Saaremaa Ühisgümnaasiumi RAAMATUKOGU ajaveeb

2012-01-10T14:14:00.005+02:00

Marek Nisuma (koostanud)
Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal

432 lk. Varrak, 2011

Narva rindel 1944. aasta veebruarist septembrini peetud lahingud on olnud ajaloolaste huvi keskmes juba aastakümneid. Antud raamat annab ülevaate Narva rindel võidelnud piirikaitserügementide ning politseipataljonide ajaloost. Üksuste ajalugude kõrval on raamatus ka rügemendi- ja pataljoniülemate elulood, valik sõjakaarte ja hulk fotosid. Raamat põhineb nii avaldatud kui ka käsikirjalistel mälestustel, aga ka Eesti ja Saksamaa arhiivide materjalidel, ajakirjandusel ja muuseumide kollektsioonidel.

NB! Kaitseminister Mart Laari kingitus koolidele.

ARTIKLID:
Raamatu "Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid" esitlus. Eesti Sõjamuuseum, 01.12.2011
Raamatuklubis 2011 detsembris müüdud raamatute top 10. Suur Eesti Raamatuklubi.

2012-01-10T14:11:00.004+02:00

Siberi karm kool

288 lk. Eesti Represseeritute Abistamise Fond, 2011

See mälestusteraamat on ebatavaline, sest see pole asjatundjate lihvitud töö. Kooliõpilased panid oma sõnaseadmise oskust mööda kirja 1941 ja 1949 Siberisse saadetute ammuseid koolimälestusi. Osalt on need 69 mälestust oma pere lood, enamasti aga kirjapanejate jaoks võõrad saatused. Ühendav on see, et tänased kirjutajad on ligikaudu sama vanad, kui seda olid meenutajad oma rasketel kooliteedel. Nii polegi need nagu vanade inimeste mälestused, lugejaga räägivad kooliealised ja räägitu on seda ehedam.

ARTIKLID:
Koolilapsed jäädvustasid küüditatute mälestused. Vabariigi Valitsus, 08.06.2011
Vanavanemate Siberi-mälestused jõudsid laste abil raamatusse. Postimees, 09.06.2011

2012-01-10T14:06:00.003+02:00

Adele Faber, Elaine Mazlish jt.
Kuidas rääkida lastega nii, et nad õpiksid kodus ja koolis

256 lk. Ersen, 2011

Mitmemiljonilise tiraažiga bestselleri „Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid” autorid näitavad ainulaadseid suhtlusstrateegiaid, igapäevaseid dialooge ning tuntud koomikseid, mille abil saavad lapsevanemad ja õpetajad aidata lastel tulla toime õppimist takistavate igapäevaprobleemidega.

2012-01-10T14:02:00.005+02:00

Indrek Salis, Jevgeni Nurmla
Kas sina tead?

301 lk. Äripäev, 2008

Küsimuste autoriteks on Eestis muu hulgas saatega "Kes tahab saada miljonäriks?" tuntuks saanud kilvarid Jevgeni Nurmla ja Indrek Salis. Eestis avaldatud mälumänguraamatutest esimesena on selles teoses küsimustele lisatud ka fotod, mis annavad koostajate arvates juurde palju lisaväärtust, elustades tekstiküsimusi.

ARTIKLID:
Kas sina tead? Salis ja Nurmla teavad. Äripäev.ee, 28.05.2008
Indrek Salis valitseb juba 20 aastat mälumänge. Naisteleht, 21.09.2007

2012-01-10T12:34:00.007+02:00

koostanud: Voldemar Ansi, Mart Soobik, Urmas Kaljuvee jpt.
Tehnoloogia ja loovus

151 lk. Maurus, 2011

Uus ja eestimaine kõigile tehnoloogiahuvilistele mõeldud tehnoloogiaõpetuse käsiraamat jaguneb kahte ossa: esimene osa on teoreetiline - ehk tehniline ja tehnoloogiline teave, mis hõlmab kokku 20 teemat. Teine osa koosneb tööjoonistest ja tööjuhenditest.

ARTIKLID:
Uus ja eestimaine tehnoloogiaõpetuse õpik "Tehnoloogia ja loovus". Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 10.12.2011
Ainevaldkond „Tehnoloogia”. Põhikooli riiklik õppekava, 06.01.2011

2012-01-10T12:30:00.006+02:00

Vahur Kersna
7x7

288 lk. Vahur Kersna, 2011

2011 aastalõpu bestseller!
„Räägin siin asjadest, millest ma mitte kunagi mitte kuskil mitte kellegile pole varem rääkinud,“ ütleb mullu Postimehe lugejate poolt Eesti läbi aegade populaarseimaks telesaatejuhiks hääletatud Vahur Kersna.
NB! Autogrammiga raamat!

ARTIKLID:
Vahur Kersna. Vikipeedia
Vahur Kersna. Delfi
I. Peek NÄDALA ALKEEMIK: VAHUR KERSNA - elust ja surmast, šamanismist ja teise korruse poistest. Alkeemia.ee, 29.11.2011
Vahur Kersna võis nädalaga teenida 15 000 eurot. Õhtuleht, 03.12.2011
K. Saar Vahur Kersna jagas autogramme. Saarte Hääl, 21.12.2011
E.-G. Link Kersna menukit peab raamatukogus mitu kuud ootama. Pärnu Postimees, 22.12.2011
Aasta kõige nõutum raamat oli Vahur Kersna "7x7". ERR uudised, 31.12.2011
Vahur Kersna: tahan endiselt olla number üks, aga raskuskese on muutunud. V.Kersna ja M. Aunaste intervjuu

2012-01-10T12:23:00.004+02:00

Lembit Uustulnd
Ta ujub siiski...

192 lk. Varrak, 2011

Tallinki laevakapten ja kirjanik – mitme haarava mereromaani autor Lembit Uustulnd on sedapuhku kirjutanud loo lastele. Raamat on pooldokumentaalne – jutustus sellest, kuidas Uustulndi tütrepojad Mats ja Tõnn vanaisaga reisi Rootsi kaasa tegid, mida nad laevas nägid ja millistest sündmustest osa said. Kõige selle käigus saame tuttavaks reisilaevaga, ametimeeste ja nende töödega, käime külas Rootsi kuningal ning imetleme muuseumis svensonite kuulsat sõjalaeva „Vasa“.
Saaremaiselt hea huumoriga kirjutatud raamat aitab lastele selgitada meresõidu võlu, näitab laevaelu oma kõigis kirevates värvides ning avardab pisutki meie teadmisi sellest valdkonnast.

ARTIKLID:
A. Laine Lembit Uustulnd kirjutab kapten Ninnasest ja lasteraamatut. Saarte Hääl, 06.09.2011
Lembit Uustulnd "Ta ujub siiski". Tartu Linnaraamatukogu noorte-ja lasteleht
A. Maksimov Raamatupood: õigel ajal õiges kohas!. Meie Maa, 14.12.2011

2012-01-10T12:16:00.006+02:00

Tõnu Seero
Tubli lapse juturaamat

78 lk. Tiritamm, 2007

Jutukogu tublidele lastele, kus kirjas igasugused asjad, mis juhtunud lastega, koertega, porikärbestega, nuudlitega, kingadega ja muude selliste asjadega. Autor on hea jutuvestja, iga jutt kätkeb endas sõnumit ja õpetuse-iva.

ARTIKLID:
Suvi raamatuga 2008. Tallinna Keskraamatukogu lasteleht

2012-01-10T12:12:00.004+02:00

Siiri Laidla
Rott Amadeus, supitirin ja muud keldriasukad
sari Minu esimene raamat

160 lk. Tänapäev, 2010

Keldris elab ühe vana supitirina sees rotipere, kelle üks pesamunadest on rotipoiss Amadeus. Peale nende on keldris teisigi elanikke, kellel koos juhtub vahvaid seiklusi.
Raamat saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta lastejutuvõistlusel “Minu esimene raamat” III koha.

ARTIKLID:
M. Tiidelepp “Rott Amadeus, supitirin ja muud keldriasukad”. Lastekas.ee
J. Palm Lugemist algklasside õpilastele: valik 2010 ja 2011 ilmunud raamatuid. Eesti Lastekirjanduse Keskus
K. Kumberg Jõukas aeg jätkub. Eesti lastekirjandus aasta. Looming, 4/2011
Siiri Laidla- kirjanik, kes oskab vaadata läbi lapse silmade. Jõgeva Maakonna Keskraaamatukogu

2012-01-10T12:07:00.005+02:00

Annika Tonts, Ellen Laaksonen
Meesteraamat

56 lk. Päike ja Pilv, 2009

Lõbus, absurdimaiguline kogupereraamat meestest ja nende tegemistest. Jutud on soojad, südamlikud ja fantaasiarikkad. Pilte aitas joonistada autori 4-aastane tütar, abiks on võetud värvilisi pakkepabereid ja väljalõikeid ajakirjadest.
Raamat saavutas Põlvepikuraamatu konkursil 2008. aastal III koha.

ARTIKLID:
Annika Tonts. MEESTERAAMAT. Lastekas.ee
Väikelasteraamatu konkursi võitjad selgunud. Uudised, 21.11.2008
M. Niitra Näputäis meistriteoseid allameetristele. Postimees, 24.11.2008
K. Kumberg Rammusa lehma aasta lastekirjanduses. Sirp, 26.03.2010

2012-01-10T12:01:00.002+02:00

Mis ja kuidas?

192 lk. Varrak, 2011

Käesolev raamat on kõigi teadmishimuliste laste jaoks justkui loodud! See on põnev teos, täis trikke, nippe ja tarkusi igaks päevaks ning palju vahvaid asju, mida ka igavuse peletamiseks ette võtta ja uurida.

2012-01-10T11:56:00.005+02:00

Mart Kivastik
Eesti asjad

284 lk. Kaks musketäri, 2010

Näidendikogumik uurib eesti asju kolmest kandist. Eesti asi jutustab naljaka loo Krimuna küla rahva teekonnast esimesele Eesti laulupeole; Käsu Hansu ajalootunnis rändab Käsu Hans edasi-tagasi jubedas Põhjasõja ajas ja Kivist külalised on groteskne lugu kirjanik Eedi V-st ja mille aluseks on Eduard Vilde elu lugu.
Neis lugudes on vägivalda ja nalja, õudu ja lootust, et ükskord ikkagi tuleb aeg... meie oma aeg!
Kõik kolm näidendit on etendunud Viinistul aastatel 2007-2010.

ARTIKLID:
Mart Kivastik. Vikipeedia
K. Kressa Mart Kivastiku kurb, aga mitte lohutu raamat. Eesti Päevaleht, 21.11.2008
A. Laasik Arvustus: Kodutu rahvakirjanik kartis tükitöö painet. Eesti Päevaleht, 19.07.2010
M. Kivastik: plats puhtaks! Tartu Postimees, 30.11.2010
T. Laks EESTI NÄITEKIRJANDUSE LAVASTAMINE PÄÄSTAB EESTI RAHVA VÄLJASUREMISEST.

