne;

- kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jms) laitmatu;

- kas kirjandi algus ja lõpp on teemaarendusega seotud ning vastavad neile pandud eesmärkidele;

8. Tee kõik parandused mustandis.

9. Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet.

10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku kogu tööle kuluvast ajast.

M.Hennoste "Arukas arutleja". Virgela, 1998

Rong hakkab liikuma

24. aprill ei ole enam mägede taga. Juba on kõrvus kuulda küpsuskirjandit lähemale toova veduri vilet. Siin on teile mõned soovitused sihtpunkti jõudmiseks:

1. Enne teele asumist ei ole soovitav tugeva einega keha kinnitada. Vastasel juhul võib süda rongi rappumisest pahaks minna.
2. Kohvritesse oleks kasulik pakkida mõned tsitaadid, lugemisvara, elukogemused, pähetuubitud õigekirjareeglid ja pastakad.
3. Vali riietus vastavalt ilmastikuoludele, kuna higist nõretavana on raske mõtteid koondada ja lõpuni vastu pidada.
4. Et rongi mitte maha magada, asu aegsasti perroonile ja tervita kaasreisijaidki.
5. Kui oodates kohtad mõnda kunstnikku, sportlast või muud kuulsust, tutvu tema elulooga.
Nii võid saada häid ideid.
6. Kiirrongile eelista auruvedurit, kuna eesmärgiks pole mitte kiire päralejõudmine, vaid seiklusrikas ja huvitav reis.
7. Püüa end sokutada sõprade ja tuttavate lähedusse, kes sulle emotsionaalset tuge võivad pakkuda.
8. Vaguneid on kümme, ära vali välise ilu, vaid mugavuse ja sobivuse järgi. Ilus vagun on nagunii juba täis.
9. Vali teekond, mida tunned.
10. Sõidu ajal ära unusta, mis marsruudil sõidad.
11. Lase fantaasial vabalt lennelda, kuid ära lase tal reisiaknast välja hõljuda.
12. Kasuta oma võimalusi maksimaalselt - sõida nii kaua kui võimalik, ära välju mõnes suvalises vahepeatuses.
13. Sobivas peatuses rongist lahkudes võta kaasa oma kohver ja lase end lõdvaks, jaamapuhvetis võid endale ühe limpsi lubada.

Need olid mõned nõuanded selle kohta, kuidas muuta oma teekond meeldivamaks ja tulemusrikkamaks. Soovime teile kõigile edukat reisi! Olge vahvad!

Kuressaare Gümnaasiumi 12.b klass (2004.a.)

Mõisamakettide näitus

Aprillikuus tõi õpetaja Katrin Rosin raamatukokku näitusele 5.a ja 5.b kl. õpilaste poolt valmistatud mõisamakette. Tööd olid ilusad ja huvilisi-uudistajaid jätkus. Mõned pildid:

Ettelugemispäev 2007

Ettelugemispäeval, 19.oktoobril 2007, kuulasid algklassid raamatukogus lugusid Astrid Lindgreni raamatutest. Et oleks huvitavam, kutsusime ettelugejaiks direktori ja õpetajad, kes tavaliselt algklassidele tunde ei anna. Pilte ettelugemispäevast näete siit.

Raamatukogu praegu

1998. aastal võeti raamatukogus kasutusele tarkvaraprogramm Kirjasto 3000.

Aastal 2003 mindi üle tarkvaraprogrammile RIKS.

2007. aasta veebruaris alustati raamatukogus elektroonilist laenutust põhifondi ja septembris õppefondi osas.

2007. aasta novembris võeti kasutusele RIKSWEB (veebilahendus raamatukoguprogrammile RIKS), mis võimaldab teha otsinguid raamatukogu andmebaasis olevate teavikute ja artiklite kohta autori, pealkirja, sarjaandmete, liigi, märksõnade ja vabasõna järgi.

2008. aasta 22. aprillist alates on võimalus tutvuda raamatukogu ajaveebi ehk blogiga, aadressilt: http://sygrmtk.blogspot.com/ või SÜG- i kodulehelt.

Blogilehelt saab operatiivselt raamatukogu:
- teateid ja uudiseid;
- uute raamatute tutvustusi;
- lugemissoovitusi vanadest headest raamatutest;
- pilte üritustest jm;
- teha raamatuotsingut;
- küsitlusi ja tagasisidet lugejailt; - ja palju muud


Täname asutusi ja eraisikuid, kes aastate jooksul on meie raamatukogu täiendanud.

2006. aasta gümnaasiumide ülevaatusel Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse komisjoni poolt arvati Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu vastavaks I tasemele - kooliraamatukogu kui õpikeskus.

2006. aasta suvel toimunud ümberehituste käigus jäi keldrikorrusele õpikukogu...


... ja liikuvriiulitega fondihoidla Lugemissaal jõudis tagasi 1. korruse võimlemisklassi, kus raamatukogu oli aastail 1984-1993.

