esmaspäev, 19. mai 2014

                                              Juhan Peegel  95



19.mail on 95. sünniaastapäev Juhan Peeglil
kes oli ajakirjandus-ja keeleteadlane, ajakirjandushariduse rajaja, akadeemik, kirjanik
 
Juhan Peegel sündis 19. 05.1919 Saaremaal Pöide kihelkonnas Reina külas
1938 lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (20. lend)
1938-1939 Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetaja
1940-1945 kahurväelasena Eesti laskurkorpuses
1951 lõpetas Tartu Riiliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, alustas samas tööd õppejõuna
1954 alustas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamist
1976 professor
 1979-1986 žurnalistikakateedri juhataja
 1993 emeriitprofessor
 suri 6.11.2007 Tartus



           Rein Veidemann: Headuse Peegel
           (Postimees, 16.05.14)
           Õhtutund kirjanikuga: Juhan Peegel
           (1986, ERR arhiiv)




reede, 9. mai 2014


KIRJANDUSTUUR SAAREMAAL


8. mail toimus Saaremaa Keskraamatukogus lasteluuletajate kirjandustuur.
Ilmar Trull, Sulev Oll, Jaanus Vaiksoo ja Contra luuletasid kuulajate meeled rõõmsaks, täites kultuurikeskuse saali naeruga. Näiteks Contra teost "Isa sokk on merekaru", võib kuulda alljärgnevast Meie Maa videost:
Raamatukogu lasteosakonna juhataja Liilia Virvese sõnul võis seda külastust võtta kui Eesti lastekirjanduse keskuse kingitust Kuressaare linna 451. sünnipäevaks. Naeru, rõõmu ja rohkeid autogramme jagus nii kuulajaile kui kirjanikele endile. Suurimat elevust tekitas muidugi Contra ehk Margus Konnula etteaste, mida peaks kindlasti ise nägema ja kuulma!
Saaremaa Ühisgümnaasiumist osalesid üritusel 1B, 1C, 5B ja 7A klassid koos õpetajate Kersti Truverki, Merje Lindmäe ja Merle Priiga ning fotosid jäädvustas ja autogramme jahtis Iivi Vikat.


reede, 11. aprill 2014


Raamatukogu näitus : EESTI LASTEFILMID: Raamatust filmiks




laupäev, 5. aprill 2014


Nukitsa konkursi võitsid Ilmar Tomusk ja Heiki Ernits! 

 


 

 


kolmapäev, 2. aprill 2014

2. aprill - rahvusvaheline lasteraamatupäev

kolmapäev, 12. märts 2014

14. märts - emakeelepäev

Emakeelepäeva tähistati esmakordselt 14. märtsil 1996. aastal, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke ning kes leidis, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka. 
Vikerraadio korraldab juba seitsmendat aastat kõigile huvilistele emakeelepäeva e-etteütluse. Etteütluse tekst kõlab raadioeetris kell 10.30.

14. märtsil 2014. a. toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumis emakeelepäevaga seotud üritus  - KEELETEGU 2013. 

Auhinna „Aasta  keeletegu“ annab  igal  aastal  välja  Haridus‐ ja  Teadusministeerium  eelneva  aasta  jooksul  tehtud  või  lõpule  viidud  eesti  keelele  kasuliku, sellele  suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.
Keeleteoauhinna andmise eesmärgiks on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.
14. märtsil 2013. a. toimus 2012. aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus Kadrina keskkoolis.

Otseülekannet 2013. aasta parima keeleteo konkursi lõpuürituselt Saaremaa Ühisgümnaasiumis on võimalik vaadata aadressil http://uttv.ee  kell 14.00-17.00.
Ülekannet saab ka hiljem vaadata, otsingusse pange sõna "keeletegu".

Näitusega "Saaremaa kirjarahvast" saab tutvuda 1. korruse raamatukogu stendil ning klõpsates allolevale pildile näete ülevaadet Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanud keeleteadlastest ja kirjanikest.

