kolmapäev, 12. november 2025

PÕHJAMAADE KIRJANDUSE NÄDAL 10.-16.november 2025

See on iga-aastane kultuuriüritus, mida tähistatakse laialdaselt Põhja- ja Baltimaades.

Põhjamaade kirjanduse nädala eesmärk on edendada Põhjamaade kirjandust, kultuuri ja lugemisharjumust. Üritust korraldavad Põhjala Ühingute Liidud (Foreningen Norden) koostöös raamatukogude, koolide ja teiste kultuuriasutustega.

Nii nagu Eestis on ka Põhjamaades sügis- ja talvepäevad eriti lühikesed. Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997.aastast Põhjamaade raamatukogunädalat, mis alates 2018. aastast kannab Põhjamaade kirjanduse nädala nime.
See tähendab näitusi, ettelugemisi, raamatututvustusi ja debatte raamatukogudes, koolides, seltsimajades Põhja- ja Baltimaades.
Raamatukogunädalal on kaks osa: hommikuhämarus (ettelugemine lastele) ja õhtuhämarus (ettelugemine täiskasvanutele). Lugemist ja tegevusi jagub ka teismelistele ja noorukitele.

Nädala keskmes on ühislugemised ja ettelugemised, mis toimuvad sageli küünlavalgel, et luua hubane ja soe atmosfäär. Peamine idee on tuua valguse ja sõnaga lohutust kõige pimedamasse aastaaega.
Nädala mitteametlik hüüdlause ongi “Valgus pimeduses”.

Samuti võib pidada hommikusi jututunde õues või korraldada õhtuhämaruses tänavatel koos pop-up
lugemist:
raamat kaenlas ilmuge kohtadesse, kus keegi ei oska oodatagi, et hakake midagi ette lugema :) Võimalusi on palju.

2025.aastal on Põhjamaade kirjanduse nädala teemaks “Ühtsus Põhjamaades.
Igal aastal valitakse välja spetsiaalsed raamatud, mida nädala raames ühiselt loetakse. Tänavu on täiskasvanutele mõeldud raamatuks Norra autori ja Nobeli preemia laureaadi Jon FosseAndkuma”.
Lasteraamatuks on Fääri saarte autori Bárður Oskarssoni Ein hundur, ein ketta og ein mús”.

Põhjamaade kirjanduse nädal on hea võimalus Põhjamaade ja Balti riikide tundmaõppimiseks. Millised on riigilipud, mis on pealinnad, kus nad asuvad? Kes seal elavad? Kuidas neil seal läheb?
Hea soovitus on kirjanduse nädalal korraldada Põhjamaade kirjanduse teemaline arutelu. Mis teeb ühe teksti põhjamaiseks? Kas Põhjamaade kirjanduses valitseb mingi kindel meeleolu? Külla võib kutsuda mõne lektori või raamatukoguteadlase loengut pidama teemal "Põhjamaade kirjandus".

Raamatukogudes võib sisse seada näiteks nurgakese, kus on Põhjamaade kirjanduse raamatud, kirjanduse nädala plakat jm. Põhjamaadega seonduv.
Samuti näituse.

KURESSAARE HARIDUSE KOOLI RAAMATUKOGU NÄITUS




(klõps pildile-suurendab:)



















Põhjamaade kirjanduse nädala 2025 plakat





























reede, 7. november 2025

esmaspäev, 3. november 2025

KOHTUMINE KIRJANIKUGA

30.oktoobril kohtus Saare Maakonna Keskraamatukogus lugejatega lastekirjanik Jana Maasik.
Sõrve Sääre juurtega kirjanik rääkis Saaremaast, lapsepõlvest ja tutvustas kuulajatele oma loomingut.
Jana Maasik on sündinud 1970. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Kehra Keskkoolis ja lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna. Aastatel 1998–2011 oli ta ettevõtja ning ametnik. Jana Maasik tuli kirjandusse 2012. aastal, kui tema debüütromaan "Vihmasaatjad" võitis romaanivõistluse. Tänaseks on ta temalt ilmunud kolm romaan ja kaheksa laste- ja noorteraamatut.
Kasutanud ka pseudonüümi Janka Lee Leis.
Tema viimane raamat on 2024. aastal ilmunud "Neetud aare", mille põhitegevus toimub Saaremaal, Sõrve kandis. Raamat on sõpruse ja koos lustimise lugu, perekonnaväärtuste ja suguvõsalugu, ümbritseva märkamise ning uute teadmiste saamise lugu. Seejuures toob teos meieni killukese eesti kultuuripärandist, näidates Sõrve murret meie igapäevasuhtluses. 
Teos sobib lugemiseks 9‒12-aastastele lastele. 








(klõps pildile-suurendab :)








Kohtumisel osalesid Vanalinna Kooli algklassid ja 
Kuressaare Hariduse Kooli 4.D klass
















Jana Maasiku lemmikžanriks on fantaasiakirjandus




















Küsimuste küsijate vahel loositi välja raamat "Hopspelelri amulett" II osa, mille võitis endale Jarek Karin 4.D klassist









Autogrammitund Jarekile!



















Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann soovitab:
"Kahjuks ei ilmu tõeliselt häid lasteraamatuid tihti. Neid, mida lapsed lausa neelavad, nii et ei saa pilkugi raamatust välja, ilmub eriti harva. Jana Maasiku raamatud on suurepärane näide sellest, millised peavad olema seiklusjutud."









Autogramm Kuressaare Hariduse Koolile










Jana Maasiku teosed kooli raamatukogus - 

TULGE VAATAMA JA LAENUTAMA!