Jõululootus

Praegu vihmana on sadu, halli ilma pime päev.

Päike tõustes juba kadus, kuuga ühendanud käed.

Aga ootan lumist aega, talvist pööripäevaööd.

Justkui taevas valge laega, külmalilled vetevööl.

Ja siis loodan endamisi, naeratavaid silmi häid.

Jõuluime saladusi, laste soove täituvaid.

     JÕULURÕÕMU RAAMATUTEST

(klõps pildile-suurendab :)

Kuulge, kulla päkapikud!
mul on ammu puhtad kikud,
luuletused kõik on peas,
sussid-sokid aknal reas.
Nüüd veel teki alla poen,
emme muinasjutte loeb,
siis jään kohe magama
unemaale lähen ma.
Päkapikk, sul kenad lokid,
leia üles minu sokid!

Hille Karm "Joosep ootab Jõuluvana"
Lugu jõuluvanast, kes ärkab oma põhjamaises kodus vedruvoodis, teeb lillelises pidžaamas hommikuvõimlemist ja meenutab suve, mis tervenisti ei möödunudki sügavalt magades nagu tavaliselt, vaid...
Peale jõuluvana ja Joosepi tulevad mängu veel Jõulumamma, ärimees Renee ja onu Johannes.
Mis edasi, selgub lugedes.

Astrid Lindgren "Rõõmsaid Jõule!"
Kas jõulud olid ammustel aegadel tõesti nii imetoredad, nagu me neid mäletame? Oli siis lumi valgem, põlesid jõuluküünlad heledamalt ja jõulukingid armsamad kui nüüd?
Jah, muidugi, lapsepõlve jõuludega on alati nii...
Astrid Lindgren mäletab seda kõike väga selgesti – piprakoogitegu, kuusetoomist, jõulupuhastust ja jõuluküpsetisi, kõike seda õnnistatud jõulutoitu ja jõulukinke – oo, mis rõõm see oli! Ja jõulupidu ennast, jõulumänge tädi- ja onulaste seltsis ning saanisõite koju läbi pimeda öö …

Eesti Jõulumuinasjutte
Põnev jõuluraamat koondab seni ilmumata muinasjutte tuntud kirjanikelt: Lehte Hainsalult, Heljo Männilt, Aidi Vallikult, Heiki Vilepilt, Teet Kallaselt, Henno Käolt, Elar Kuusilt jt. Rikkalikult illustreeritud muinasjuturaamatus leidub üllatava lahendusega lugusid jõuludest ja päkapikkudest ning talve- ja aastalõpu meeleolupilte. .

Magus piparkoogilõhn

tuleb meie köögist,
piparkooke teeme me
täna õhtusöögiks!
Munavalge kreemiga
kaunistame kooke,
silmad, kõrvad, nina suu -
kõikvõimalikud looked!
Sinist toiduvärvi me
silmadesse lisame,
piparkook missugune
tuleb jõululauale!

Päkapikud liiguvad
akna taga piiluvad,
kõike mida näevad nad
jõuluvana teada saab.
Kes on pai ja üldse ei jonni
see võib kingiks saada kommi.
Kes on sõnakuulmatu
sellel vett jääb jooksma suu,
mina olen kõige parem
kingi saan ma teistest varem!

Jõuluaeg täis rahu, ilu 
lumevaipa ingel silub,
tähekesi taevast puistab, 

paljajalu lumel uitab,
õnnepärleid aknail laotab,

armastuseks uksi paotab,

kõigile vaid soovib head,

Teile ka - ma kindlalt tean!

  

                                TOREDAT 1.ADVENDI PÜHAPÄEVA KOOLIPERELE! 🎁

 

PÕHJAMAADE KIRJANDUSE NÄDAL 10.-16.november 2025

See on iga-aastane kultuuriüritus, mida tähistatakse laialdaselt Põhja- ja Baltimaades.

Põhjamaade kirjanduse nädala eesmärk on edendada Põhjamaade kirjandust, kultuuri ja lugemisharjumust. Üritust korraldavad Põhjala Ühingute Liidud (Foreningen Norden) koostöös raamatukogude, koolide ja teiste kultuuriasutustega.

