ETTELUGEMISPÄEV
Eestis on traditsiooniks saanud tähistada igal aastal 20. oktoobril ettelugemispäeva, tänavu siis juba 21. korda.
Täna, 16. oktoobril on ettelugemispäev meie kooliraamatukogus, tutvume uute toredate
lasteraamatutega.
2b - 9.00
3b - 10.00
3a - 11.00
2a - 12.00
Suur aitäh vahvatele kuulajatele!
NB! Ettelugemispäeva pilte näeb pildile klõpsates.
neljapäev, 16. oktoober 2014
neljapäev, 2. oktoober 2014
NAGU ÕPETAJA
Leelo Tungal
Tahan saada sama targaks
nagu õpetaja,
et mind pahad poisid kardaks
koolis kogu aja.
Tahan olla sama kena
nagu õpetaja,
et mind lapsed imetlema
peaksid kogu aja.
Tahan olla sama pikk ka
nagu õpetaja,
et mul kikivarvul ikka
seista poleks vaja.
Ja et põrand rõõmsalt naksuks
klassis kogu aja,
tahan saada sama paksuks
nagu õpetaja!
MEELDEJÄÄVAT ÕPETAJATE PÄEVA!
esmaspäev, 9. juuni 2014
Heiki Vilep
Üks õppeaasta taas on jõudnud lõppu
vaid korra heliseb veel tuttav koolikell
ja tormavadki lapsed suve rüppe
soe päiksesära silmis kõikidel.
Jääb õpetaja kauaks seisma lävel
veel enne kui on sulgund raske uks
niiväga tahaks joosta laste järel
nii vabalt, rõõmsalt, hingetuks.
Veel huulilt pudenevad õpetusesõnad:
te hoidke ennast, sõpru valige
kõik pole kuld, mis kulla moodi hiilgab
te andeks andma kallil õppige
Kuid lapsed teel on nelja tuule poole
neid ootamas on armastus ja mäng
ei ole aega enam õpetuseloole
neil huulil omad sõnad - chill ja häng.
esmaspäev, 19. mai 2014
Juhan Peegel 95

kes oli ajakirjandus-ja keeleteadlane, ajakirjandushariduse rajaja, akadeemik, kirjanik

1938 lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (20. lend)
1938-1939 Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetaja
1940-1945 kahurväelasena Eesti laskurkorpuses
1951 lõpetas Tartu Riiliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, alustas samas tööd õppejõuna
1954 alustas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamist
1976 professor
1979-1986 žurnalistikakateedri juhataja
1993 emeriitprofessor
suri 6.11.2007 Tartus
Rein Veidemann: Headuse Peegel
(Postimees, 16.05.14)
Õhtutund kirjanikuga: Juhan Peegel
(1986, ERR arhiiv)
reede, 9. mai 2014
KIRJANDUSTUUR SAAREMAAL
8. mail toimus Saaremaa
Keskraamatukogus lasteluuletajate kirjandustuur.
Ilmar Trull, Sulev Oll, Jaanus Vaiksoo ja Contra luuletasid kuulajate meeled rõõmsaks, täites kultuurikeskuse saali naeruga. Näiteks Contra teost "Isa sokk on merekaru", võib kuulda alljärgnevast Meie Maa videost:
Ilmar Trull, Sulev Oll, Jaanus Vaiksoo ja Contra luuletasid kuulajate meeled rõõmsaks, täites kultuurikeskuse saali naeruga. Näiteks Contra teost "Isa sokk on merekaru", võib kuulda alljärgnevast Meie Maa videost:
Raamatukogu lasteosakonna juhataja Liilia Virvese
sõnul võis seda külastust võtta kui Eesti lastekirjanduse keskuse kingitust
Kuressaare linna 451. sünnipäevaks. Naeru, rõõmu ja rohkeid autogramme jagus
nii kuulajaile kui kirjanikele endile. Suurimat elevust tekitas muidugi Contra
ehk Margus Konnula etteaste, mida peaks kindlasti ise nägema ja kuulma!
Saaremaa Ühisgümnaasiumist osalesid
üritusel 1B, 1C, 5B ja 7A klassid koos õpetajate Kersti Truverki, Merje Lindmäe ja Merle Priiga
ning fotosid jäädvustas ja autogramme jahtis Iivi Vikat.
reede, 25. aprill 2014
Raamatukogu uus näitus 1. korruse stendil : JUHAN LIIV 150
Liivide ja liiviliku luule etluskonkurss koolinoortele
Liivi muuseum
Postmark Juhan Liiv 150
Juhan Liivi luuletusi
Liivide ja liiviliku luule etluskonkurss koolinoortele
Liivi muuseum
Postmark Juhan Liiv 150
Juhan Liivi luuletusi
kolmapäev, 2. aprill 2014
kolmapäev, 12. märts 2014
14. märts - emakeelepäev
Emakeelepäeva tähistati esmakordselt 14. märtsil 1996. aastal, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke ning kes leidis, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.