Iga nimi on ka link Vikipeediasse (elu ja looming).

https://docs.google.com/presentation/d/1CHalM3dlpsN8ogdrY3P-Hir6hJPwlOdeizIop_LAo6c/present#slide=id.g1ccb6a6cd_12









Varasemad "Aasta keeleteo" auhinnad:

2006 - Õpilaste üleskutse "Kroon eesti keelele!"  (19 kooli 6827 õpilast: Gustav Adolfi Gümnaasium, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Jüri Gümnaasiumi, Koigi Põhikooli, Märjamaa Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasium, Palade Põhikool, Palamuse Oskar Lutsu Gümnaasium, Puka Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Sonda Põhikool, Tõstamaa Keskkool, Viljandi Maagümnaasium, Võru F. R. Kreutzwaldi Gümnaasium, Väike-Maarja Gümnaasium.
Rahvaauhind – Anu Lambi lavastus „Keeleuuenduse lõpmatu kurv”.

2007 - Noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel" (Margus Kasterpalu, Aarne Saluveer, Maido Saar)
Rahvaauhind – Sulev Iva Võru murret käsitlev doktoritöö “Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem”.

2008 - Eestikeelne väikelastekeskkond mudila.lastekas.ee  (Janika Leoste)
Rahvaauhind - sama, mis peaauhind. 

2009 - Kihnu aabits  "Aabets"  
Rahvaauhind – Sergei Metlev, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.

2010 - Eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele (Eesti Hoiuraamatukogu ja MTÜ Jumalalaegas)
Rahvaauhind - sama, mis peaauhind. 

2011 - Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele  (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
Rahvaauhind - Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi) 

2012 - Sõnaraamat "Eesti keele sõnapered I-II"  (Silvi Vare)
Rahvaauhind - „Eesti etümoloogiasõnaraamat“ (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)

2013 - Lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
Esile tõsteti - „Mulgi sõnastiku“ koostamine ja väljaandmine (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets).
Ära märgiti - MTÜ VeniVidiVici korraldatud õpilasvahetus Eestis (Teele  Jakobson, Gerle Trifanov, Marleen Ein, Eike Koppel, Kätlin Juss, Kadriann Kalamees, Ade Piht).
Rahvaauhind - Võrumaa noorte keelelaager 2013 (Kristi Pettai, Mirli Isak, Raili Leesalu, Ester Allas)


Artiklid:
M.Puutsa Saaremaal selgus Keeletegu 2013. Saarte Hääl, 15.03.2014
A.Tarkmeel Vabariiklik keeletegu täna Kuressaares. Meie Maa, 14.03.2014
E-etteütluse tegijate arv püstitas rekordi. Delfi, 14.03.2014

reede, 21. veebruar 2014

PALJU ÕNNE 96. AASTASELE EESTI VABARIIGILE!



neljapäev, 20. veebruar 2014

RAAMATUKOGU NÄITUS

Veeruarikuu näitus oli meil 1. korruse vitriinis "SÜG-i vilistlastest kirja-ja kunstirahvas".


reede, 14. veebruar 2014



Sõbrad on nagu raamatud - 
neid ei pea olema palju,
aga lugeda tuleb hoolikalt.

TOREDAT SÕBRAPÄEVA! 

teisipäev, 28. jaanuar 2014

XII NUKITSA KONKURSS

Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav lugejaküsitlus, kus kahe viimase aasta lastekirjanduse saaki hindavad lapsed ise. Laste häälte põhjal selgitatakse välja populaarseim lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik.
Esimene Nukitsa konkurss korraldati 1992. aastal.

Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 5. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames.
Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel.
Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja -kunstnik – saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju.

Hääletamine kestab 20. veebruarini 2014 ja hääletada saab siit:


kolmapäev, 11. detsember 2013

VAHVAID LASTERAAMATUID JÕULUVAHEAJAKS!

Varsti on käes jõulupühad ja siis koolivaheaeg ja siis mõtleb nii mõnigi laps, et veedaks aega mõne toreda raamatuga...
Kooliraamatukogu soovitab lugemiseks järgmiseid raamatuid:


Timo Parvela "Ella ja sõbrad" (Ajakirjade Kirjastus, 2013)

Ellal on vahvad klassikaaslased ja tore õpetaja. Õigemini oli, sest viimasel ajal on õpetaja veidi pinges. Arvatavasti tuleb see sellest, et ta käis kõigepealt pulmareisil, siis teatris ja tagatipuks veel õpperetkel. Ilmselgelt õpetajale reisimine ei sobi...
Selle raamatu kaante vahel on Ella-lugude kolm esimest raamatut: „Ella ja väljapressija“, „Ella teatris“ ja „Ella õppekäigul“. Nendes lustakates lugudes saad sõbraks Ella ja tema klassikaaslastega.





