KÜLL TA TULEB!

Lumi mööda porist teed
metsa varju roomas.
Juba passipilte teeb
pääsuke nüüd Roomas.

Asju seal ei pakita - 
linnul on neid vähe.
Ainult ilma frakita
teele ta ei lähe.

Laulab selles frakis ta
apelsinisalus
ja - kui külm ei takista -
pea ka eesti talus!

(Leelo Tungal)


TOREDAT KEVADET!

Üks märtsihommik udune

14. märts - emakeelepäev

Emakeelepäeva tähistamiseks saate neljapäeval koolis end proovile panna autoriotsingus.
Õpetaja Merle Prii on valinud välja 12 luuletust (üks iga kuu kohta), mis pannakse kolmanda tunni ajal välja 2.- 4. korruse koridoridesse, kuhu need jäävad kella 15.-ni.  Leidke internetist luuletuste autorid, pange vastused kirja ja tooge raamatukokku.   

Üks märtsihommik udune

Üks märtsihommik udune,
soos puude all hämarus.
Ja pooles ringis kaugele 
käib metsapalistus.
 

Ja väli kaetud lumega,
teed sulad, poriga.
Nii kaugele kui näed sa –
mets, udu, sulaga.

Mets. Harvad, kurvad kasepuud
mustavad varjuna,
ja märjad oksad ripuvad
alla nii nõuta.

Öö nagu vastu paneb veel,
tusk tume puude all;
kurb, kidur põõsas kurdab teel –
mis muremõte tal?

Juhan Liiv (1909)


Vahelduseks võib igaüks Eesti Keele Instituudi lehel testida oma teadmisi eesti keelest.  
Julget katsetamist! 

Emakeelepäev. Vikipeedia
Kristjan Jaak Peterson. Vikipeedia
Emakeelepäev. Miksike
Emakeelepäev. Eesti Vabariigi 95.sünnipäevale pühendatud kodulehekülg 
Vikerraadio e-etteütluse  tulemused 

ÜMIN EESTILE

Täna paneb veebruar
varakevadetuuled ulguma
täna ümiseb
jäätunud maa:
Vaata seda siinset inimhõimu
aasta külmimal kuul
põhjamaa tähttaeva all
tähistavad nad oma püüdmatusepäeva

Prii ja pisut pelglik tõug
rahvasteookeanis
pärit pimedatest
puhastest põhjaveekihtidest

(Kristiina Ehin)

HEAD VABARIIGI 95.AASTAPÄEVA!

ÜLESTIKKU ÜLEMISED,
HANGE VAOVAD ALUMISED.
HOOGU JUURDE, ESIMENE!
KEEGI POLE TAGUMINE.

KALDAST ALLA TUHISEVAD
LUMEMEMMEST LUMISEMAD.
KES NEED? KES NEED? IKKA NEMAD,
MÜTSID, KINDAD PUDENEVAD.

NII JA NAA JA OMASOODU.
LAULGI HUULIL OMALOODU.
UPERKUUTI, ISTUKILE...
VASTLATRALL, OI IMELINE!

(Milvi Panga)

HEAD VASTLAPÄEVA!

 

KIRJANIKE TUUR „EESTI KIRJANIKUD EESTI RAAMATUKOGUDES“

Ka käesoleval sügisel toimub traditsiooniline üle-eestiline kirjanike tuur „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“. Seekord juba üheksandat korda. Kirjanikud  räägivad raamatukogudes eesti kirjanduse hetkeseisust ja tulevikust  ning tutvustavad ja esitavad oma loomingut.

Saaremaal kohtuvad kirjandushuvilistega HEIKI VILEP, HELVI JÜRISSON JA MERCA (Merle Jääger). 7. novembril kell 11.00 esinevad autorid Saare Maakonna Keskraamatukogu lugemissaalis ja samal päeval kell 16.00 Orissaare raamatukogus.

Kirjanike ringsõite korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Saaremaa Ühisgümnaasiumist käisid kirjanikega kohtumas 6.B, 8.A ja 9.B klass koos õpetaja Merle Priiga.
Toreda kokkuvõtte kohtumisest tegi ajakirjanik Ene Kallas 8.novembri ajalehes "Meie Maa" .
Fotosid kohtumisest jäädvustas ja autogramme käis jahtimas Iivi Vikat.

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

RAAMATUKOGU TEADE!

Saaremaa Ühisgümnaasium tänab pr. Leidi Veskist, kelle kingitud portree
abikaasa Voldemar Millerist (pliiatsijoonis, aastast 1986) leidis endale
asukoha kooli raamatukogu lugemissaalis.
  