Koos fondihoidlaga on raamatukogu pindala 167,8 m2.
22-kohalises lugemissaalis on lisaks teatmeteostele ka lastekirjandus ning enimkasutatav osa põhifondist.





Kohapeal saab kasutada teatmeteoseid, sõnastikke, lugeda ajalehti ja ajakirju ning teha õppetööd. Õpilaste kasutuses on 2 internetiühendusega arvutit.

















Raamatute/õpikute transportimiseks hoidla ja lugemissaali vahel kasutame raamatulifti.


Raamatukogu avatud: E - R 8.00 - 17.00
Telefon: 45 24437

Teid teenindavad:
Iivi Jakobson (raamatukogu juhataja) iivi.jakobson@syg.edu.ee
Meeli Ool (raamatukoguhoidja) meeli.ool@syg.edu.ee

KIRJANDITEEMAD 2006 - 2011

2011

1. Minu Eesti
2. Sotsiaalmeedia mõjust inimsuhetele
3. Ühiskonna arengu võti on haridus
4. Elu mõte on üksteisele tuge pakkuda. (Iiri vanasõna)
5. Igal ajal on oma nägu
6. "Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates)
7. "Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost." (Georg Wilhelm Friedrich Hegel)
8. Kultuur meis ja meie ümber
9. Kuidas kirjandus on mõjutanud minu tõekspidamisi?
10. "Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker)

2010

1. Ühiskond kui noorsoo väärtuste kujundaja
2. Rahva hing ja iseloom avaldub tema kirjanduses
3. "Õppige seda tõsiselt võtma, mis on tõsiselt võtmist väärt ..." (Hermann Hesse)
4. Haridus – kas kohustus või võimalus?
5. "Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer)
6. Ajaloos vastutab kõige eest järelpõlv
7. Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti?
8. Argipäev vajab muinasjutte
9. Oo, sport, sa oled raha!
10. Igaühe õnn on kordumatu

2009

1. Uue sajandi väljakutsed

2. Valgus ja varjud inimhinges

3. "Inimese elu on lõpetamata jääv kool" (Gottfried Keller)

4. Nüüdisaja kirjandus - looming või äri ?

5. Loodus ei andesta vigu6. Ajakirjandus - vabadus ja vastutus

7. Mille poole püüdlevad tänapäeva noored ?

8. Kunst meenutab meile igavesi väärtusi

9. "Sündmused muudavad inimest" (Alexandre Dumas)

10. Pikk tee endani

2008
1. Võrdsete võimaluste Eesti
2. Mis viib elu edasi – kultuur või kapital?
3. Virtuaalsed inimsuhted
4. Tänapäeva maailma hirmud
5. Sport tähendab võitude hinda ja kaotuse kibedust
6. "Eesti suurim turvalisusrisk on harimatus." (Jaak Jõerüüt)
7. Olla nagu kõik või jääda iseendaks?
8. Kunst avab tee maailma mõistmisele
9. "Sõjalt ei saa oodata mingeid hüvesid." (Vergilius)
10. Ajakirjandus peab ühiskonda parandama

2007

Eesti mured on ka minu mured
Kirjutatud ja kirjutamata seadustest
Haridus – kas vahend või eesmärk?
Kõigel on hind, aga vähesel väärtus
Mida suudab avalik arvamus?
«Lõbusalt saeb inimkond oksa, millel ta istub.» (Mati Unt)
Kunstiteosed, mis on muutnud mu ellusuhtumist
Meedia noore põlvkonna kujundajana
Rahvusriigi võimalikkusest 21. sajandil
«Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu.» (Michel de Montaigne)

2006

«Meist igaühest sõltub Eesti püsimine.» (Lennart Meri)
Religiooni osa kultuuris
Eneseteostus ja selle hind
Inimesed, keda on raske mõista
«Üksteisest pimesi me mööda käime...» (Marie Under)
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu
Mõttematk ühe kirjandusteose probleemidesse
Elame infoajastul. Kuhu edasi?
Suurte ja väikeste riikide poliitika
Rikas elu, vaene elu

SIIT ka vanemaid teemasid, alates aastast 1996.

Raamatukogu ajaloost

Saaremaa Ühisgümnaasiumi raamatukogu loodi 1. septembril 1961.aastal.
Kuni 1984. aastani oli raamatukogu asukoht I korrusel, praeguses direktori kabinetis.
Aastatel 1984-1993 asus raamatukogu võimlemisklassis.
1993. aasta sügisel kolis raamatukogu keldrikorrusele, endisesse lasketiiru, kus asuti kuni 2006.a. kevadeni.

Mõned fotomeenutused sellest ajast :
...nii nägi välja laenutuslett
...innukas lugeja (Andre Koit) riiulite vahel
...ja pikk riiulirivi, vasakult paistmas lugemislauad

Remondiperioodil 2006. a. maikuust kuni oktoobrini sai kokkupakitud raamatukogu asupaigaks võimla: ...kastivirnad kahanesid veidi septembris, kui tuli välja jagada õpikuid....