Piret Raud "Natuke napakad lood" (Tänapäev, 2013)
Lood selles raamatus on natuke napakad. Ka lugude tegelased on tiba tobedavõitu, kuid see-eest väga armsad ja head.
Siit leiab näiteks muna, kellele meeldib seista pea peal, ja õunapuu, kes kasvatab oma okste küljes ordeneid. Veel räägitakse siin onu Vello nööbikogumiskirest ja kampsuni kallistamiskirest ja kalade kirest juua maitsvat teed.
Pildid raamatule on teinud autor ise, sest kes teine võikski teada, kuidas too kummaline seltskond täpselt välja näeb.





Kartin Reimus "Mardi auto ja paskaagid" (Kirjastukeskus, 2008)

Raamat räägib 8-aastase Mardi päris oma autost, keda hüütakse Volliks. Volli seisab Mardi koduõues ning temaga saab mängida igasugu põnevaid mänge. Tegelikult on auto nimi küll Volkswagen, aga Volli on lihtsam ja kodusem. Veel on raamatus juttu Mardi perest ja sõpradest.








Mika Keränen "Professor Must" (Keropää, 2013)

Tegemist on Mika Keräneni viienda seiklusjutuga, mis räägib Supilinnas tegutseva laste salaseltsi seiklustest.
Seekord lahendavad lapsed Professor Musta pesuköögi müsteeriumi. Lugu algab sellest, kuidas Sadu on roninud oma lemmikpuu otsa ja kuuleb kogemata pealt telefonivestlust, mis äratab tema detektiivivaistu...







Ilmar Tomusk "Kriminaalne koolipapa" (Tammerraamat, 2013)
Piia ja Mati ehk kriminalistid Kribu ja Krabu on jõudnud viiendasse klassi, Metsatuka gümnaasium on aga saanud uue direktori. Lahke ja sõbralik direktor ei pahanda hilinejatega ega küsi puudumistõendeid, koolielu muutub toredaks ja lahedaks. Sel korral läheb lugu juba päris kriminaalseks.









Ilmar Tomusk "Lõpuaktus"  (Tammerraamat, 2010)

Lõbus lugu sellest, mis võib juhtuda ühe täiesti tavalise kooli lõpuaktusel. Taaskohtumine Volliga, kes on vahepeal paar aastat vanemaks ja kõvasti targemaks saanud. Samuti kohtute uuesti ka põhikooli seljataha jätnud Johannesega, kelle elust nii mõndagi põnevat välja koorub.









Kätlin Kaldmaa "Lugu Keegi Eikellegitütre isast" (Ajakirjade Kirjastus, 2012)

Keegi Eikellegitütar elab emaga kahekesi. Öeldakse, et tal pole isa. Kuidas nii, peab ju olema! Ühel ilusal päeval otsustab väike Keegi Eikellegitütar oma isa otsima minna. Teekond saab pikk ja käänuline, abiks vaid väike võlupaun, hea õnn ja targad saatjad. Tuleb välja, et Keegi Eikellegitütre isa Eikeegi on keegi, kellest teatakse igal pool kõnelda põnevaid ja väga salapäraseid lugusid.






Reet Made "Reisipauna koletore reis" (Argo, 2008)

Raamat äratab noores lugejas reisi- ja geograafiahuvi ning soovi avastada maailma. Eeskätt eel- ja algkooliealistele lastele mõeldud rohkete piltide ja fotodega illustreeritud raamat sisaldab kunstmuinasjutu laadis reisijutte, mida on väiksematel lastel kasulik lugeda koos vanematega, et teha esimest tutvust ka maakaardiga ja leida sealt üles juttudes kirjeldatud paigad.






Mauri Kunnas "Salapärasuste käsiraamat" (Ajakirjade Kirjastus, 2013)

Raamat sisaldab nõuandeid kummitustega kohtumiseks ja muu viirastusliku tegevuse tarbeks: vee- ja metsahaldjad, kuutõbised, draakonid, muumiad, kollid, päkapikud, ufod, vampiirid, zombid jne. Õpi ära tundma kõikvõimalikke kummalisusi ja testi end, kas oled täitsa zombi või hoopiski võlurite võlur!