Voldemar Miller (07.02.1911 – 26.04.2006)
Eesti ajaloolane, raamatuteadlane, lastekirjanik, arhivaar,
kodu-uurija, koolinoorte kodu-uurimise eestvedaja.
Sündis Saaremaal Kihelkonna vallas Tagamõisas.
Lõpetas 1950. aastal Tartu Ülikooli. 1952 – 1977 töötas Eesti Teaduste
Akadeemia Raamatukogus ja 1978 – 1996 Eesti Rahvusraamatukogus. Eesti
raamatukogunduse arengus on olulisel kohal tema 1960. aastatel
formuleeritud baltica ja raamatu rariteetsuse kriteerium ning tema
põhiliseks uurimisteemaks oli Eesti raamatuajalugu.
Avaldanud arvukalt teaduslikke artikleid ajaloo, kultuuri- ja
kirjandusloo, raamatuteaduse ja kodu-uurimise alal, samuti mitmete
lasteraamatute ja lühijuttude autor.
Voldemar Miller oli Eesti Kirjanike Liidu vanim liige. 1991. aastal pälvis
Eesti raamatuajaloo uurimisel tehtu eest Friedrich Puksoo preemia,
1996. aastal tunnustati Riigivapi IV klassi teenetemärgiga ja Eesti
Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemiaga ning aastal 1998 Avatud Eesti Fondi
iseseisvuspäeva auhinnaga.
Saaremaa Ühisgümnaasiumi teeneline vilistlane, 11. lend 1929. aastal.


Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

ETTELUGEMISPÄEV 

Sügise saabudes tuleb kõigi teiste tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.

Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega,
ettelugemistunnid,  raamatute näitused jne.
Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause
“Olgem avatud raamatute rahvas”.

Lugemine vajab erilist päeva: ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi, Ameerika Ühendriikides isegi nädalaid –

need on igal pool erineval ajal.

Eestis on valitud ettelugemispäevaks 20. oktoober.

Siis on sügis ja koos lugeda pimedatel sügisõhtutel on tore tegevus.

Sel aastal tähistatakse Eestimaal ettelugemise päeva 19.korda, 

mõttega tuletada kõigile meelde, kui tore on ette lugeda, kui

huvitav jutte kuulata ning kui oluline on ettelugemine lastele.

18. ja 19.oktoobril tutvustatakse ja loetakse kooli raamatukogus algklassidele ette LEELO TUNGLA raamatuid.

Ürituse eesmärgiks on tähistada kirjaniku 65. sünnipäeva, mis oli 22.juunil ning meenutada hiljuti toimunud kirjaniku külaskäiku Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Otsi sinagi endale raamatukogust või koduraamaturiiulilt üks tore raamat ja palu õhtul kodus ema, isa, vanaema, vanaisa, õde-venda või sõpra endale sellest raamatust ette lugeda. 

Mõnusat ettelugemist!

  Ettelugemise päevale aitasid kaasa meie tublid kuulajad 1B, 2A, 3A, 3B 

ja 4B klassist. Toredaid lugusid kutsikas Leedi-Paukast ja luuletusi lugesid kaaslastele ette Voldemar Kirs, Laur Palijenko, õpetaja Viire Pors, Margit Valge, Hanna Saaretalu ja Andres Sui - neile kõigile kuuluvad suured tänusõnad ja tõesti oli üks mõnus ettelugemine!

 

Ettelugemispäeva pildid:

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

1B klass raamatukogu tunnis 10.oktoobril:

KOOLIPERELE!

Raamatukogul on rõõm teatada, et meie fond on jälle täienenud uute
raamatutega. Tänu Lümanda Vallavalitsusele ja Marju Niidile saime suure
koguse raamatuid Londoni Southbank International School Library´st.
Raamatuid on kokku 111 eksemplari, peamiselt inglise keeles, sekka mõni
prantsuse ja rootsi keelne ning lugemiseks sobivad põhiliselt lastele ja
noortele, s.t kirjandus, millest meil seni väga puudus oli.

Raamatutega saate tutvuda RIKSWEB-is
http://192.168.0.5/riksweb/index.asp?action=100

otsingu sõnaks pange "kingitus londonist".

Veelkord suured tänud ja loodame, et raamatud leiavad endale palju
uusi lugejaid! 