Nii nagu Eestis on ka Põhjamaades sügis- ja talvepäevad eriti lühikesed. Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997.aastast Põhjamaade raamatukogunädalat, mis alates 2018. aastast kannab Põhjamaade kirjanduse nädala nime.
See tähendab näitusi, ettelugemisi, raamatututvustusi ja debatte raamatukogudes, koolides, seltsimajades Põhja- ja Baltimaades.
Raamatukogunädalal on kaks osa: hommikuhämarus (ettelugemine lastele) ja õhtuhämarus (ettelugemine täiskasvanutele). Lugemist ja tegevusi jagub ka teismelistele ja noorukitele.

Nädala keskmes on ühislugemised ja ettelugemised, mis toimuvad sageli küünlavalgel, et luua hubane ja soe atmosfäär. Peamine idee on tuua valguse ja sõnaga lohutust kõige pimedamasse aastaaega.
Nädala mitteametlik hüüdlause ongi “Valgus pimeduses”.

Samuti võib pidada hommikusi jututunde õues või korraldada õhtuhämaruses tänavatel koos pop-up
lugemist: raamat kaenlas ilmuge kohtadesse, kus keegi ei oska oodatagi, et hakake midagi ette lugema :) Võimalusi on palju.

2025.aastal on Põhjamaade kirjanduse nädala teemaks “Ühtsus Põhjamaades“.
Igal aastal valitakse välja spetsiaalsed raamatud, mida nädala raames ühiselt loetakse. Tänavu on täiskasvanutele mõeldud raamatuks Norra autori ja Nobeli preemia laureaadi Jon Fosse „Andkuma”.
Lasteraamatuks on Fääri saarte autori Bárður Oskarssoni “Ein hundur, ein ketta og ein mús”.

Põhjamaade kirjanduse nädal on hea võimalus Põhjamaade ja Balti riikide tundmaõppimiseks. Millised on riigilipud, mis on pealinnad, kus nad asuvad? Kes seal elavad? Kuidas neil seal läheb?
Hea soovitus on kirjanduse nädalal korraldada Põhjamaade kirjanduse teemaline arutelu. Mis teeb ühe teksti põhjamaiseks? Kas Põhjamaade kirjanduses valitseb mingi kindel meeleolu? Külla võib kutsuda mõne lektori või raamatukoguteadlase loengut pidama teemal "Põhjamaade kirjandus".

Raamatukogudes võib sisse seada näiteks nurgakese, kus on Põhjamaade kirjanduse raamatud, kirjanduse nädala plakat jm. Põhjamaadega seonduv.
Samuti näituse.

KURESSAARE HARIDUSE KOOLI RAAMATUKOGU NÄITUS

(klõps pildile-suurendab:)

Põhjamaade kirjanduse nädala 2025 plakat

 

KOHTUMINE KIRJANIKUGA

30.oktoobril kohtus Saare Maakonna Keskraamatukogus lugejatega lastekirjanik Jana Maasik.
Sõrve Sääre juurtega kirjanik rääkis Saaremaast, lapsepõlvest ja tutvustas kuulajatele oma loomingut.

Jana Maasik on sündinud 1970. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Kehra Keskkoolis ja lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli keemiateaduskonna. Aastatel 1998–2011 oli ta ettevõtja ning ametnik. Jana Maasik tuli kirjandusse 2012. aastal, kui tema debüütromaan "Vihmasaatjad" võitis romaanivõistluse. Tänaseks on ta temalt ilmunud kolm romaan ja kaheksa laste- ja noorteraamatut.
Kasutanud ka pseudonüümi Janka Lee Leis.

Tema viimane raamat on 2024. aastal ilmunud "Neetud aare", mille põhitegevus toimub Saaremaal, Sõrve kandis. Raamat on sõpruse ja koos lustimise lugu, perekonnaväärtuste ja suguvõsalugu, ümbritseva märkamise ning uute teadmiste saamise lugu. Seejuures toob teos meieni killukese eesti kultuuripärandist, näidates Sõrve murret meie igapäevasuhtluses. 
Teos sobib lugemiseks 9‒12-aastastele lastele. 

(klõps pildile-suurendab :)

Kohtumisel osalesid Vanalinna Kooli algklassid ja 

Kuressaare Hariduse Kooli 4.D klass

Jana Maasiku lemmikžanriks on fantaasiakirjandus

Küsimuste küsijate vahel loositi välja raamat "Hopspelelri amulett" II osa, mille võitis endale Jarek Karin 4.D klassist

Autogrammitund Jarekile!