2011-12-21T09:15:00.013+02:00

JAANUAR

Jahe jaanuarivalgus.
Valged kuused valges lumes.
Laande tuli aasta algus
märkamatult nagu unes.

Lumi üle metsa langes
tõsiselt ja tasakesi,
teadmata, et igas hanges
peituda võib siilipesi.

Siilil aga pole lugu
lumest ega jaanuarist -
ta näeb unes muinaslugu
lumivalgest siilitarist.

Leelo Tungal

USINAT UUE ÕPPEVEERANDI ALGUST!

2011-12-05T13:19:00.004+02:00

Ene Riis, Raina Rääp, Raina Tiidovee
Loe ja mõista. Töö teabetekstidega: Tekstist arusaamist arendavaid ülesandeid esimeses kooliastmes

64 lk. Koolibri, 2011

Töövihikus on hulganisti erineva ülesehituse ja eesmärgiga teabetekste. Teemad on järjestatud raskusastme järgi, alustades lühematest tekstidest ja lihtsamatest ülesannetest. Arvestatud on võimalusega tööd diferentseerida: õpetaja saab alati valida klassile sobiva teema ja ülesande.
NB! Kuressaare Gümnaasiumi õpetajate valmistatud õppematerjal.

ARTIKLID:
J. Nurmik KG õpetajad üllitasid uue töövihiku. Meie Maa, 14.01.2011

2011-12-01T11:34:00.009+02:00

Katja Kettu
Keevitaja

224 lk. Koolibri, 2011

Teose raamiks on reisilaev Estonia uppumine 1994. a septembris. Autor ei keskendu aga traagiliste sündmuste kirjeldamisele, vaid kerib lahti loo, kus Estonia ja tema saatus põimuvad paljude inimeste argieluga Soomes.

Rovaniemist pärit kirjanik ja animafilmirežissöör Katja Kettu (1978) on õppinud kirjandust Tampere Ülikoolis ning animatsiooni Priit Pärna juhendusel Turu Kunstiakadeemias. Koostöö eesti kunstnike ja muusikutega jätkus 2004. a Tallinnas, kus Kettu filmis üle poole aasta Priit Pärna käsikirja põhjal filmi The Easy Writer.
Praegu elab Kettu Lõuna-Soomes Sammattis ning kirjutab oma elust ja kirjutamisest blogis http://katja-kettu.blogspot.com/

ARTIKLID:
Musta huumori meister Katja Kettu Eestis. Soome Suursaatkond, 26.10.2011
M. Sillaots Ehtsoomlaslik romaan inimestest, keda ühendab Estonia hukk. Õhtuleht, 14.11.2011
Nelja suu monoloogid. Varraku raamatublogi, 15.11.2011
H. Sibrits Kirjanikuks Priit Pärna soovitusel. Postimees, 18.11.2011

2011-11-30T12:37:00.007+02:00

Melissa Marr
Ohtlik armas

210 lk. Pegasus, 2010

Suurepärane 21. sajandi muinasjutt, kus põimuvad haldjaintriigid, surelike armastus ja iidsete reeglite ning tänapäevaste ootuste põrkumine.
NB! Sarja esimene raamat.
Veebileht- http://www.melissa-marr.com/

ARTIKLID:
G.-K. Krumm Haldjad ja teismelised teineteist üle kavaldamas . Õhtuleht, 12.07.2010

2011-11-30T12:25:00.011+02:00

Mika Keränen
Vana roosa maja
sari Eesti laste krimka

90 lk. Jutulind, 2010

Lastekrimka autor Mika Keränen (s. 1973) on Tartust vaimustunud soomlane, kes kirjutab eesti keeles lasteraamatuid. „Vana roosa maja“ on tema kolmas raamat, mis jutustab Tartus, Supilinnas tegutseva „kriminalistikaga“ tegeleva laste salaühingu seiklustest.

ARTIKLID:
Mika Keränen . Vikipeedia
Mika Keränen. Vana roosa maja. Eesti Lastekirjanduse Keskus, november 2010
Supilinna krimkaloo niidiots viib Karlovasse . Supilinna kultuuriuudised, 15.11.2010
K. Ojasaar Lapsepõlvest, sära silmis. Eesti Päevaleht, 17.12 2010
Pärnu lastega kohtub Mika Keränen. Pärnu Postimees, 13.10.2011

2011-11-30T12:21:00.012+02:00

Mika Keränen
Varastatud oranž jalgratas
sari Eesti laste krimka

88 lk. Jutulind, 2008

Hoogne, tempokas ja tänapäevane lugu pakub lugejale peale põneva sündmustiku ka võimalust lähemalt tundma õppida Tartu kummalise Supilinna huvitavaid inimesi ja erakordset õhustikku. Olgu lisatud, et raamat põhineb tõestijuhtunud sündmustel...
NB! Sarja esimene raamat, mille põhjal esietendus 2010. aasta detsembris Eesti Draamateatris samanimeline lasteetendus.

ARTIKLID:
M.Niitra Lastekrimka kaardistab Supilinna värvikat elu. Tartu Postimees, 17.12.2008
Varastatud oranz jalgratas. Eesti Draamateater

2011-11-30T12:18:00.006+02:00

Ülo Pikkov
Presidendi torukübar

32 lk. Silmviburlane, 2008

Seikluslik lastekriminull endisest politseikoerast Laisust, kes asub lahendama kaduma läinud presidendi torukübara saladust. Raamatus tegutsevad veel pärdikud, president, politseikomissar Viksi ja kummaline karvakera – Krässu.

ARTIKLID:
K. Davidjants Multimees Ülo Pikkov ja tema lasteraamat. Eesti Päevaleht, 23.12.2008
I. Martson Lastekirjandus 2008 kurja kriitiku pilgu läbi. Looming 4/2009

2011-11-30T12:06:00.005+02:00

Ilona Martson
Kükitav mannatera. Ja teisi eesti laste nalju

208 lk. Tänapäev, 2010

Raamat on valminud lasteajakirja Täheke naljavõistlusele saadetud töödest.
Võistlusel osalesid nii lapsed kui täiskasvanud - seetõttu on kogumikus nii laste anekdoote ja nalju kui vanemate kirja pandud naljakaid ütlemisi, mida nende põnnid kuuldavale toonud on. Samuti kummalisi avastusi, mis on koolis õpetajatele teatavaks saanud.
Vahvate illustratsioonidega on naljalugusid täiendanud Olga Pärn.

ARTIKLID:
Kükitav mannatera ja teisi eesti laste nalju. Lastekas, 31.12.2010
Tähekese autorite lapsepõlvelugudest ilmus raamat. Delfi Täheke, 06.12.2011

2011-11-30T11:38:00.008+02:00

Sara Gruen
Vesi elevantidele

344 lk. Eesti Ajalehed, 2011

Kui äsja orvuks jäänud Jacob suvalisele mööduvale rongile hüppab, satub ta friikide, petiste ja veidrike maailma...See on suurepärase aja- ja kohatunnetusega raamat, mis jutustab loo kahe inimese vahel tärkavast armastusest.
"Vesi elevantidele" on tõlgitud enam kui 40 keelde ja bestselleri põhjal on lavastanud filmi Francis Lawrence.
http://www.forumcinemas.ee/Event/298961/

ARTIKLID:
Filmiveeb: Vesi elevantidele
Raamatukaupluste suvised müügihitid on uus liikluseeskiri ja Nadja koogid. Postimees, 06.08.2011

2011-11-30T11:34:00.004+02:00

Indrek Hargla
Apteeker Melchior ja timuka tütar

432 lk. Varrak, 2011

Tallinn anno Domini 1422. Apteeker Melchiori kriminaalromaanide sarja järjekordse romaani sündmustiku keskmes on kaks keskaegset tallinlannat – nooruke timuka tütar Wibeke ja kaupmeheproua Else. Nad mõlemad on linnarahva seas pisut tõrjutud, kuid neid seob üks mõistatuslik noormees Steffen...

ARTIKLID:
Indrek Hargla. Vikipeedia
J. Rooste Melchior tuleb ja päästab – kas ka eesti kirjanduse? Eesti Päevaleht, 23.07.2011
Naudin kõike, mis suve juurde kuulub – lugemist ja maakodus toimetamist. Elukiri, 7/2011
Selle suve menuraamat: minevikuta nooruk keset mõrvakarusselli Tallinnas aastal 1422. Raul Sulbi raamaturiiul, 06.08.2011
J. Martinson Raamat timuka tütre mõrtsuka püüdmisest ON väärt kirjandus! Õhtuleht, 24.08.2011

2011-11-30T11:26:00.004+02:00

Ljudmilla Ulitskaja
Medeia ja tema lapsed
sari Punane raamat

280 lk. Tänapäev, 2010

Romaan vaiksest armastusest, suuremeelsusest ja armulikkusest, mis sünnivad nendesamade dekoratsioonide keskel Krimmi mererannikul...
Ljudmila Ulitskaja (s. 1943) on üks kaasaja hinnatumaid ja populaarsemaid vene kirjanikke. Eesti keeles on varem ilmunud tema romaanid „Lõbus matus” ja „Kukotski juhtum”.

ARTIKLID:
I. Martson: Vene kirjanik Ljudmila Ulitskaja: tahan harida kasvavat põlvkonda. Eesti Päevaleht, 22.12.2006
Kohtumine vene kirjaniku Ljudmila Ulitskajaga. Narva linna Teataja, 23.05.2008
I. Martson Võrratu peresaaga Tauria kreeklannast. Kirjastus Tänapäev blogi

Uus eesti kirjandus!

2011-11-30T11:21:00.009+02:00

Maarja Kangro
Ahvid ja solidaarsus

191 lk. Eesti Keele Sihtasutus, 2010

“Kui sa kohe magama ei jää, lähed annad end homme politseile fašistina üles. Selliste inimestega nagu sina ei ole võimalik selline ühiskond, nagu sina seda näha tahaksid...".Haprad, õrnad ja tundlikud eesti luuletajad, ma ei andnud teid ära...
NB! Eesti Kultuurkapitali 2011 kirjanduse aastapreemia ilukirjandusliku proosa eest.

ARTIKLID:
Maarja Kangro. Vikipeedia
S. Jõgeva Intellektuaalse naise „Seks ja linn”. Sirp, 04.06.2011
Maarja Kangro "Ahvid ja solidaarsus". Bukahooliku märkmed, 26.10.2010
S. Kivisildnik Ahvid ehk solidaarsus. Looming, 12/2010
Maarja Kangro. Nädala autor, 24.01.2011
M.Tooming Maarja Kangro: Mida rohkem uut omaks võetakse, seda rikkam on keel. Harju Elu, 18.03.2011

Uus õppematerjal!