Martin Widmark "Hotellimõistatus" (Lasse Maia detektiivibüroo sarja 1.raamat) Egmont Estonia, 2012
Egmonti uus nooremale koolieale suunatud Lasse ja Maia detektiivilugude sari saab alguse siit! 10-aastasest klassikaaslastest Lassest ja Maiast on kiiresti saanud rootsi laste vaieldamatud lemmikud. Esimeses raamatus ootab lahendamist mõistatus, mille alguses saabub Valleby linna hotelli peen perekond Äkerö, kaasas haruldast tõugu Hiina õuniktaks. Hotelli töötajad valmistuvad jõule tähistama, ent õige pea selgub ebameeldiv tõsiasi ...






Reeli Reinaus "Tavalised hambahaldjad"  (Tänapäev, 2011)

Võlumaal, kus askeldavad olendid, kelle koht usutakse olevat ainult muinasjuttudes, elavad ka kolm väikest hambahaldjat – Krõõt, Lucinda ja Rudolf. Nad alles õpivad oma rasket ametit ja elamist võlumaal. Kõige rohkem muret valmistab neile aga see, kuidas panna lapsi uskuma, et nad on tõepoolest olemas – et nad ei ole väljamõeldud muinasjututegelased, vaid täiesti tavalised hambahaldjad.
Reeli Reinausi sulest on ilmunud hulk raamatuid lastele ja noortele. Paljudes tema teostes põimuvad rahvaluule ja üleloomulikud nähtused, folkloor ja müstika köitval moel reaalsusega.


 
Anti Saar "Kuidas meil asjad käivad" (Tänapäeva, 2013)

Vassel elab ühes mõnusas Eestimaa linnas koos ema, isa ja väikevenna Joonaga, kes on alles poole kolmene. Siin raamatus räägib ja näitab Vassel, kuidas nende peres asjad käivad – kuidas neil loetakse, kirjutatakse ja joonistatakse, süüa tehakse, õudusjutte räägitakse, tülitsetakse, päkapikke oodatakse, ära eksitakse, jalgpalli mängitakse, külalisi vastu võetakse ja asju unustatakse.






Essi Kumu "Jutukas Elias" (Fiore Publishing, 2013)

1.klassis käiv Elias on tavaliselt jutukas, kuid nüüd on sõnad kaotsis. Ootamatult on Eliasel ja tema väikesel õel Inkeril kaks kodu: issi uus kodu linnas ja emme vana kodu maal. Eliase parim sõber Priit elab kaugel, nii et  tema juurde jõudmiseks tuleb ületada terve meri. Õnneks ühendab sõpru salapärane side.
See on peenetundeliselt kirjutatud lugu muutustest ja sellest, kuidas nendega kohaneda. Eliase lugu läheb hinge kõigile, kes eales on tundnud puudust sõnadest või igatsenud sõbra järele.
Raamat kandideeris 2012. aastal Finlandia Junior auhinnale.



Grigori Oster "Muinasjutt pisiasjadega" (Varrak, 2012)

Ükski laps ei taha, et muinasjutt õhtul ära lõppeks. Eriti kui ta teab, et see muinasjutt ongi  – see kõige-kõige viimane ning edasi tuleb magama jääda. Aga nüüd õpetab kirjanik Grigori Oster lugejatele kavala nipi, kuidas lõppu edasi lükata. Selleks tuleb olla vaid piisavalt tähelepanelik, otsida põnevaid pisiasju ja nende kohta küsimusi esitada.
Populaarse vene lastekirjaniku Grigori Osteri raamatus jonnib pisipoiss Fedja nii, et ta saadetakse karistuseks kosmosesse, taat Sergei muutub neegriks, kuna nühib ennast šokolaaditahvliga. Sellised pisiasjad on nüüd teie päralt – naerge ja nautige!



Thórarinn Leifsson"Vanaema Huldi raamatukogu" (Nynorden, 2012)

Albertína elab kummalises maailmas, kus pole ühtegi raamatut ja koolis õpetatakse vaid laenuintresse arvutama. Internet on ammu keelatud ja peaaegu kõik on Kuldpanga kontrolli all ning korraga hakkavad täiskasvanud kaduma...
Leifsson on Islandi kirjanik ja illustraator, kelle lasteraamatud on populaarsed nii kodumaal kui võõrsil. „Vanaema Huldi raamatukogu“ eest pälvis ta 2010.aastal Reykjaviki lastekirjanduse auhinna.