Vikerraadio korraldab juba seitsmendat aastat kõigile huvilistele emakeelepäeva e-etteütluse. Etteütluse tekst kõlab raadioeetris kell 10.30.
14. märtsil 2014. a. toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumis emakeelepäevaga seotud üritus - KEELETEGU 2013.
Auhinna „Aasta keeletegu“ annab igal aastal välja Haridus‐ ja Teadusministeerium eelneva aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.
Keeleteoauhinna andmise eesmärgiks on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.
14. märtsil 2013. a. toimus 2012. aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus Kadrina keskkoolis.
Otseülekannet 2013. aasta parima keeleteo konkursi lõpuürituselt Saaremaa Ühisgümnaasiumis on võimalik vaadata aadressil http://uttv.ee kell 14.00-17.00.
Ülekannet saab ka hiljem vaadata, otsingusse pange sõna "keeletegu".
Näitusega "Saaremaa kirjarahvast" saab tutvuda 1. korruse raamatukogu stendil ning klõpsates allolevale pildile näete ülevaadet Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanud keeleteadlastest ja kirjanikest.
Iga nimi on ka link Vikipeediasse (elu ja looming).
Varasemad "Aasta keeleteo" auhinnad:
2006 - Õpilaste üleskutse "Kroon eesti keelele!" (19 kooli 6827 õpilast: Gustav Adolfi Gümnaasium, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Jüri Gümnaasiumi, Koigi Põhikooli, Märjamaa Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasium, Palade Põhikool, Palamuse Oskar Lutsu Gümnaasium, Puka Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Sonda Põhikool, Tõstamaa Keskkool, Viljandi Maagümnaasium, Võru F. R. Kreutzwaldi Gümnaasium, Väike-Maarja Gümnaasium.
Rahvaauhind – Anu Lambi lavastus „Keeleuuenduse lõpmatu kurv”.
2007 - Noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel" (Margus Kasterpalu, Aarne Saluveer, Maido Saar)
Rahvaauhind – Sulev Iva Võru murret käsitlev doktoritöö “Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem”.
2008 - Eestikeelne väikelastekeskkond mudila.lastekas.ee (Janika Leoste)
Rahvaauhind - sama, mis peaauhind.
2009 - Kihnu aabits "Aabets"
Rahvaauhind – Sergei Metlev, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.
2010 - Eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele (Eesti Hoiuraamatukogu ja MTÜ Jumalalaegas)
Rahvaauhind - sama, mis peaauhind.
2011 - Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
Rahvaauhind - Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
2012 - Sõnaraamat "Eesti keele sõnapered I-II" (Silvi Vare)
Rahvaauhind - „Eesti etümoloogiasõnaraamat“ (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
2013 - Lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
Esile tõsteti - „Mulgi sõnastiku“ koostamine ja väljaandmine (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets).
Ära märgiti - MTÜ VeniVidiVici korraldatud õpilasvahetus Eestis (Teele Jakobson, Gerle Trifanov, Marleen Ein, Eike Koppel, Kätlin Juss, Kadriann Kalamees, Ade Piht).
Rahvaauhind - Võrumaa noorte keelelaager 2013 (Kristi Pettai, Mirli Isak, Raili Leesalu, Ester Allas)
Artiklid:
M.Puutsa Saaremaal selgus Keeletegu 2013. Saarte Hääl, 15.03.2014
A.Tarkmeel Vabariiklik keeletegu täna Kuressaares. Meie Maa, 14.03.2014
E-etteütluse tegijate arv püstitas rekordi. Delfi, 14.03.2014
Emakeelepäeva tähistati esmakordselt 14. märtsil 1996. aastal, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval.
Emakeelepäeva jaoks valiti Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev, kuna Peterson oli üks esimesi eestikeelseid kirjanikke ning kes leidis, et talutarest pärinev maarahva keel sobib võrdväärsena kultuurkeelte hulka.
Vikerraadio korraldab juba seitsmendat aastat kõigile huvilistele emakeelepäeva e-etteütluse. Etteütluse tekst kõlab raadioeetris kell 10.30.
14. märtsil 2014. a. toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumis emakeelepäevaga seotud üritus - KEELETEGU 2013.
Auhinna „Aasta keeletegu“ annab igal aastal välja Haridus‐ ja Teadusministeerium eelneva aasta jooksul tehtud või lõpule viidud eesti keelele kasuliku, sellele suurimat avalikku toetust ja tähelepanu toonud teo eest.
Keeleteoauhinna andmise eesmärgiks on tunnustada keeletegu ja selle tegijat, tõsta üldsuse keelealast aktiivsust ja aidata kaasa eesti keele alase tegevuse kroonika talletamisele.
14. märtsil 2013. a. toimus 2012. aasta parima keeleteo konkursi lõpuüritus Kadrina keskkoolis.
Otseülekannet 2013. aasta parima keeleteo konkursi lõpuürituselt Saaremaa Ühisgümnaasiumis on võimalik vaadata aadressil http://uttv.ee kell 14.00-17.00.
Ülekannet saab ka hiljem vaadata, otsingusse pange sõna "keeletegu".