2011-11-30T11:16:00.004+02:00

Anu Sternfeld, Kadri Kiho, Kadre Spitz
Tähenärija Matemaatikakaardid

Höp, 2011

TÄHENÄRIJA matemaatikakaardid on lõbusaks vahendiks numbrite ja kujundite õppimisel ning arvutamise harjutamisel, aidates kaasa lapse ajupoolkerade tasakaalustatud arengule. Matemaatikakaardid on värvitavate piltidega, nii saab laps need endale meelepäraselt kujundada. Vanus 4 - 8 aastat.

ARTIKLID:
Tähenärija matemaatikakaardid. Höp
E. Kassak Emaks saamine pani aluse oma ettevõttele. Naine 24ee, 16.06.2011

Uus õppematerjal!

2011-11-30T11:14:00.004+02:00

Kristiina Ehin
Tähenärija tähekaardid

Höp Island, 2010

Tähenärija tähekaardid on lõbus vahend tähtede õppimiseks ning lugemise ja kirjutamise harjutamiseks.
Sisaldab 24 värvitavat tähekaarti luuletuste ja täheharjutustega + üks lisakaart tähestiku ja vahvate tähemängude juhendiga. Vanusele 4-8 aastat.

ARTIKLID:
Tähenärija tähekaardid. höp

2011-11-29T12:00:00.005+02:00

Inga Mangus
Vene keele õpik. Algajale ja taasalustajale + CD

368 lk. TEA, 2008

Õpik neile, kes ei ole kunagi vene keelt õppinud või kes on seda varem õppinud, kuid ei ole keelt päris selgeks saanud. Iga õppetsükkel algab rubriigiga «Kas oskate või ei?», kus saate kontrollida, kui palju te juba oskate sellel teemal rääkida. Õpikuga võite tegelda nii rühmas kui ka iseseisvalt – õpiku lõpust leiate ülesannete võtmed.
CD-lt saate kuulata kõnekeelt ning koostada dialooge. Lisaosa tabelid hõlmavad peaaegu kogu vene keele grammatikareeglid.

Uus käsitööraamat!

2011-11-29T11:48:00.005+02:00

Leida Kirst, Tiia Artla
Muhu mustrid ristpistes

64 lk. Fookus Media, 2011

Kauaaegse tikkija ja Muhu mustrite looja Leida Kirstu lihtsatest põllulilledest koostatud värviküllased kompositsioonid on esmakordselt kasutusel ristpistetehnikana.
Tallinna Ülikooli käsitöölektor Tiia Artla on Leida Kirstu tikandite põhjal siia kaante vahele valmistanud kümneid ristpistejooniseid ja koostanud ristpiste ABC, mis muudab trükise sobivaks ka täiesti esmakordsele katsetajale. Samas leiab siit mustreid tõeliste suurteoste loomiseks, mis ka meistritele pinget ja inspiratsiooni pakuvad.

ARTIKLID:
Muhu tikand ja mustrid. Leida Kirstu blogi
A. Laine Lillemustrid, mis lausa lõhnavad. Meie Maa, 12.10.2011
A. Maksimov Kondiiter, bandiit ja apteeker. Meie Maa, 26.11.2011

2011-11-29T11:39:00.006+02:00

Peter Kuitenbrouwer
Eriti andekate laste seitse saladust

80 lk. Koolibri, 2008

Ajalehe National Post ajakirjanik kirjeldab Põhja-Ameerika 7–12-aastaste laste edu saladusi. 22 erineva taustaga last arutavad selle üle, mis on neile tähtis ning iga laps avaldab selle kohta oma ainulaadse nägemuse.
Tõeliselt inspireeriv raamat!
Palju auhindu võitnud National Posti reporter Peter Kuitenbrouwer on elanud ja töötanud mitmel pool Põhja-Ameerikas. Praegu elab koos perega Torontos.

2011-10-20T08:50:00.021+03:00

Hea koolipere!

20. oktoobril tähistatakse Eestis 18. korda ETTELUGEMISE PÄEVA!

Sel aastal on ettelugemise päev pühendatud Euroopa Kultuuripealinnale Tallinn 2011 ja seetõttu on päeva üldiseks deviisiks "Tallinn-legendide linn" - loetakse legende, muistendeid ja muid lugusid Tallinna kohta...
Mujal Eestis võib ettelugemise kaudu elustada ka kohalikku pärimust.

Ettelugemisepäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast.

Ilusa päeva koos raamatu ja vahvate lugudega Saku Suurhalli sortsidest, varese väljamaareisist ja toksivast rähnist tõid kuulajateni Vootele Mets 3B,
Gregor Kelder 3A, Roosmarii Sarapuu 4B ja Katri Maripuu 4A klassist.

Suured tänud toredatele kuulajatele 11C, 9A ja 9B klassist ja loomulikult fantastilistele õpetajatele!

Iivi Vikat
Raamatukogu juhataja

2011-09-12T10:33:00.003+03:00

Manona Paris
Minu Moskva : Kõigi vimkade kiuste
sari Minu...

264 lk. Petrone Print, 2011

„Moskva pisaraid ei usu,” ütleb laulusalm. Ei usu jah. Kahjuks ei teata sageli, et see salm lõppeb fraasiga „… armastust aga alati”. Tänu Moskvale leidsin uuesti iseend, täiesti uues rollis ja uutmoodi probleemide keskelt. Moskva on müstiline koht, mis ühtaegu tõmbab ja tõukab...(M.Paris)

ARTIKLID:
Manona Paris : Delfi teemaleht
Petrone Print : kodulehekülg
Galerii: raamatu «Minu Moskva» esitlus Tallinna-Moskva rongis. elu24, 06.09.2011
R.Tooming Moskva ei ole kurjuse kants! Õhtuleht, 07.09.2011
M.Paris Kuidas Manona Paris Moskvat vaatles ehk “Minu Moskva” tagamaad. Petrone Print, 16.09.2011

2011-09-06T16:29:00.009+03:00

Saaremaa Ühisgümnaasiumi RAAMATUKOGU tervitab
kooliperet algava õppeaasta puhul!

AVATUD E – R 8 - 17

Kojulaenutuse tähtajad:
raamatud - 21 päeva
õpikud - 1 õppeaaasta
ajakirjad ja uurimistööd - 1 nädal

NB! Raamatukokku laenutama tulles tuleb kaasa võtta õpilaspilet (kooli ISIC kaart).
Laenutatud teavikud tuleb tagastada õigeaegselt (õpikud õppeaasta lõpul)!
Vajadusel saab raamatut pikendada 7 päevaks siis, kui seda ei soovi lugeda teised õpilased.
Meeldetuletuseks õpilastele: õpikutele kirjutage sisse oma nimi ja klass, et õpikud vahetusse ei läheks.

Kaotatud või rikutud teavikud tuleb asendada sama või muu raamatukogule vajaliku trükisega või tasuda nende turuväärtus.
Raamatukogus olevaid raamatuid saate vaadata veebikataloogist RIKSWEB aadressil http://192.168.0.5/riksweb/
väljaspool kooli, http://syg.edu.ee:8080/riksweb/
samuti kooli kodulehelt www.syg.edu.ee (raamatukogu).

Teavikuid võib ka reserveerida - selleks tuleb vastavasisuline kiri saata
aadressil: iivi.vikat@syg.edu.ee või helistada tel. 45 24437.

Infot raamatukogu tegemiste, kohustusliku kirjanduse ja muu huvitava kohta leiate raamatukogu AJAVEEBIST, http://www.sygrmtk.blogspot.com/

Ajaveebis on avatud ka SÜG-i LUGEMISTUBA, kuhu võite saata oma lugemiselamusi. Muljed ja kommentaarid loetu kohta saatke aadressile iivi.vikat@syg.edu.ee

Raamatukogus on võimalik printimiseks ja õppeülesannete täitmiseks kasutada kahte terminalarvutit (USB mälupulka vms. andmekandjaid neis kasutada ei saa).
Printimine: 1 A4 lk. – 0.10.

Head kooliaastat soovides

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja
Meeli Ool, raamatukoguhoidja

2011-08-31T10:45:00.006+03:00

SIIT ALUSTAME KAUGET TEED

Mu käes on päevinäinud aabits,

mis hädavaevu seisab koos,

siin tuttav iga pilt ja pala

ning tarkustera igas loos.

Siin salmikestel oma kõla,

neis läinud aja mõte, meel

ning sõnad, mille sisu aimad –

see vana armas emakeel.

Viib aabits välja koduõuest,

toob ligemale võõraid maid

ja rahvaid, linnu, loodust, loomi,

näe, hulga targemaks sa said!

On aabits raamatute raamat,

siit alustame kauget teed,

ja olgu lood kui lihtsad tahes,

meil eluks ajaks meeles need.

Olivia Saar

Raamatukogu teade!

2011-05-18T14:06:00.007+03:00

Esmakordselt kuulutati sel õppeaastal välja

KÕIGE RAAMATUKOGUSÕBRALIKUMA KLASSI
tiitel!
Selle sai 12.c klass (klassijuhataja Rita Ilves),
kes veetis raamatukogus kõige rohkem oma
vaba aega – nii õppides, laenutades, küsimuste-vastuste voorusid pidades ja lihtsalt maailma asju
arutades.

Kõike head neile edaspidiseks!

2011-05-10T14:10:00.013+03:00

Eesti kirjavara internetis

Eesti digiteerijad on viimaste aastate jooksul suutnud võrgus kättesaadavaks teha muljetavaldava koguse kultuuriloolisi allikmaterjale.
Siit leiate üllatavaid leide ja taaskohtumisi virtuaalmaailma trükistega !

Allikas: Raamatuajakiri LUGU 2011, nr 7

Tulevased tudengid ja kõik huvilised saavad tutvuda ülikoolide raamatukogudega:

2011-05-06T10:13:00.011+03:00

TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI RAAMATUKOGU VIRTUAALTUUR
(Kasutades menüüd "Vali stseeni" või klikkides kollasele noolele saab ringi vaadata kõigil neljal korrusel)

TARTU ÜLIKOOLI RAAMATUKOGU VIRTUAALTUUR
(samast saab minna ka ülikooli peahoone, ülikooli ajaloo muusemi, loodusmuuseumi, botaanikaaia jt. virtuaaltuuridele).