Marian Suitso "Hobusehullud" (Tänapäev, 2013)

Üksik ja tõrjutud tütarlaps leiab uue kooliaasta alguses ootamatu hobi – hobused ja ratsutamise. Hobiga kaasneb hulk seiklusi, uusi sõpru ja vaenlasi ning isegi armumine. Raamat pälvis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2012. aasta noorteromaanikonkursil teise koha.








John Green "Süü on tähtedel" (Pegasus, 2013)

Põrgulikult naljakas, enneolematu, rõõmu täis tohutult kurb raamat.  Kilpnäärmevähki põdev 16-aastane Hazel on õnnelik natukese juurde ostetud aja eest, kuigi ta ei tea veel selle natukese pikkust. Tal on tunne, nagu voolaks elu ta sõrmede vahelt minema. Kuni ta kohtub Augustusega. Kangekaelne ja sihikindel poiss on otsustanud, et peab võitma Hazeli südame, mis selle hetkeni on kuulunud ühele lõputa jäänud romaanile. See raamat murrab lugeja südame – aga mitte selle pärast, et kurnaks südant, vaid seetõttu, et täidab selle üha uuesti ja uuesti.





Mõni raamat ka veidi vanemale lugejale:

Kajsa Ingemarsson "Saatuse mäng"  (Ajakirjade Kirjastus, 2013)

Rootsi väikelinna idüllilises elamurajoonis on naabriteks kolm eri vanuses naist: Miriam, Nina ja Ellinor. Miriam on kahe täiskasvanud lapse ema ja koduperenaine. Nina töötab juuksurina ja tal on teismeline poeg. Ellinor on noor lapsepuhkusel jurist. Ühel päeval kolib naabruses kaua müügis olnud majja üksik boheemlasliku välimusega naine, kelle juures käib pidevalt palju külalisi. Kolmel naisel kujuneb müstilise punapea elust oma ettekujutus...Raamat räägib naiseks, abikaasaks ja emaks olemise võlust ja vaevast. Viimase aastakümne enimmüüdud Rootsi kirjanik  kirjutab lihtsatest inimestest soojuse ja huumoriga.



Kaui  Hart Hemmings "Järeltulijad"  (Skymarket, 2012)

Kohati on tegu uskumatult kurva ja liigutava teosega, teisalt väga lõbusa ja terava raamatuga. Perekond King – Hawaii ühe mõjuvõimsaima peredünastia järeltulijad – on jõudnud faasi, kus tuleb hakata elu põhiväärtuseid kõvasti ümber hindama. Matthew Kingi tütred – 10-aastane krapsakas Scottie ja 17-aastane narkootikumidega pahuksisse sattunud Alex – toovad mehele hulgaliselt halle juuksekarvu. Olles sunnitud oma elus palju ümber hindama, asub Matt koos tütardega teele, et otsida üles abikaasa armuke. Emotsionaalne lugu rännakust, kus selgub, milline suund elu teelahkmel võtta...




Daniel Vaarik "Praktikaaruanne" (Varrak, 2012)

Tegeliku elu sündmustel põhinev kiires tempos retk läbi 1990. aastate Eesti
ajalehe- ja raadiotoimetuste. Minajutustaja kirjeldab oma meeleheitlikke ponnistusi uurivaks ajakirjanikuks saamisel ning tema jutustusest joonistub välja pilt ühest olulisest muutuste ajastust Eesti Vabariigis. See kõik kokku on korraga nii ülimalt naljakas kui ka lohutamatult kurb.







Reeli Reinaus "Une nägu" (Eesti Raamat, 2005)

Kail on noor naine, kes hiljaaegu lõpetanud õpingud välismaal ja otsib nüüd oma kohta elus. Suvisel jalgrattamatkal Lõuna-Eestis hakkab teda saatma korduv ja hirmutavalt selge unenägu. Selles unes elab ta muinasajas ja temast saab nõid. Unenäoended hakkavad avalduma ka päriselus...Noore eesti autori esikromaan.