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja 

ÕPETAJATE PÄEV

UNESCO kehtestas õpetajate päeva 1994. aastal, selleks, et 24 tunni jooksul oleks kogu maailma tähelepanu keskmes õpetajate töö, saavutused, eesmärgid ja probleemid.
Õpetajate päev on oktoobri esimesel pühapäeval. Eestis on õpetajate päeva tähistatud juba 1960. aastatel
ja tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud: vanematel õpilastel lastakse tunde anda väiksematele õpilastele, mängitakse kooli juhtkonda jne.
Ka paljud õpetajad kehastuvad õpilasteks ja elavad end tembutades välja.
Eeskätt on see päev mõeldud vaimustuse avaldamiseks oma õpetajatele.

(M.Vardja "Päev on aja aken" Koolibri, 2009)


POLE LIHTNE

Leelo Tungal

Õpetajate päeva puhul
koolis andsime neile tunde.
Sellest saime küll igal juhul 
päris mõnusa enesetunde: 

matemaatikaõpetaja,
nagu kõikide hämminguks selgus,
oli kole suur pabistaja -
rööbaspuude ees tekkis tal pelgus,

aga võimlemisõpetaja
teadis tüüpsõnu kangesti vähe.
Etteütluses segi ta ajas
suure-väikese algustähe.

Polnud kirjandusõpetajal
üldse kinglooma elust aimu.
Imevpumpa ta seina najal
vaatas kartlikult justnagu vaimu.

Lauluõpetaja jäi hätta
püstprisma, silindri ja piiga.
Direktor...kui kõnelda tõtt - ta
maadles mehiselt jo-le-mi-ga.

Oli Aafrika kaart kõigil sassis.
Segi aeti ka mullakihte...
Ega õppida kuuendas klassis
pole täismehel tõesti lihtne!


TOREDAT ÕPETAJATE PÄEVA!

25. septembril on meie koolis külas kirjanik LEELO TUNGAL.
Raamatukogus on päris suur valik kirjaniku raamatuid.
Tulge laenutage ja nautige kohtumist!

Pilte kohtumiselt:

L.Tungla tsitaat:
Õnnelikuks teeb lapsepõlve see, kui on keegi, kes sinust hoolib./---/Sa võid palees elada ja olla kui tahes ropprikas, aga kui keegi sind ära ei kuula ja sulle vastu ei tule, siis on päris ükskõik, kas oled vaene või rikas. (Eesti Päevaleht, 11. juuli 2009)

                            LEELO TUNGAL

     Luuletaja, lastekirjanik, ajakirjanik, tõlkija

Sündinud 22.juunil 1947 Tallinnas Ruila kooliõpetajate perekonnas.

Lõpetanud 1972.a. Tartu Ülikooli eesti filoloogina.

Töötanud eesti keele õpetajana, toimetajana lasteajakirjade toimetustes. Alates 1994.a. ajakirja „Hea Laps“ peatoimetaja.

Leelo Tunglalt on ilmunud ligi 38 luule- ja 31 proosaraamatut igas vanuses lastele ja noortele, lisaks kümmekond luulekogu täiskasvanutele.

Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Positiivne ellusuhtumine ja huumorimeel on talle omane ka tõsiste teemade käsitlemisel, tunneb hästi teismeliste mõttemaailma  ja õpilasslängi.

Leelo Tungal on saanud lasteraamatute ja luulekogude eest mitmeid auhindu, 
sh Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhind (1997) ja
J.Oro nim. Vasalemma valla lastekirjanduspreemia 1999.
Tema raamatud on korduvalt tunnustatud Nukitsa konkursil.
Muhvi auhind 2007,
Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2005,
Harjumaa Kultuuripärl 2008.    
2010.a. kanti teose  teose "Seltsimees laps ja suured inimesed" eest 
IBBY lastekirjanduse aunimekirja.

LOOMING:

Lasteluuleraamatud:
Karune lugu (1975)
Koera elu (1976)
Hundi lugemine (1978)
Mooni avastamine  (1978)
Väike ranits (1982)
Seltsis on segasem (1983)
Tere-tere (1985)
Sul on teha mehetöö (1987)
Vana vahva lasteaed (1988, valikkogu)
Ema abilised (1991)
Minu kodu (1991)
Aastaring (1992)
Tondu (1993)
Põrsas Pamp (1993)
Põrsapõli (1994)
Palju õnne sünnipäevaks! (1994),  K. E. Söödi luuleauhind 1995
Kassileegu (1996)
Kõik on emadele kallid (1996)
Päkapiku pähklikott (1996)
Tubli lapse tunnikell (1996)
Küll on hea! (1998),  K. E. Söödi luuleauhind 2000
Marjajuur lume all (2000)
Tema amet (2001)
Kirjad jõuluvanale (2001)
Pururikas laps (2002)
Kõige ilusam ema (2002)
Sampo värviraamat (2002)
Lepatriinu faksiga (2004, valikkogu)
Väike jõulusoov (2004)
Koer tunneb koera (2006, valikkogu, jutud ja luuletused)
Lätikeelne jäätis (2006),  K. E. Söödi luuleauhind 2007
Salajutt (2006)
Sabaga päike (2007)
Loomabeebits (2009)
Jõuluajal juhtuvadki imed (2009)
Kama üks ja kama kaks (2009)
Чем измерить озорство? / Kuidas mõõta põngerjatempe? (2009) vene ja eesti keeles
Liisbeti päev (2011)
Tragi tüdruk Kata (2011)
Meie koduloomad (2012)
Südasuvi (2012, valikkogu)

Proosaraamatud:
Ilus vana naine (1978)  
Neitsi Maarja neli päeva (1980)
Pool koera (1983)
Kirju liblika suvi (1986); Virumaa lasteraamatu preemia 1986
Pille, Madis ja teised (1989)
Kartul, lehm ja kosmonaut (1986)
Kristiina, see keskmine (1989);  2. koht Nukitsa konkursil 1992
Barbara ja suvekoerad (1992) A.H.Tammsaare nim. aastaauhind 1992; 2. koht Nukitsa konkursil 1994
Vaesed jõulud, rikkad jõulud (1993)
Vampiir ja pioneer (1993)
Humanitaarmõrv Bestoonias (1993; pseud. Lola Fiaccola)
Barbara ja sügiskoerad (1994)
Ema Luule jõulukaardid (1995)
Nagu kass ja koer (1995)
Krutski linna lood  (1997)
Kollitame! Kummitame! ehk Kollikooli kasvandike juhtumisi tänapäeval (1997), Kultuurkapitali aastaauhind 1997
Varesele valu (2002),  noorsoojutuvõistluse 2. koht 2000
Juku, Kalle ja kotermann Tallinnas (2002)
Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassistamine Vana-Inimlas (2002)
Anna ja Aadama lood (2003)
Siri Siiriuselt (2003)
Siil Felix ja päkapliks Kerli (2004),  3. koht Nukitsa konkursil 2006
Siil Felix ja kriminaalne loomaaed (2005), 3. koht Nukitsa konkursil 2006
Siil Felix ja sekelduste sügis (2005), 3. koht Nukitsa konkursil 2006
Väike draakon ja päkapikud (2005)
Hernetont Ernestiine (2005)
Koer tunneb koera (2006)
Seltsimees laps ja suured inimesed (2008),  IBBY aunimekiri 2010
Samet ja saepuru ehk Seltsimees laps ja kirjatähed (2009)
Mustamäe sussimurdja (=Nagu kass ja koer) (2009)
Miriami lood (2009)
Naljatilgad lähevad laulupeole (2009)
Jõuluvana, kes kartis lapsi (2010)
Juku naljad: 1600 anekdooti (kogunud Leelo Tungal) (2010) 

Luulekogud:
Kummaliselt kiivitajad kurtsid : Luuletusi 1962-1965 (1966)
Õitsev kuristik (1974) 
Müüdita (1974) 
Raamat ja kask (1979)
Veni, vidi, vidiit ... : Luulet 1977-1978 (1979)
Mullaketraja : luulet 1978-1979 (1981)
Tedremäng : luulet 1979-1980 (1982)
Valguse aine (1986)
Ainus kangelastegu on naeratus : luulet 1980-1989 (1991)
Ei nime, ei hinda : luulet 1990-1993 (1993)
Täisminevik : Luuletusi 1963-2007 (2007)

Lastenäidendid ja muusikalilibretod:
"Saabastega kass"
"Krants kuuse all",
"Tuhkatriinu"
"Hunt ja seitse kitsetalle"
"Luiged, mu vennad!"
"Põhjaneitsi",
"Nukitsamees"
"Juku"
“Imelaps”

 

Saaremaa Ühisgümnaasiumi olümpiaharidusnädal

14. - 21.september

 

SPORDIMEES

 

Hommikuti joosta tore,
tunnen end kui tuulelohe.
Jooksen kilomeetrit pool,
tunnen end kui Erki Nool.