2011-04-21T15:02:00.011+03:00

Lõpukirjandist 2011. aastal

M. Tamm Lõpukirjandit kirjutatakse tänavu esmaspäeval. Postimees, 13.04
K. Aasma Koolides algavad täna riigieksamid. Õhtuleht, 18.04
I. Kahro Lõpukirjand ajab nooremad õue. Eesti Päevaleht, 19.04
Nõuandeid lõpukirjandi kirjutamiseks: üks kord elus võib end ju raamidesse toppida! Delfi.ee, 21.04
Lõpukirjandi teemad 2011. Maaleht, 21.04
M. Tarkin Eksamipalavikus. Meie Maa, 22.04
M. Sillaots Õpetaja: meedias leierdatud teemal ei soovitaks kirjandit kirjutada. Õhtuleht, 24.04
K. Vasli Tänavu kirjutatakse traditsioonilist küpsuskirjandit viimast korda. Õhtuleht, 24.04
K. Vasli Algas lõpukirjandi kirjutamine : vaata teemasid! Õhtuleht, 25.04
T. Laan Maimu Berg: kirjandi teemad alahindavad abiturienti. Delfi.ee, 25.04
Lõpukirjandi senisel kujul kaotamine tekitas ETV telestuudios emotsionaalse vaidluse. Delfi.ee
K. Kalmus Kirjanditeemad tekitasid abiturientides vastakaid tundeid. Saarte Hääl, 26.04
S. Kivisildnik "Kui palju on asju, mida ma ei vaja."(Sokrates). Õhtuleht, 26.04
K. Kalmus Abituriendid kirjutasid elu mõttest ja eesmärkidest. Saarte Hääl, 27.04

2011-04-04T14:09:00.014+03:00

STEN ROOSI MUINASJUTUVÕISTLUS 2011!

Laupäeval, 2. aprillil kuulutati Tallinna raekojas välja Steni muinasjutuvõistluse parimad.

Juba 19. korda toimuvale muinasjutuvõistlusele laekus seekord rekordiline arv võistlustöid- 423!
I auhinna pälvis Marta-Liisa Talvet Miina Härma Gümnaasiumist, II koha võitis Liisa Meidla Tudulinna Põhikoolist ja kolmanda koha saaja on Ants Jürgen Tammsaar Võru Kesklinna Gümnaasiumist.
Zürii eriauhinnad võitsid teiste hulgas MARI KOLK ja ROBIN MÄETALU Saaremaa Ühisgümnaasumist. PALJU ÕNNE tublidele kirjutajatele!

Muinasjutuvõistlus on 10-15-aastastele noortele autoritele mõeldud konkurss. Parimaid muinasjutte on avaldanud igal aastal ajakiri Hea Laps (2001. aastal I koha pälvinud muinasjuttu saab lugeda ajakirjast nr.4, ka teisi võidutöid hakatakse tasapisi avaldama.)

Stenist oleks tänavu 6. septembril saanud 41-aastane mees. Kõik poisid ei saa suureks, nagu tõdeb üks Ivar Soopani raamatutest. Sten Roos (06.09.1970 - 29.10.1991) lahkus meist noorukieas. Tema vanemate algatatud mälestuskonkurss on kasvanud üle-eestiliseks muinasjutuvõistluseks ning kinnistanud Steni kuvandi – väike poiss, kes luges palju ning kirjutas ise mitmeid rõõmsatoonilisi, humoorikast ja sõbralikust vaimust kantud loomamuinasjutte.

Rooside algatatud ja tänase päevani nende korralduse all seisev konkurss on Haapsalule lastesõbraliku muinasjutulinna kuvandit luua aidanud.

ARTIKLID:
Muinasjutuvõistlus 2011
Sten Roosi muinasjutuvõistlusel 2009. aastal auhinnatud autorid. Õpetajate Leht, 17.04.2009
M. Pajula Muinasjutuvõistlus poja mälestuseks. Eesti Päevaleht, 09.09.2000

2011-02-18T15:46:00.018+02:00

Andrus Kivirähk Saaremaa Ühisgümnaasiumis 17.02.2011, FOTOD

2011-02-08T10:48:00.009+02:00

Heljo Mänd 85

Eesti laste- ja noorsookirjanik, luuletaja ja prosaist sündis
11. veebruaril 1926 Narvas, kontoriametniku peres.

1946. aastal lõpetas Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi; töötanud ajalehe “Säde” ning ajakirjade “Pioneer” ja “Täheke” toimetustes.

Looming

Kirjutanud lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks tõlkinud lasteluulet. Ka täiskasvanuile avaldanud luulekogusid ja romaane.

Tema luulet on rohkesti viisistatud (G.Ernesaks, R.Lätte, R.Päts, E.Tamberg jt.).

Tegutses väga aktiivselt Noorte Autorite Koondises (NAK) , mis oli oma aja progressiivsemaid loovinimeste ühendusi.

1965. aastast peab kutselise kirjaniku ametit. Tema loomingus on põhikohal lastele kirjutatud värsikogud ja proosateosed.

Heljo Männi Karu-aabitsaga (1971) on lapsed lugema õppinud juba 40 aastat.

väga populaarne oli aabitsa põhjal valminud telelavastus Mõmmi ja aabits, mida on lavastusena mängitud ka teatrilaval.

2011-02-04T11:09:00.025+02:00

Voldemar Miller 100
7.II 1911 - 26.IV 2006
lastekirjanik, raamatuteadlane, kodu-uurija j a ajaloolane Voldemar Miller sündis Saaremaal Kihelkonna vallas Tagamõisa külas,
lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi 1929 (11. lend),
1950. aastal Tartu ülikooli ning töötas 1944-50 riikliku ajaloo keskarhiivi ülemana ja 1950-1952 kaevurina Käva kaevanduses Virumaal. Voldemar Miller töötas üle 50 aasta Eesti teadusraamatukogudes – 1952–1977 ENSV TA teadusliku raamatukogu baltika ja haruldaste raamatute osakonnas ning 1978-1996 Eesti rahvusraamatukogus.

Avaldanud arvukalt teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid ajaloo, kultuuri- ja kirjandusloo, raamatuteaduse ja kodu-uurimise alal, sh. ülevaate eestikeelse kirjasõna kujunemisest ning esimestest eestikeelsetest raamatutest: "Esimesed eesti raamatud", 1976
Lisaks jõudis ta saada ka tunnustatud lastekirjanikuks.
Voldemar Miller on öelnud: "Lastele hakkasin kirjutama alles 1960.-ndail aastail. Nüüd tulevad mulle jutud ikka vahel vägisi kallale ja kiusavad, kuni nad üles kirjutan".

1989.a. ilmunud raamat "Tilleprintsess. Lood väiksuse suurusest" võitis esimese kaasaegse lastekirjanduse auhinna 1992.a. Nukitsa konkursil.

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) aunimekirja kanti 1994.a. "Merehundi jutud" II osa.

Teisi Voldemar Milleri lasteraamatuid:

2008.a. ilmunud kogumik „Kodu kõige kallim” (koostaja Jaak Urmet) sisaldab varem ajakirjades ilmunud vaimukaid lühijutte.

Artiklid:
T.Valm Suure saarlase suur juubel
J. Urmet Voldemar Miller: igasuguseid töid on kole palju olnud
I.Paavle Voldemar Miller ja Eesti ajalooarhiiv

Lugejauuring 2010

2010-12-01T11:08:00.022+02:00

Lõppemas on lugemisaasta 2010 ja aeg ka meil kokkuvõtteid teha.

2010. aasta aprillis korraldatud raamatukogu lugejaküsitluse eesmärk oli selgitada välja lugejate arvamus raamatukogu pakutavate teenuste, lahtiolekuaegade, teavikute valiku ja klienditeeninduse osas.

Anonüümne ankeetküsitlus viidi läbi veebipõhiselt ning küsimustik koosnes 12st küsimusest, küsitlusest võttis osa 361 lugejat.

Küsitlus andis positiivse vastukaja, kuna enamus külastajatest olid raamatukogu pakutavate teenustega rahul.

Kõige kõrgemalt hinnati raamatukogu lahtiolekuaegu, mida pidasid sobivaks 343 vastanut 361 küsitluses osalejast. Paremuselt järgmine hinnang kuulus teenindusega rahulolule, millele vastas positiivselt 333 lugejat ning raamatukogu kasutajasõbralikkusega olid rahul 324 lugejat.

Samuti hinnati kõrgelt kohustusliku kirjanduse laenutuse võimalust, mida pidasid oluliseks 308 küsitlusele vastanut.

Kõige madalama rahuloluhinnangu sai arvuti kasutamise võimalus kooli raamatukogus, millega ei olnud rahul 40 küsitluses osalenut.

Samuti andis mõtlemisainet, kuidas paremini propageerida raamatukogu IT-võimalusi. Raamatukogu avalikku kataloogi RIKSWEBi ei ole seni kasutanud 218 ning raamatukogu blogi ehk ajaveebi 243 lugejat, nii et arenguruumi selles vallas on!

Raamatukogu tänab kõiki küsitluses osalejaid ning anketeerimisel abiks olnud õppealajuhatajat Marek Schapelit.

NB! Küsitluse tulemustega lähemalt saab tutvuda siit: diagrammid, tabel

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

2010-10-20T08:27:00.018+03:00

ETTELUGEMISPÄEV

Sügise saabudes tuleb kõigi teiste tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.

Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, uute eesti raamatute näitused jne.

Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause: “Olgem avatud raamatute rahvas”.

Lugemine vajab erilist päeva: ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi, Ameerika Ühendriikides isegi nädalaid – need on igal pool erineval ajal.

Eestis on valitud ettelugemispäevaks 20. oktoober.

Siis on sügis ja koos lugeda pimedatel sügisõhtutel on tore tegevus.

Ettelugemispäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast.

Peale ühendava on ettelugemisel ka arendav pool. Emakeeleõpetajad teavad – lapsed, kellele pole kunagi raamatut ette loetud, on tõsises hädas kirjandite ja ümberjutustuste kirjutamisega ning tekstist olulise leidmine on neile raske.

Käesoleva aasta 12. septembril tähistatati Eestis esmakordselt vanavanemate päeva, seetõttu loevad täna kooli raamatukogus raamatuid ette vanavanemad.

Meie lapsed vajavad vanaisa elutarkust, vanaema kooke ja kallistusi ning kindlasti vanavanemate loetud lugusid…!

Vahvaid lugusid lugesid lastele ette vanavanemad: Viljar Aro, Külli Looman,
Asta Tamleht, Tiiu Villsaar, Tiiu Kallas, Mia Rand, Aado Haandi. Suur aitäh neile!
Lood olid toredasti ette loetud ja pajatused lastega nii armsad ning tundus, et ka vanavanemad jäid üritusega rahule. Igatahes soovitasid nad teinekordki endid tagasi kutsuda!

Suured tänud ka 1A, 2A,B 3A,B ja 6A klassi õpilastele ja klassijuhatajatele!

Iivi Vikat, raamatukogu juhataja

Pilte tänasest päevast:

Vanavanemate päev

2010-10-20T08:23:00.006+03:00

Septembri teine pühapäev — vanavanemate päev

12.09.2010 tähistatati Eestis esmakordselt riikliku tähtpäevana vanavanemate päeva, mis on peaminister Andrus Ansipi sõnul austusavaldus Eesti eakamatele inimestele.

Pühade ja tähtpäevade seaduse muudatuse algatas Erakond Eestimaa Rohelised fraktsioon, kelle sõnul on vanavanemate päeva eesmärgiks tänada ning avaldada austust vanavanematele laste ja lastelaste kasvatamise, jagatud hoole ning armastuse eest ning selle tähistamine aitab tihendada põlvkondadevahelist suhet.