Janika Tamm "Minu Keenia : rääkimata lugude maa" (Petrone Print, 2013)

Paarkümmend lugu, mis autorit Keenias vabatahtlikuna töötades kõige rohkem puudutasid: Keenias ei küsita, millega su vanemad tegelevad, vaid kas nad on elus. Ei küsita, mis on su lemmiktoit, vaid kas sa saad endale lubada päevas ühe või kaks toidukorda. Tuhanded traagilised lood vaikitakse maha, sest see on lihtsalt niivõrd tavaline. Keenias on igaühel oma lugu...

neljapäev, 17. oktoober 2013

ETTELUGEMISPÄEV

Meie ettelugemispäev on tänaseks ajalugu... Saime kuulata legende ja muinasjutte, mõistatusi ja vanasõnu, sekka mõni õuduslugu ja vahva onu Remuse seiklus (koos DiscoBikiez versiooniga:))

Päeva aitasid läbi viia 1A, 2B, 3A, 3B, 3C, 4B klassid koos klassijuhatajatega ning 7B klass koos õpetaja Merle Priiga. 

Suur aitäh toredatele ettelugejatele: Albert Leppik (4A), Raul Tahk (4B), Gendra Allikmaa (6A), Gertrud Leiten (6B), Jutta Loviisa Juht (7B) ja Agnes Keskküla (8A).
Lugegem ikka raamatuid ja hoidkem oma kultuuripärandit!

NB!  Ettelugemispäeva pilte saab vaadata siit.

Tänusõnadega
Iivi Vikat ja Meeli ool

kolmapäev, 16. oktoober 2013

ETTELUGEMISPÄEV
  
Sügise saabudes tuleb tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.
Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, raamatute näitused jne.
Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause
“Olgem avatud raamatute rahvas”.


Ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi. Eestis on valitud ettelugemispäevaks
20. oktoober
, mida sel aastal tähistatakse 20. korda.

 
17. oktoobril tutvustatakse ja loetakse kooli raamatukogus ette
EESTI LOOMAMUINASJUTTE.
 
Sellega tähistame ka peatselt lõppevat
kultuuripärandi aastat.

Otsi sinagi endale raamatukogust või koduraamaturiiulilt oma lemmikraamat ja veetke perega koos üks tore ettelugemise õhtu!


Mõnusat ettelugemist!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

teisipäev, 8. oktoober 2013

HEAD FILMISÕBRAD!
 
Suur rõõm teatada, et edaspidi on võimalus raamatukogust 
laenutada meie häid eesti lastefilme!
Eesti Ekspressi lastefilmide sari koondab 30 DVDle kokku 
armastatud eesti lastefilmid läbi aegade.
Esimene film "Naksitrallid", ilmus poodidesse 3.oktoobril (ja on
raamatukogus juba olemas) ning viimane film ilmub 24.aprill 2014.

Täpsem info ja filmide nimekiri koos kuupäevadega:
http://film.ekspress.ee/?utm_campaign=lastefilm_ekspress_headerr

NB! Lisaks saab raamatukogust laenutada ka Eesti Päevalehe DVD-sarjas
"Eesti filmiklassika" ilmunud filme – kokku 41 filmi:
http://192.168.0.5/riksweb/index.asp?action=300 
 


Iivi Vikat, raamatukogu juhataja 

reede, 4. oktoober 2013

NAGU ÕPETAJA

Tahan saada sama targaks
nagu õpetaja,
et mind pahad poisid kardaks
koolis kogu aja.

Tahan olla sama kena
nagu õpetaja,
et mind lapsed imetlema
peaksid kogu aja.

Tahan olla sama pikk ka
nagu õpetaja,
et mul kikivarvul ikka
seista poleks vaja.

Ja et põrand rõõmsalt naksuks
klassis kogu aja,
tahan saada sama paksuks
nagu õpetaja!

(Leelo Tungal)


TOREDAT ÕPETAJATE PÄEVA!

neljapäev, 3. oktoober 2013

ÕPETAJATE PÄEVA LAAT!

Täna, 3. oktoobril toimus koolis heategevuslik Õpetajate Päeva Laat!
Õpetajad ja kooli töötajad kauplesid kolmel vahetunnil aulas söödava ja mittesöödava kraamiga ning pakkusid erinevaid kasulikke teenuseid.
Ka raamatukogu osales laadal aktiivselt, pakkudes nii raamatuid, õpikuid, lauljate-näiltejate postreid, käsitöö kaarte-ja kõrvarõngaid - kõik läksid väga hästi kaubaks!
Maksevahendiks ei olnud miskit muud kui paberis komm ja neid komme kogunes...oi, kui palju!

Oli väga tore üritus ja suured tänud ostjatele ka raamatukogu müüjate poolt!

Iivi Vikat ja Meeli Ool 








teisipäev, 1. oktoober 2013