Näitusega "Saaremaa kirjarahvast" saab tutvuda 1. korruse raamatukogu stendil ning klõpsates allolevale pildile näete ülevaadet Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetanud keeleteadlastest ja kirjanikest.
Iga nimi on ka link Vikipeediasse (elu ja looming).
Varasemad "Aasta keeleteo" auhinnad:
2006 - Õpilaste üleskutse "Kroon eesti keelele!" (19 kooli 6827 õpilast: Gustav Adolfi Gümnaasium, Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium, Hugo Treffneri Gümnaasium, Jüri Gümnaasiumi, Koigi Põhikooli, Märjamaa Gümnaasiumi, Narva Eesti Gümnaasiumi, Nõo Reaalgümnaasium, Palade Põhikool, Palamuse Oskar Lutsu Gümnaasium, Puka Keskkool, Räpina Ühisgümnaasium, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium, Saaremaa Ühisgümnaasium, Sonda Põhikool, Tõstamaa Keskkool, Viljandi Maagümnaasium, Võru F. R. Kreutzwaldi Gümnaasium, Väike-Maarja Gümnaasium.
Rahvaauhind – Anu Lambi lavastus „Keeleuuenduse lõpmatu kurv”.
2007 - Noorte laulu- ja tantsupidu "Ilmapuu lävel" (Margus Kasterpalu, Aarne Saluveer, Maido Saar)
Rahvaauhind – Sulev Iva Võru murret käsitlev doktoritöö “Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem”.
2008 - Eestikeelne väikelastekeskkond mudila.lastekas.ee (Janika Leoste)
Rahvaauhind - sama, mis peaauhind.
2009 - Kihnu aabits "Aabets"
Rahvaauhind – Sergei Metlev, kelle puhul hinnati eesti keelt ja Eesti keelepoliitikat toetavate seisukohtade avalikku esitamist ning eesti keele õppimise ja oskamise tähtsust rõhutavaid avalikke seisukohavõtte.
2010 - Eestikeelne hääljuhendamine pimedate tehnilistele abivahenditele (Eesti Hoiuraamatukogu ja MTÜ Jumalalaegas)
Rahvaauhind - sama, mis peaauhind.
2011 - Kõnetuvastusrakendused nutitelefonidele (Tanel Alumäe, Kaarel Kaljurand)
Rahvaauhind - Võro keelepesä käivitamine ja arendamine (Mariko Faster, Triin Rõõmusoks, Egle Vodi)
2012 - Sõnaraamat "Eesti keele sõnapered I-II" (Silvi Vare)
Rahvaauhind - „Eesti etümoloogiasõnaraamat“ (Iris Metsmägi, Meeli Sedrik, Sven-Erik Soosaar)
2013 - Lapse keelelist arengut toetavad mängud (Reili Argus, Cattre Hein)
Esile tõsteti - „Mulgi sõnastiku“ koostamine ja väljaandmine (Alli Laande, Karl Pajusalu, Kristi Ilves, Triin Todesk, Erna Elise Neimann, Mare Keldo, Asta Jaaksoo, Ilse Israel, Ants Taul, Asta Mäeorg, Hillevi-Kärt Muska, Helju Lehesmets).
Ära märgiti - MTÜ VeniVidiVici korraldatud õpilasvahetus Eestis (Teele Jakobson, Gerle Trifanov, Marleen Ein, Eike Koppel, Kätlin Juss, Kadriann Kalamees, Ade Piht).
Rahvaauhind - Võrumaa noorte keelelaager 2013 (Kristi Pettai, Mirli Isak, Raili Leesalu, Ester Allas)
Artiklid:
M.Puutsa Saaremaal selgus Keeletegu 2013. Saarte Hääl, 15.03.2014
A.Tarkmeel Vabariiklik keeletegu täna Kuressaares. Meie Maa, 14.03.2014
E-etteütluse tegijate arv püstitas rekordi. Delfi, 14.03.2014
reede, 21. veebruar 2014
neljapäev, 20. veebruar 2014
teisipäev, 28. jaanuar 2014
XII NUKITSA KONKURSS
Nukitsa konkurss on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt korraldatav
lugejaküsitlus, kus kahe viimase aasta lastekirjanduse saaki hindavad
lapsed ise. Laste häälte põhjal selgitatakse välja populaarseim
lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik.
Esimene Nukitsa konkurss korraldati 1992. aastal.
Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 5. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames.
Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel.
Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja -kunstnik – saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju.
Hääletamine kestab 20. veebruarini 2014 ja hääletada saab siit:

Esimene Nukitsa konkurss korraldati 1992. aastal.
Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 5. aprillil 2014 Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna Raamatumessi raames.
Traditsiooni kohaselt kutsututakse konkursi lõpetamisele 70 hääletuses osalenud last, kes valitakse välja loosi teel.
Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja -kunstnik – saavad auhinnaks pronksist Nukitsa kuju.
Hääletamine kestab 20. veebruarini 2014 ja hääletada saab siit:
Tellimine:
Postitused (Atom)