Roheliste liige Marek Strandberg: “Üks päev aastas võiks olla selline, kus pöörataks tähelepanu vanavanematele. Loodetavasti aitab taoline tähtpäev hinnata veelgi kõrgemalt vanavanemate rolli perekonnas. Meie lapsed vajavad oma vanaisasid, kelle elutarkusele toetuda, ning vanaemasid, kellel ei saa kunagi otsa koogid ega kallistused.“

Vanavanemate päeva tähistatakse ka mujal maailmas riikliku tähtpäevana või rahvuspühana - näiteks USA-s, Kanadas, Itaalias, Inglismaal ja Prantsusmaal.

Nagu emadepäev ja isadepäev, nii on ka vanavanemate päeva tähistamine saanud alguse Ameerika Ühendriikidest. Lääne-Virginia koduperenaise Marian McQuade eesmärgiks oli eelkõige avaldada toetust üksikutele vanuritele hoolde- ja vanadekodudes.

Vanavanemate päev on eelkõige perekondlik. Selle tähistamine on iga pere enda teha ning siin on hea võimalus omi traditsioone juurutada. Minna vanaemale-vanaisale koogiga külla või hoopis viia nad kohvikusse. Või võtta ette jalutus- või seenelkäik, üllatada memme-taati piknikuga või katab vanaema oma perele piduliku kohvilaua.

Vanavanemate päev annab ehk väikese tõuke argiaskelduste tuhinas nende sidemete teadvustamiseks ja ka tugevdamiseks. Kiri, kaart, telefonikõne, küllasõit – nii nagu kellelgi võimalus on, ja mida sagedamini, seda parem!

Näitus: Ainult uudishimulikele !

2010-09-16T15:56:00.005+03:00

24. septembril on Saaremaa Ühisgümnaasiumis Teadlaste ÖÖ, mille toimumist toetavad teaduskeskus AHHAA ja Euroopa Komisjon.
Siin väike näitus kooliraamatukogus leiduvatest populaarteaduslikest raamatutest ja -ajakirjadest.

Näituse vaatamiseks klikkida nooltele all paremas nurgas (Full Screen) ja seejärel esimesele slaidile. Ekraani alla keskele ilmuvate nooltega saab liikuda edasi (või tagasi) . Full Screen režiimist väljumiseks klikkida taas nooltele all paremas nurgas (või vajutada klaviatuuril Esc.)

2010-09-10T09:18:00.005+03:00

Kätlin Karu
Ole vormis õige toiduga

114 lk. Karu Consulting, 2007

Selleks, et tunda end tasakaalus ja õnneliku inimesena on vaja kindlasti lisaks õigele mõtlemisele, hingamisele ja kehalisele tegevusele ka õieti toituda. Raamat seletab lühidalt ja arusaadavalt lahti kõik toitumise põhitõed ning on vajalik igale sporti harrastavale inimesele, treenerile ja lapsevanemale.

2010-06-07T16:11:00.005+03:00

PARIM VÄIKE LUGEJA 2010!

Juba kolmandat aastat tänab raamatukogu oma parimaid väikeseid lugejaid,
kes saavad koolilõpu aktusel tänukirja "Mari-Mart loeb" ja mälestuseks
raamatu.

Siin on TOP 10 parimatest väikestest lugejatest:

1A
Kuuseok, Anni
Vevers, Luise
Aavik, Lennart
Kelder, Gregor
Kivi, Kaspar
Prii, Joonas
Vokk, Kaarel
Kirst, Eliisa
Vendel, Merili
Johanson, Artur

1B
Vaarik, Elisabeth
Oks, Kelly
Mets, Vootele
Kruut, Karmen-Kelsi
Põld, Triinu Eliise
Valge, Margit
Steinberg, Käthriin
Ilvik, Robin
Lopp, Devon
Matekainen, Melani

2A
Vinn, Elerin
Võhma, Katre-Liis
Aedmäe, Valdo
Karma, Huberta
Laanemets, Erik
Käsper, Kätriin
Benno, Alo
Raud, Kristiina
Vilter, Egert
Kõllamaa, Triinu-Mari

2B
Saluste, Carel Michel
Õunpuu, Liisa
Aun, Hardi
Kirs, Iris
Nelma, Brenda
Laipaik, Sarah-Lisee
Õunpuu, Endrik
Pirn, Carmen Electra
Leiten, Gertrud
Sarapuu, Roosmarii

3A
Raud, Kristin
Valge, Sofia Demi Li
Sepp, Helina
Luhaäär, Annika
Rasu, Mihkel
Trei, Siim
Ärmus, Andrea
Vallaste, Minni
Kriska, Agathe
Vahter, Lily

3B
Alt, Diana
Keerd, Kerman
Sui, Siret
Juht, Jutta Loviisa
Lõuk, Mihkel
Veliste, Liisa
Männik, Aleksandra
Michelson, Ly
Nõmm, Elo
Siigur, Emma

4A
Sepp, Karina
Kesküla, Agnes
Mändmaa, Kätrin
Sooäär, Anneli
Äär, Karel
Kirst, Maria
Altmets, Hendrik
Raasuke, Artti
Hüüdma, Helena
Laak, Eneliis

4B
Karjane, Janely
Liiv, Carlos
Gull, Gerli
Püüding, Kristo
Treiel, Johannes
Kapp, Airike
Tuus, Miikael
Käsk, Karita
Nuut, Karin
Aarnis, Eva

Uus noorsooromaan!

2010-05-24T16:34:00.002+03:00

Helga Nõu
Appi!

264 lk. Atlex, 2008

Põnev teismelistele mõeldud noorsooromaan, mille tegelasteks on 16-17-aastased õde-venda. Raamatu peateemaks on armastuse otsimine. See pole kerge, kui sa ei ole enam laps, aga ka mitte täiskasvanu. Pealegi selgub, et täiskasvanute maailmas on armastus veel kõige keerulisem. Mis saab, kui sõber osutub HIV-positiivseks või kui laps jääb lapseootele? Ehk on kõige tähtsam inimesearmastus?

2010-05-24T16:28:00.003+03:00

Leonie Swann
Glennkill : Lambakriminull

303 lk. Atlex, 2009

Sakslanna debüütromaan, mille žanrimääratluseks „lambakriminull“, on viimase aja kõige tavatumaid ja paeluvamaid teoseid, mis ühendab endas vaimukust ja põnevust, meelelahutust ja sügavmõttelisust.
Kui tavaliselt kirjanduses loomtegelasi inimlikustatakse, siis see raamat annab võimaluse jälgida inimesi looma vaatepunktist – ja nii mõnigi kord iseenda üle naerda.
2006. a. pälvis „Glennkill” saksakeelse kriminaalkirjanduse auhinna Friedrich-Glauser-Preis. Kuna teos on osutunud hämmastavalt menukaks nii kodu- kui ka välismaal, kirjutab autor sellele juba järge.

2010-05-24T16:24:00.005+03:00

Khaled Hosseini
Lohejooksja

344 lk. Eesti Ekspress, 2008

Viimaste aastate üks edukamaid raamatuid, mida on ostnud üle 10 miljoni lugeja kogu maailmas ning mida on tõlgitud enam kui 45 keelde. See on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel – alates monarhia viimastest õitsenguaastatest kuni tänapäevase Talibani käes kannatava riigini välja. See on lugu isadest ja poegadest, lugu afgaani kombestikust ja traditsioonidest ning lugu elude purunemisest, usust ja lootusest näha taas kord õitsvat kodumaad. See on lugu sõprusest ja armastusest, reetmisest ja lunastusest.

2010-05-24T16:14:00.004+03:00

Maria Kupinskaja
Minu Alaska : Kasvatamas kelgukoeri ja iseennast

sari Minu…

272 lk. Petrone Print, 2008

Autor otsustas oma õnnetus armastuses purustatud südant minna ravitsema nii kaugele, kui saab – ja nõnda sattus ta tööle kelgukoerte talitajana Alaskale. Kuidas saab elada keset külma liustikku, kus isegi telgis sees on miinuskraadid? Kuidas saja erineva koera tujude ja haigustega hakkama saada? Ning mis saab maailma teises otsas sellest pisikesest valutavast südamest?

2010-05-24T16:11:00.006+03:00

Marje Aksli
Minu Moldova : Diplomaadi naisena Euroopa vaeseimas riigis

sari Minu…

240 lk. Petrone Print, 2008

Autor ei teadnud Moldovast õieti midagi peale paari stereotüübi, kui selgus, et peab oma abikaasa töö tõttu sinna riiki kolima. Raamat räägibki sellest, kuidas Marje leidis, et Moldova on omamoodi võluv ja armastust väärt, lisaks kubiseb raamat igasugu eriskummalistest seikadest naabrite, turumüüjate, ametnike, poliitikute ja teistega…

2010-05-13T10:13:00.008+03:00

X Nukitsa konkursi võitsid Andrus Kivirähk ja
Heiki Ernits

8. mail 2010 kuulutati Tallinnas Nokia Kontserdimajas pidulikult välja X Nukitsa konkursi võitjad – laste lemmikkirjanik ja lemmikillustraator 2008-2009.

Seekord võttis hääletusest osa 7656 last üle Eesti ning valida oli enam kui 250 raamatu vahel.

Lapsed tunnistasid suure häälteenamusega parimaks Andrus Kivirähki pillavalt vaimukate lühijuttude kogumiku „Kaka ja kevad“ (Varrak 2009)

X Nukitsa konkursi tulemused: kirjanike edetabel
X Nukitsa konkursi tulemused: kunstnike edetabel
X Nukitsa konkursi tulemused: täiskasvanute hääletus

Uus lasteraamat!

2010-04-27T15:14:00.002+03:00

Kätlin Vainola, Fred Jüssi

Metsaelu aabits + CD

64 lk. Menu, 2009

Hea abimees lapsele metsaelu tutvustamiseks. Raamatu peategelaseks on rebane, kelle tegemiste kaudu õpime tundma metsaelu tervet aastaringi - kuidas elavad eri aastaaegadel putukad, linnud ja loomad. Näeme, et looduses on kõik omavahel seotud, et igal putukal, loomal ja linnul on oma ülesanded. Lihtsad ja emotsionaalsed lood on kirjutanud Kätlin Vainola.

Pildid on joonistanud kunstnik Kristina Reineller ning kaasas on CD Fred Jüssi lindistatud metsahäältega.

2010-04-23T10:43:00.004+03:00

Eksamite aeg on varsti käes...!
Eduka eksami retseptid. Mia Rand, kooli psühholoog

Kirjandiõpetus

2010-04-23T10:21:00.011+03:00

Lõpukirjandist 2010. aastal
Minni Saapar NOOR ARVAB: Kirjandist ja õppimisest. Meie Maa, 29.03.2010

Rita Ilves Õpetajad Ilves ja Tarkin vahetasid koolid. Meie Maa, 17.04.2010

Kertu Kalmus 364 abiturienti kirjutab Saaremaal lõpukirjandit. Oma Saar, 23.04.2010

Villem Sakspere Naeris: Lõpukirjandi teemad 2010. Maaleht, 23.04.2010
Marge Sillaots Lõpukirjandi teemad selgunud! Õhtuleht, 24.04.2010

Rita Loel Iga neljas kirjutas kirjandis õnnest. Oma Saar, 27.04.2010

2010-04-05T16:41:00.022+03:00

Tõnu Õnnepalu
Paradiis

200 lk. Varrak, 2009

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg – põhiliselt 1980. aastate lõpp. See aeg ja see koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.
Autor maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, ning samas ka sellest lõbusast ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus.

Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.

NB! Eesti Kultuurkapitali 2010. a kirjandusauhinna proosanominent!

ARTIKLID:
Tõnu Õnnepalu. Vikipeedia
H.Sibrits Tõnu Õnnepalu jäädvustas raamatusse ühe väga vana aja. Postimees, 13.12.2009
M.Jürgen Tõnu Õnnepalu “Paradiis”. Eesti Ekspress, 18.12.2009
R.Laurisaar Tõnu Õnnepalu kirjutas oma paradiisi raamatusse. Eesti Päevaleht, 09.01.2010
Tammsaare kirjanduspreemia võitis Tõnu Õnnepalu. Järva Teataja, 30.01.2010
M.Liivamets Tõnu Õnnepalu Paradiis. Kirjanduse ja keele ajaveeb, 09.02.2010
Eesti parimad raamatud 2009 - proosa. Postimees, 13.02.2010
Tõnu Õnnepalu pälvis Vilde kirjandusauhinna. Järva Teataja, 06.03.2010
T.Vint Kirjanik loeb: Tõnu Õnnepalu “Paradiis”. Eesti Ekspress, 19.03.2010
T.Veenre Õnnepalu vaiksed siseheitlused. Eesti Päevaleht, 26.03.2010

EMAKEELEPÄEV!

2010-03-12T16:00:00.015+02:00

Algklassid tähistasid emakeelepäeva

Eestis hakati emakeelepäeva tähistama 1996. aastal ja 1999. aastal kuulutati 14. märts riiklikuks pühaks. Sellel päeval korraldatakse teemakohaseid üritusi ning ka meie algklassid otsustasid seda toredat päeva tähistada.

Viimastel aastatel on eesti lastekirjandusse tekkinud palju uusi autoreid, seega otsustati emakeelepäeva puhul neid pisut lähemalt uurida. Uuritavateks osutusid Kätlin Vainola, Siiri Laidla, Andrus Kivirähk, Kerttu Soans, Heiki Vilep, Kristiina Kass, Aidi Vallik ja Sass Henno.

Iga klass sai loosiga ühe autori nime, kelle loomingut uurida. Tundides loeti katkendeid ja valmistuti esinemiseks. Esmaspäevast neljapäevani toimusid aulas vahetunnikogunemised, kus esineti 5 minutilise kokkuvõtliku kavaga autorist ja tema loomingust.

Kokkuvõtteks sai näha ja kuulda väga huvitavaid ning leidlikke kavasid. II korruse seintele pandi välja stendid ja vitriinidesse raamatud. Kunstitundides oli võimalik maalida toredaid tegelasi lastekirjandusest. Paljudes klassides ruttasid appi ka lapsevanemad. Reedel toimusid klassides veel kokkuvõtteks viktoriinid. Loodame, et huvi lugemise vastu tõusis.

Algklasside ainekomisjoni nimel tänab õpetaja Ruta Kelt toreda kirjandusliku nädala õnnestumise eest kõiki klassijuhatajaid, õpilasi ja lapsevanemaid!

NB! Kooliraamatukogu valis oma lemmiktegelaseks Andrus Kivirähu Lotte-tüdruku.

Selle vahva pildi joonistas Liisa Veliste, 3B klassist.

NB! Emakeelepäeva PILDID !

ILON WIKLAND 80

2010-02-05T13:09:00.019+02:00

Täna saab 80aastaseks Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisega maailmakuulsaks saanud Ilon Wikland.
Ilon Wikland (sünninimi Maire-Ilon Pääbo; sündinud 5. veebruaril 1930 Tartus) on eesti päritolu rootsi kunstnik ja illustraator.
Oma lapsepõlve veetis ta Haapsalus. Õpinguid alustas Tallinnas, aastatel 1939–1944 õppis ta Haapsalu 1. algkoolis.
Aastal 1944 siirdus ta klassiõe perega Rootsi.
20-aastaselt kohtus Ilon Astrid Lindgreniga, kellele tema joonistused meeldisid – siit sai alguse nende pikk koostöö. Esimene raamat, mida Wikland ametlikult illustreeris, oli 1954 ilmunud "Mio, mu Mio".
Aastal 1951 abiellus ta mereväelasega. Paaril on neli tütart ja kümme lapselast. Wikland elab praegu Stockholmis.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Ilon_Wikland

ERRi teleuudiste teatel ei pea Wikland oma sünnipäeva mitte oma Stockholmi korteris, vaid hoopis Lõuna-Aafrika Vabariigis, kuhu ta juubelimelu eest peitu on pugenud.

Kooliraamatukogus on üleval näitus Ilonist ja tema loomingust.

NB! Fotodel on Ilon Wikland 3,5 aastasena ja 9-aastasena.

2010-02-05T12:51:00.010+02:00

LUGEMISAASTA 2010

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi. Pealegi on lugemine üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi.
Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi. Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta.
Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele. Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe- ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud.
Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.
Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu, kirjanike muuseumid, koolid, rahvaraamatukogud ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.

Lugemisaasta toimub esimest korda. Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. 2010. aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest. Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.

Sellisena tutvustab lugemisaastat ametlik kodulehekülg http://www.lugemisaasta.ee/

Lugemisaasta pidulik avamine toimus 29. jaanuaril 2010 Järvamaal Albu Põhikoolis.

VII A. H. Tammsaare loomingu võistulugemise "Hansenist Tammsaareni" avamisest võttis osa ka kultuuriminister Laine Jänes. Võistulugemisel osalesid V-XII klasside õpilased, hindamiskomisjoni kuulusid tuntud näitlejad, lavastajad ning avaliku elu tegelased.

Grand prix`i sai sel aastal Saaremaa Ühisgümnaasiumi 6a klassi õpilane Maria Pihlak.

2010. aasta on täis üllatavaid lugemiselamusi, seega nautigem lugemist!

2009.a. kaunimad raamatud

2010-02-04T09:28:00.009+02:00

Eile kuulutati Rahvusraamatukogus välja eelmise aasta 25 kaunimat Eesti raamatut ja
5 kaunimat Eesti lasteraamatut.
Kaunimaks tunnistatud lasteraamatutest on meie raamatukogus Eesti muinasjuttude kuldraamat.

Parim väike lugeja

2010-01-11T10:09:00.002+02:00

1.-4.kl. lugejate edetabel

Raamatukogu teatab!

2009-12-02T10:00:00.012+02:00

Kallid kolleegid!

Vastu tulles SÜG-i töötajate tungivale soovile jagada oma lugemiselamusi avasime
27. novembril blogi SÜG-i Lugemistuba, kus saab jagada oma eredaid positiivseid ja ka negatiivseid muljeid.
Blogiga liitumiseks saadame Teie e-mailile kutsed, kus saate end autoriks registreerida ja hoogsalt tegutsema hakata.
Teine võimalus on saata oma muljed ja soovitused meiliga aadressidel meeli.ool@syg.edu.ee või iivi.vikat@syg.edu.ee ning me lisame need blogisse.
SÜG-i Lugemistuba avaneb raamatukogu AJAVEEBIS „Kirjanduslikud lingid” alt.
Esimesele postitajale auhind!

HOOGSAT SULELENDU!

2009-11-20T10:41:00.008+02:00

Lastekaitse Liidu algatusel tähistavad Eesti koolid täna vägivallavaba päeva.

Meie kooli raamatukogu tänane näitus kannab nime:

Mis teeb sinule head? Mis valmistab sulle rõõmu?

Kuidas teha teistele head?

2009-10-20T16:38:00.011+03:00

Ettelugemispäeva "LOEME EDGAR VALTERIT" PILDID

2009-10-20T08:23:00.010+03:00

ETTELUGEMISPÄEV

Sügise saabudes tuleb kõigi teiste tubaste tegemiste kõrval taas meelde lugemine, raamatud ja sellega seoses ka raamatukogud.
Igal aastal oktoobri lõpus korraldatakse Eestis raamatukogupäevi, mille raames toimuvad kohtumised kirjanikega, ettelugemistunnid, uute eesti raamatute näitused jne. Raamatukogupäevi saadab president Lennart Meri lause „Olgem avatud raamatute rahvas”.

Lugemine vajab erilist päeva: ka mujal maailmas peetakse ettelugemise päevi, Ameerika Ühendriikides isegi nädalaid – need on igal pool erineval ajal.

Eestis on valitud ettelugemisepäevaks 20. oktoober.

Siis on sügis ja koos lugeda on pimedatel sügisõhtutel tore tegevus.
Ettelugemispäeva sügavaim eesmärk on ühendada peresid, lasteaedu ja kasvatajaid, õpilasi ja õpetajaid ja laiemas mõttes kogu rahvast. Peale ühendava on ettelugemisel ka arendav pool. Emakeeleõpetajad teavad – lapsed, kellele pole kunagi raamatut ette loetud, on tõsises hädas kirjandite ja ümberjutustuste kirjutamisega ning tekstist olulise leidmine on neile raske.

Täna loevad raamatukogus kooli töötajad Anne, Iivi, Marika ja Stella

ette Edgar Valteri lasteraamatuid.
Ürituse eesmärgiks on tähistada
kirjaniku 80. sünniaastapäeva, mis oli 21. septembril

ning tutvustada kooliraamatukogus olevaid Edgar Valteri raamatuid.

Otsi sinagi endale raamatukogust või koduraamaturiiulilt üks tore raamat
ja palu õhtul kodus ema, isa, vanaema, vanaisa, õde-venda,
sõpra või sõbrannat endale sellest raamatust ette lugeda.

Usu, teil saab tore õhtu olema!

2009-10-12T13:18:00.016+03:00

LAPSEVANEMANÄDAL "MINU LAPSE KOOL"

Hea õpetaja kuu raames toimub Saaremaa Ühisgümnaasiumis 12.-18. oktoobrini lapsevanemanädal pealkirjaga „Minu lapse kool”.

Sellel nädalal ootame kõiki 5.-9. klasside õpilaste vanemaid tutvuma ka kooli raamatukoguga.
Raamatukogus on üleval väike näitus raamatutest, kust leiab nõuandeid ja abi kasvatusküsimustes. Lugemissaalis on võimalus valida raamatuid kohapeal lugemiseks või laenutamiseks.

NB! Täpsem info kooli kodulehelt http://www.syg.edu.ee/

Kohtumiseni oma lapse kooli raamatukogus!