Rahva Raamatu kirjastaja René Tendermann soovitab:

"Kahjuks ei ilmu tõeliselt häid lasteraamatuid tihti. Neid, mida lapsed lausa neelavad, nii et ei saa pilkugi raamatust välja, ilmub eriti harva. Jana Maasiku raamatud on suurepärane näide sellest, millised peavad olema seiklusjutud."

Autogramm Kuressaare Hariduse Koolile

Jana Maasiku teosed kooli raamatukogus - 

TULGE VAATAMA JA LAENUTAMA!

16.oktoobri ETTELUGEMISE PÄEV

NB! Üle-eestilise 32.ETTELUGEMISE VÕISTLUSE tulemused: 

Laupäeval, 18. oktoobril võistlesid Tallinnas Eesti Lastekirjanduse Keskuses
parimad 4. klasside ettelugejad. 
Kolmandale kohale tuli Maria Usin - Kuressaare Vanalinna Koolist...palju õnne! 🌼

Sügise saabudes tuleb taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses raamatukogud. Oktoobris korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, raamatute näitused jne.

1994.aastast alates tähistatakse Eestis ettelugemise päeva 20.oktoobril. Sügisõhtutel koos lugemine on tore tegevus. Samuti unejutu lugemine on vahva peretraditsioon, mis paneb päevale punkti ja annab alguse ilusatele unenägudele. 
Sel aastal kannab ettelugemise päev nime “KULLAST KALLIM”.
Eesti Raamatu Aastast lähtuvalt loetakse tekste eesti lastekirjanduse proosaklassikast.  

Kuressaare Hariduse Kooli raamatukogus toimus ettelugemise päev 16.oktoobril.

Raamatute ettelugemist tulid kuulama koos õpetajatega 1A, 2A, 2B, 3A ja Kingu maja algklassid ning vahetundide ajal võisid kõik lugemas käia!

Vahvaid lugusid lugesid: 
- 4.A klassi õpilased Milena Emilia Mäeorg ja Ingel Eiland lugesid jutte Olivia Saare raamatust „Lõvi Lõrr ja Jänes Jass". Kuna ettelugemine tekitas kuulajates hasarti, haarasid käigupealt sama raamatu ja lugesid klassikaaslastele ette 2.A õpilased Kendra Rahumeel ja Stella-Mai Pihl.

Kingu majast olid raamatukogus toredaid lugusid kuulamas 1.-4.klassid: 
4.E klassi õpilane Loore Peegel luges ette Kristiina Kassi raamatut "Petra lood" ja 4.C klassi õpilane Marten Kuld esitas loo raamatust "Kaka ja kevad", mille autor on Andrus Kivirähk.

4.D klassi õpilane Alexander Hudson Kaerma esitas loo Piret Raua teosest „Natuke napakad lood“ning 4.B klassis õppiv Trevon Aasa luges katkendi Piret Raua raamatust „Tobias ja teine B".

Trevon Aasa ja Alexander Hudson Kaerma osalesid 15.oktoobril Saare maakonna 4.klasside ettelugemisvõistlusel ning tulid sealt tagasi II ja III kohaga. Palju õnne - väga tublid lugejad poisid!

Suur aitäh kõikidele lugude ettelugejatele ja tublidele kuulajatele! 

Loodetavasti otsib nii mõnigi õpilane täna endale raamatukogust või koduraamaturiiulilt vahva raamatu ja loeb seda kodustele ette.
Uskuge, neil saab tore õhtu olema😊

32.Ettelugemise päev "Kullast kallim"

(klõps sinisele kirjale-avab lingi)

(klõps pildile-suurendab)

Fotol: 2B klass 

Fotol: Raamatut loeb Milena Emilia Mäeorg

Fotol: 3A klass 

Fotol: Raamatut loeb Alexander Hudson Kaerma

Fotol: Raamatut loeb Loore Peegel

Fotol: Raamatut loeb Marten Kuld

Fotol: 1A klass

Fotol: Raamatut loeb Trevon Aasa

Fotol: 2A klass

Fotol: Raamatut loeb Kendra Rahumeel 

Fotol: Raamatut loeb Stella-Mai Pihl