Igal hommikul teen kükke,
ja veel muidki vägitükke.
Vahest viskan korvi, kaks,
sisse läheb niks ja naks.

Viskan palli, sõidan ralli,
mõnikord teen kukerpalli.
Ja mul pole aimu halli,
kes viib hobuse mul talli.

Ujudagi pole paha,
kui vaid selle eest saaks raha.
Hokit mängin rõõmsal meelel,
litri saadan hooga teele.

(Matthias Pärn 4b, Nõmme Põhikool)

SEPTEMBER

Astrites on pruunid sälgud,
floks on ammu roostes.
Ruuge ranits rõõmsalt välgub
kooli poole joostes.

Pinal kolksub killa-kolla,
asfalt paitab päkki.
Küll on tähtis tunne olla
õpilane äkki.

Koolis tundma õpid tõde,
tead, mis hea, mis paha.
Hoovis õpilase õde
nukralt vaatab maha...

Leelo Tungal


ILUSAT TARKUSEPÄEVA KÕIGILE!

Tänud tublidele laenutajatele! 

31.augustil tehti 1339 laenutust ja kõige agaramad olid 12A õpilased (5 õpilast laenutamata). 

Üldiselt läks sel aastal õpikute laenutamine väga hästi, kiidusõnu olen siin iga päev jaganud! Need, kel õpikuid veel käes pole, saavad laenutada järgmisel nädalal. 

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

 

30.augustil tehti 1046 laenutust.

Kõige tublimad klassid olid:
10B (1 õpilane laenutamata)
10C (2 õpilast)
10A (5 õpilast)
11.klassid jäävad "pisikestele" veidi alla!
 

29.augustil tehti raamatukogus 1306 laenutust. 

Kõige tublimad klassid olid:
8B (kõik õpilased!)
8A (1 õpilane laenutamata)
7A (2 õpilast)
7B (4 õpilast)
9A (3 õpilast)
9B (3 õpilast)
 

28.augustil tehti meie raamatukogus 1260 laenutust.
Kõige tublimad klassid olid:
4A ja 6B (1 õpilane laenutamata),
5B (2 õpilast)
6A (3 õpilast)
4B ja 5A olid ka täitsa tublid!

Vaatame, kuidas meil homne päev läheb! 

Parimad väikesed lugejad 2012

1.a                                                    1b

Stefy Vasemägi                       Rebecca Reial                      

Neleriin Viljus                             Katriin Aksalu    
Albert-Johan Lepik                    Marie-Eike Rebane
Riti Järveots                                 Helen Kruuser
Karina Haalen                              Kerttu Poom
Maarja-Liis Sarap                        Katrin Lindmäe
Janika Tasane                               Kirke Vaabel
Brigite Hollo                                 Sten Normet Noor
Mihkel Kinna                                Kirke Medri
Stella Raav                                    Ermo Nõmm

2a                                                 2b
Albert Leppik                         Kelli Klütsnik
Katariina Aulik                          Kristjan Orumaa
Margo Väin                                 Krisse Pulk
Eliise Kask                                   Marleen Mai
Gervila Räim                               Birgit Keerd               
Hanna Vinter                              Raul Koppel                    
Karmelin Leivat                         Mark Paomees
Kärt Loodus                                Karl Sander Pirn
Martin Vesberg                          Maris Alas
Annaliisa Lepik 

3a                                                 3b
Merili Vendel                      Elisabeth Vaarik
Eliisa Kirst                                Käthriin Steinberg
Anni Kuuseok                          Kristiina Kuusk
Kaspar Kivi                               Kelly Oks
Luise Vevers                            Melani Matekainen
Kristel Soe                                Triinu Eliise Põld
Berit Pors                                  Gabriele Ader
Lennart Aavik                          Karola Soe
Cristella Truu                           Devon Lopp
Kaarel Vokk                             Andres Sui

4a                                                  4b
Valdo Aedmäe                         Iris Kirs
Katre-Liis  Võhma                      Liisa Õunpuu
Huberta Karma                           Sarah-Lisee Laipaik
Alo Benno                                     Sten-Markus Vaska
Kristiina Raud                              Carmen Electra Pirn

2011/2012 õ.a. LAENUTUSTE TOP 10:

Algklassid:

1. G.Oster  Õuduste kool

2. K.Janouch  Nii tulin mina

3. Tüdruk veiniplekiga kleidis : tänapäeva hirmu- ja õudusjutte

4. Eksperimentide maailm : palju põnevaid katseid

5. A.Kivirähk  Limpa ja mereröövlid

6. A.Kivirähk  Kaka ja kevad

7. Vaarao sigarid (koomiks)

8. Silmaringi sarjast: J.Clutton Kass  

9. A.Smith Suur katseteraamat

10. K.Kass Nõianeiu Nöbinina

Teised: 