Raamatukogutöötajad

2009-10-06T13:31:00.004+03:00

RAAMAT JA RAAMATUKOGUHOIDJA

RAAMATU KODU ON RAAMATUKOGUS.

SEAL ON TA ÕNNELIK, SEAL ON TA KODUS,

RIIULIS MÕNUSALT TEISTEGA KOOS,

OOTAB, KAS HOMNE PÄEV REISI EHK TOOB!

(RAAMAT SAAB PREEMIAKS PUHKUSEREISI,

SIIS KUI TA HUVITAB PALJUSID TEISI.)

RAAMATUKOGUS ON RAAMATUL HOIDJA,

KES ALATI TEAB, KUST RAAMATUT LEIDA:

KAS SEE ON RIIULIS TEISTEGA KOOS,

KELLEGI KÄES, KES LUGEMISHOOS,

REISILE PÄÄSENUD VÕÕRASSE KOJU…

IGA VIIMSEGI RAAMATUPOJU

KOHTA TEAB RAAMATUKOGUS TA HOIDJA,

KUST TEDA LEIDA JA KUIS TEDA HOIDA.

KUI RAAMATUL JALAD, NÄE, OLEKSID ANTUD,

TA SIIS NAGU KUTSIKAS KÄIKS HOIDJA KANNUL.

(Aidi Vallik)

NB! Luuletus on pühendatud lasteraamatukoguhoidjate päevale, mis toimus Haapsalus

16. septembril 2009. a.

29. - 30.09 SAKSAMAA päevad Saaremaa Ühisgümnaasiumis

2009-09-30T14:16:00.016+03:00

2009-09-01T10:28:00.012+03:00

HEAD AEGA, SUVI!

Hüvasti, kiiged, ja hüvasti muru!

Head aega, telk, mida õõtsutas tuul!

Magamiskotti jäi küpsisepuru.

Palju veel õunu jäi punama puul.

Tšäuka, batuut! Tšäuka, ahjupuuriidad,

küpsetusvardad ja lamamistool!

Isa nüüd hõikas, et mis sa seal viidad...

Head aega, suvi! Nüüd ootab mind kool.

Wimberg

KENA ALGAVAT KOOLIAASTAT!

2009-06-03T10:15:00.007+03:00

PARIM VÄIKE LUGEJA 2009

Ka sel aastal tänas raamatukogu oma parimaid väikeseid lugejaid ehk neid lapsi, kes on kõige rohkem raamatukogust raamatuid laenutanud ja lugenud.
Esikoha omanikud said tänasel aktusel tänukirja "Mari-Mart loeb" ja mälestuseks raamatu.

Siin on 1. - 4. klasside TOP 10

1A
Kramarovski, Keit
Võhma, Katre-Liis
Vilter, Egert
Rahnik, Richard Anwar
Vinn, Elerin
Aedmäe, Valdo
Kõllamaa, Triinu-Mari
Käsper, Kätriin
Karma, Huberta
Benno, Alo

1B
Õunpuu, Liisa
Sarapuu, Roosmarii
Pirn, Carmen Electra
Leiten, Gertrud
Sepp, Randel
Kivi, Oskar
Aun, Hardi
Laipaik, Sarah-Lisee
Tamleht, Kadri
Tiirik, Steven

2A
Valge, Sofia Demi Li
Sepp, Helina
Raud, Kristin
Vallaste, Minni
Koppel, Keiti
Luhaäär, Annika
Rasu, Mihkel
Loho, Triinu
Vahter, Lily
Kriska, Agathe

2B
Keerd, Kerman
Sui, Siret
Hallikäär, Liis
Juht, Jutta Loviisa
Moring, Oliver
Michelson, Ly
Nõmm, Elo
Jalakas, Laura Lisell
Kuivjõgi, Sandra Maria
Siigur, Emma

3A
Sepp, Karina
Koit, Markus
Hüüdma, Helena
Kesküla, Agnes
Ojasaar, Harles Herman
Sooäär, Anneli
Raasuke, Artti
Altmets, Hendrik
Soom, Birgit
Kirst, Maria

3B
Kapp, Airike
Karjane, Janely
Kasela, Katriin
Klaar, Hanna
Liiv, Carlos
Saar, Eliisa
Nuut, Karin
Aarnis, Eva
Treiel, Johannes
Püüding, Kristo

4A
Kukk, Eliise
Kuuseok, Taavi
Koppel, Reet
Aksalu, Kerli
Kivi, Lilia
Mõru, Maigret
Peljuh, Darja
Kuldsaar, Britha
Viilup, Karin
Õisnurm, Annika

4B
Välja, Kaivo
Koppel, Helina
Kaljumäe, Triin
Hindrekson, Janno
Kask, Hannes
Lember, Karl
Neeme, Karla
Rahnel, Rosmary
Koovisk, Kai
Rang, Marleen

Juhan Peegel 90

2009-05-19T08:40:00.011+03:00

19.mail on 90. sünniaastapäev Juhan Peeglil
(19.05.1919 - 6.11.2007),
kes oli ajakirjandus-ja keeleteadlane, ajakirjandushariduse rajaja,
akadeemik, kirjanik

Juhan Peegel sündis 19. 05.1919 Saaremaal Pöide kihelkonnas Reina külas
1938 lõpetas Saaremaa Ühisgümnaasiumi (20. lend)
1938-1939 Kuressaares ajalehe Meie Maa toimetaja
1940-1945 kahurväelasena Eesti laskurkorpuses
1951 lõpetas Tartu Riiliku Ülikooli eesti keele ja kirjanduse erialal, alustas samas tööd õppejõuna
1954 alustas Tartu Ülikoolis ajakirjanduse õpetamist
1976 professor
1979-1986 žurnalistikakateedri juhataja
1993 emeriitprofessor
suri 6.11.2007 Tartus

Toomas Hendrik Ilves, Eesti Vabariigi president: "Mul ei olnud au professor Juhan Peeglit isiklikult tunda. Aga need, kes Eesti rahva lahkunud suurmeest sõprade, kolleegide või õpilastena teadsid, kirjeldavad teda kui helget, tagasihoidlikku ja suure südamega inimest; saare elutargast huumorist pakatavat meest, kellega kohtumise järel oli tuju parem ja mõte selgem." - In memoriam Juhan Peegel

Minu juhendaja oli Juhan Peegel. Fragmentaarium (Alo Lõhmus, Postimees, 16.05.2009)

Raamatukogu teatab!

2009-05-14T10:08:00.016+03:00

Kirjanik Maimu Berg Sofi Oksaneniga

Sofi Oksanen autogramme jagamas

12. mail kohtus Saare maakonna keskraamatukogus lugejatega ning tutvustas oma uut eesti keeles ilmunud romaani "Puhastus" Soome kirjanik SOFI OKSANEN.

Teda on nimetatud soome moodsa kirjanduse eredaimaks täheks, kuid kes hetkel kirjutab Eestist ja eestlastest läbi ajaloo, eriti läbi viimase sajandi.

Oma Eestist ja eestlastest kõnelevate teostega on Sofi Oksanen praegusel ajal tõhusamaid Eesti saadikuid maailmas. Viimane romaan "Puhastus" on ilmumas 23 maal, mis on väga oluline Eesti ajaloo tutvustamisel.

Kumma maa hingeline kodanik te rohkem olete, Eesti või Soome oma?

"Minu meelest Eesti loodus on ilusam, kui Soome loodus. Mulle meeldib küll Helsingi, tahan, et meri oleks lähedal. Aga valgus on Eestis teistmoodi ja minu meelest on see ilusam." (Arter, 09.05.2009)

Eesti keeles on ilmunud tema varasemad raamatud:

"Stalini lehmad" (2004, 2009) ja "Baby Jane" (2006).

SÜG-i raamatukogust on võimalik laenutada raamatut S.Oksaneni raamatuid:

"Stalini lehmad" (kirjaniku autogrammiga!) ja "Puhastus".

Vana hea romaan!

2009-05-07T11:37:00.008+03:00

Albert Uustulnd

Meri, mehed ja jumalad

287 lk. Eesti Raamat, 1980

Romaan Saaremaa rannakolhoosi tänapäevast. Kalurite elu majandusliku taseme tõus pole suutnud lahendada mitmeid inimestevahelisi sõlmprobleeme ja see asjaolu heidab varju külarahva omavahelisele läbisaamisele.

ARTIKLID:

Albert Uustulnd

Saaremaa kirjarahvas

2009-04-06T14:47:00.037+03:00

Lõpukirjandist 2009. aastal

Veljo Kuivjõgi Kirjandikirjutajate meelisteema oli Pikk tee endani (Meie Maa 27.04.09)
Tänavused küpsuskirjandi teemad (Postimees ,25,04.09)
Hanneli Rudi: Õpetajast kirjanik jagab näpunäiteid kirjandikirjutajatele
(Postimees, 24.04.2009)
Risto Berendson:Kirjanditeemad tulevad kõigile samad (Postimees, 22.04.09)
Rando Tooming: Kuidas sünnivad lõpukirjandi teemad (Õhtuleht, 24.04.2009)
Marit Tarkin: Nõuanne (Meie Maa, 17.04.2009)
Kuidas kirjutada lõpukirjandit?

Lugemissoovitusi lõpukirjandiks:
Loe ja mõtle kaasa! Kirjuta enda jaoks välja olulised mõtted ja tsitaadid.
A. Camus "Katk" või "Võõras"
V. Nabokov "Lolita"
O. Wilde "Dorian Gray portree"
K. Hamsun "Maa õnnistus"
Albee, Williams 1 näidend
J. Kross "Wikmani poisid" või "Keisri hull"
A. Viirlaid "Ristideta hauad" I osa
G. Helbemäe "Ohvrilaev"
M. Traat "Karukell…", "Tants aurukatla ümber"
1 teos kaasaja kirjandusest: K. Rakke, K. Kender, E. Tode, J. Tätte, A. Kivirähk "Rehepapp"
J.D. Salinger "Kuristik rukkis"
H. Hesse "Stepihunt"
L. Tolstoi "Sõda ja rahu", "Anna Karenina"
F. Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus I-V", "Põrgupõhja uus Vanapagan"
A. Kitzberg "Libahunt"
A. Tšehhovi jutustused ja novellid ("Palat nr. 6", "Daam koerakesega" jt)
E. Vilde "Külmale maale", "Mäeküla piimamees", "Pisuhänd"
F. Kafka "Protsess"
M. Bulgakov "Meister ja Margarita"
A. Gailit "Toomas Nipernaadi", "Ekke Moor"
F. Tuglas "Popi ja Uhuu"

Kuressaare Gümnaasiumi raamatukogu lugemissoovitused:
ABIKS KIRJANDI KIRJUTAJALE
Loovat suhtumist ja isikupärast maailmanägemist kirjandi kirjutamiseks pakuvad järgmised raamatud, sest “… on hea, et armastate raamatut, veel parem, kui armastate elu. Raamatutki armastage ainult niipalju, kuipalju ta õpetab armastama elu.” A.H.Tammsaare