1. M.Paris  Minu Moskva

2. G. Tibballs Maailma parimad seltskonnamängud

3. K.Kriisa  Neetud (noorteromaan)

4. V.Kersna  7X7

5. I.Hargla    Apteeker Melchior ja timuka tütar

6. A.Samarüütel  Minu London

7. K.Kuremaa   Jäätunud võõras (noorteromaan)

8. K.Priilinn    Bertrande

9. M.Rosoff   Nii ma nüüd elan (noorteromaan)

10. L.Ulitskaja Medeia ja tema lapsed

NB! Ajaveebis saab tutvuda ka uue, 2012/2013 õ.-a. kohustusliku kirjanduse nimekirjaga!
        Nimekirja täiendatakse!

      

XI Nukitsa konkursi võitjad!

Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimuval auhinnapeol kuulutati 14.aprillil välja XI Nukitsa konkursi võitjad. Eesti laste lemmikud on ülekaalukalt lastekirjanik Kristiina Kass raamatuga „Nõianeiu Nöbinina“ (Tänapäev, 2010) ja kunstnik Heiki Ernits sama raamatu piltidega.

Lugu ise ei vaja tänu ETV värskelt linastunud lasteseriaalile küllap lähemat tutvustamist.

Hääletuses osales 7827 last üle Eesti.

XI Nukitsa konkursi tulemused:

KIRJANIKUD

I koht (XI Nukitsa konkursi võitja):

Kristiina Kass raamatuga „Nõianeiu Nöbinina“ (Tänapäev, 2010) – 602 häält

II koht:

Mika Keränen raamatutega sarjast „Eesti laste krimka“: „Peidetud hõbedane aardelaegas“ (Jutulind, 2009), „Vana roosa maja“ (Jutulind, 2010) ja „Salapärane lillenäppaja“ (Keropää, 2011) – 517 häält

III koht:

Kristiina Kass raamatuga „Peeter ja mina“ (Tänapäev, 2009) – 277 häält

KUNSTNIKUD

I koht (XI Nukitsa konkursi võitja):

Heiki Ernits piltidega Kristiina Kassi raamatule „Nõianeiu Nöbinina“ (kirjastus Tänapäev, 2010) – 619 häält

II koht:

Maigi Magnus piltidega raamatusarjale „Jänku-Jussi lood“ I-IV (Lasteveeb, 2010-2011, tekst Jaanus ja Jaanika Leoste, Kati Saara Murutar) – 305 häält

III koht:

Anni Mäger piltidega Urvi Grossfeldti raamatule „Mai tänava hiired“ (TEA Kirjastus, 2010) – 281 häält

Esimene Nukitsa konkurss toimus 1992. aastal.

Täiendav info:
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktor
tel 617 7230, triin@elk.ee

http://www.eltk.ee/keskuse-tegevus/nukitsa-konkurss/xi-nukitsa-konkurss/xi-nukitsa-voitjad-selgunud

KEVADEL

Juba on niitudel kevadevärve,
päike poeb õue, metsa ja järve.
Juba on põllumees adraga kesal,
kuldnokk loob laule ja ehitab pesa.
Juba on päevadel oodatud pikkus,
peenardel tärkamas rohetav rikkus.

Erika Esop

PÄIKSELIST VIIMASE
ÕPPEVEERANDI ALGUST!

Kristi Jaanus
Vallatu matemaatika nutikale nuputajale: herned, oad ja pähklid

92 lk. Atlex, 2012

Lõbusate piltidega ülesannete kogumik 1.-3. klassi õpilastele, kellele meeldib matemaatika ja nuputamine. Erineva raskusastmega ülesanded sobivad nii lapsele iseseisvaks nuputamiseks kui põnevaks lisaülesandeks kiirematele arvutajatele. Lisaks saab ise sarnaseid ülesandeid koostada oma pinginaabrile või heale sõbrale. Kogumikuga on kaasas ka kaks matemaatilist täringumängu.

Wimberg
Suur pidusöök

56 lk. Maaleht, 2009

Kogumik sisaldab 12 lastele kirjutatud lühemat või pikemat juttu, mis sobivad nii ettelugemiseks väiksematele kui ka iseseisvaks lugemiseks suurematele, nii emadele kui isadele.