R.Veidemann "Elu keskpäev" - esseid ja pihtimusi;
H.Runnel "Ei hõbedat, kulda" – esseid kirjandusest ja eetikast;
Toomas Hendrik Ilves "Eesti jõudmine" - Eesti presidendi kõned ja kirjutised aastast 1986-2006;
T.Sepp „Peregrina päevik“ - kuulsat palverändurite teed Camino de Santiagot läbivate rändurite lood;
E.Soosaar „Isa ja aeg“ - mõtisklus teemal Eesti ja eestlased;
D.Leesalu “Mängult on päriselt” – laste ja vanemate konfliktsed suhted, koolimured, -vägivald ja puberteediea kasvuprobleemid;
L.Arme “Duubeltüdruk” – teismeliste enesevalud;
P.Coelho "Alkeemik" - elu on helde sellele, kes elab Oma Loo järgi;
R.Tagore "Laulupalvelus" - "rändur peab koputama igale võõrale uksele, et jõuda oma ukseni, ja tuleb matkata läbi kõik välised maailmad, et viimaks jõuda sisima altarini;
A.H.Tammsaare “Mõtteteri romaanist “Tõde ja õigus” I-V – igavikulised väärtmõtted;
N.Owen “Metafoori maagia” - hea allegooriliste lugude kogumik;
J.Krüss “Timm Thaler ehk müüdud naer” – naer on rohkem väärt, kui kõik maailma rikkused;
A.Vallik “Narkohollo ehk Florese vabastamine” - kuidas hea võidab kurja;
K.Hamsun “Victoria”- maailmakirjanduse kõige väljapaistvam armastusromaan;
A.Selinko “Desiree” – tagasivaade kuulsasse Napoleoni ajajärku. Armastusromaan, milles põimuvad kirjaniku fantaasia ja ajalooline tõde...
R. Stenersen “Edvard Munch”- kuulsaim Norra maalikunstlik, inimene, kes tundis elamisest niisama vähe rõõmu, kui talus inimeste keskel viibimist.

Täna on rahvusvaheline lasteraamatupäev

2009-04-02T09:49:00.010+03:00

Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistas Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu esmakordselt 1967. aastal, kuupäevaks valiti 2. aprill, Taani muinasjutuvestja H.C.Anderseni sünnipäev.

2009. a. lasteraamatupäeva plakati ja sõnumi autor on Egiptuse kunstnik Hani D. El-Masri.

Mina olen maailm

Mina olen maailm ja maailm on mina,
sest raamatu abiga võin muutuda
kelleks iganes tahan.
Sõnad ja pildid, luule ja proosa
kannavad mind kaugele ja lähedale...

Eesti lastekirjanikud

14. märts - EMAKEELEPÄEV

2009-03-12T12:44:00.032+02:00

* * *

vene keelt kui vett
saksa keelt kui savi
armas maakeel avita
eesti keel viib Valka välja
vene keel viib Valgast välja
viru keel viib "Virusse"
ingliskeel viib ümber ilma
ehk küll dollareist sa ilma
vene keel toob tagasi
sinu ja su pagasi

emakeel on põlva keel
tükki leiba küsida
juured mullas püsida...
see on püsimise keel
teised keeled teised meeled
need on veeremise keeled

Lehte Hainsalu
(Kogust "Päev laulab - tähtpäevaluulet koolile ja kodule")

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama 14. märtsil, luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, alates 1996. aastast tänu kooliõpetaja Meinhard Laksile. Tema eestvedamisel sai emakeelepäev 10 aastat tagasi (1999) ka riiklikuks tähtpäevaks.

Eesti keele arengut mõjutanud saarlastest keeleteadlased:

- Johannes Aavik - keeleuuendaja, eesmärkideks oli keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu, rikastas sõnavara murde- ja laensõnadega, näit. soome laenudest: aare, hetk, julm jne., tema uutest sõnadest on kasutusel ligi 50: embama, evima, veenma, laup, mõrv, lünk, relv jne. Vanameelseid šokeeris tema 1909.a. ilmunud jutustus "Ruth" (kasutas pseudonüümi J. Randvere), kus ta moodsas eesti keeles kirjeldas kaasaegset naisideaali;

- Juhan Peege l ajakirjandus-ja keeleteadlane, kirjanik, akadeemik - eestikeelse ajakirjandusõpetuse rajaja, eesti regivärsilise rahvalaulu keele ja poeetika uurija;

- Paul Saagpakk - kelle suurtööks kujunes "Eesti-inglise sõnaraamatu" koostamine;

- Villem Grünthal-Ridala - luuletaja, tõlkija, keeleteadlane, tõi käibele rohkesti omaloodud, soome keelest ja eesti murretest leitud uudissõnu, lisades oma luulekogudele sõnastikke.

Huvitavat eesti keelest:
Eesti ja hiina keel pärinevad ühest allikast
Eesti keel maailma taustal
Uued sõnad
Vanimatest eestikeelsetest tekstidest

5A klassi MÕISAMAKETTIDE näitus

2009-03-11T14:12:00.018+02:00

Sel nädalal on raamatukogus avatud 5A klassi mõisamakettide näitus. Olete kõik oodatud vaatama ja uudistama!

Lööne mõis, Nabala mõis

Loona mõis

Kõljala mõis

5B klassi MÕISAMAKETID

2009-03-09T13:33:00.020+02:00

Kalvi mõis, Oti mõis

Sandla mõis, Eikla mõis

Loona mõis

Raamatukogu teatab!

2009-02-25T09:22:00.050+02:00

16.- 20. veebruaril toimusid ALGKLASSIDELE RAAMATUKOGUTUNNID:

3.- 4. klassidele toimusid tunnid arvutiklassis, kus tutvustasime raamatukoguprogrammi RIKSWEB ja raamatukogu AJAVEEBI ning mida kasulikku sealt leiab.

Kiiremad “otsingute” tegijad olid näiteks:
3A: Karl, Inno, Agnes, Artti, Karel
3B: Karin, Miikael, Henrik
4A: Mari, Kerli, Eliise, Kaili, Sten, Kertu, Taavi
4B: Rosmary, Triin, Gerli, Marleen

1.-2. klassidele viisime tunnid läbi raamatukogus, kus tutvustasime uusi luuleraamatuid, nende autoreid ja kunstnikke. Tänapäeva lasteraamatud on nii ilusad ja armsad, et nii mõnigi poiss küsis, kuidas saada raamatukunstnikuks… :)
Igast klassist oli mõni õpilane, kes luges ette vahvaid luuletusi nii Pätust, Liisust kui Lambamammast.

Tunni lõpuks oli igale klassile ka väike ülesanne:
1. klassid pidid ära tundma oma lemmitegelased raamatutest ja tulemused olid järgmised:

1A I koht: Rasmus, Kätriin, Alo, Triinu-Mari, Egert.

Tublid olid veel: Marleen, Uku, Oto, Elerin, Richard ja kõik teised.

1B I koht: Sten-Markus, Randel, Carel, Liisa, Robin.
Tublid olid veel: Oskar K, Markus, Feridee, Oskar T, Kenro ja samuti kõik teised õpilased.

2B klass pidi ära tundma segi aetud tähtedest raamatute pealkirjad ja vastuseks saama vanasõna: KES LOEB, SEE TEAB!

Kiiremad lahendajad olid: Kerman, Mark, Karl Hendrik, Henri Paomees.

Tublid olid veel: Liisa, Kaisa, Diana, Liis ja kõik teised.

2A klassi ülesandeks oli tunda end raamatu kunstnikuna ehk joonistada luuletusele juurde pilt.

Agathe Kriska ja Annika Luhaääre pildid Heljo Männi luuletusele "Hiire hüppamine".

Garel Muuli ja Andrea Ärmuse pildid Heiki Vilepi luuletusele "Albert ja Berta".

Neid vahvaid hiirepoisse ja kärbsetüdrukuid saab vaadata raamatukogu näitusel.

Oli tore nädal, millega jäid rahule nii õpilased kui meie ise. Eesmärgiks oligi tuletada meelde,

mis koht see raamatukogu on ja mida kõike põnevat siin leidub. Ja võib-olla oli see lihtsalt väike vahepala pikale õppeveerandile.

Aitäh teile ja tere tulemast raamatukokku!

Meeli Ool ja Iivi Vikat

2008.a. ilmunud Eesti kaunimad raamatud valitud !

2009-02-06T14:21:00.014+02:00

25 EESTI KAUNEIMAT RAAMATUT 2008

5 KAUNIMAT LASTERAAMATUT

Meie raamatukogus on neist: Kadri Hinrikus Miia ja Friida

Jaan Rannap Lips-laps, lehelind

Leelo Tungal Seltsimees laps Eesti Vabariik 90
Reeli Kõiv Eerik Haamer

Jürgen Rooste 21. sajandi armastusluule

2009-02-05T12:58:00.012+02:00

Parimad raamatud aastal 2008
Areeni Kirjandussõprade Selts koosseisus Andrei Hvostov, Tõnu Kaalep, Kätlin Kaldmaa,
Kalev Kesküla, Kadri Kõusaar, Harry Liivrand, Veiko Märka, Mele Pesti, Erkki Sivonen,
Märt Väljataga valis välja lahkuva aasta erutavaimad raamatud

Eesti kultuurkapital (Kulka) valis välja 2008. aasta 26 parimat Eesti kirjandusteost

Kes on Eesti parimad kirjanikud 2008?

Tammsaare kirjanduspreemia läks Mari Tarandile

Rebekka Lotman: Kirjandusaasta 2008 tõi kõikvõimalikke elulugusid ja luulekogusid, muu seas

Angelika Kang: Raamatud, mida võtta kaasa uude aastasse

Hanneli Rudi: Enim tõlgitud kirjanike edetabelit juhivad Kross ja Kaplinski

Mart Juur: elulooraamat kui reality-show

Rutt Hinrikus: kas raamat peab olema kirjandus?

Rebekka Lotman: Hüvasti, romaan!

Kohustuslikult vabatahtlik kirjandus

Bukahooliku märkmed: Avalik-isiklik lugemispäevik

Mari Peegel: Huvitavaid leide uudiskirjandusest

Mari Klein: Kätlin Vainola: igal lapsel peaks olema päris isiklik raamat

Kristel Kiigemägi: Jätke meelde: selge aja märk
MEES ESIKOHAGA: Kristel Kiigemägi küsib, miks on Eesti raamatukogudes täna kõige laenutatavam autor seitsmekümne viiene Erik Tohvri?

Jüri Pino: Erik Tohvri: minu raamatutel peaks olema hoiatus: ainult üle 50aastastele!

Veiko Märka: TIPP10: Eesti kõige hirmsamad raamatukangelased

Haruldased raamatud

2009-01-06T14:17:00.004+02:00

• vanim - Hebrew Bible.- Wien, 1882.- 1384 lk.
• mahukaim - Le petit Larousse: illustre 1995: Dictionnaire encyclopedique.-

Larousse, 1994.- 1784 lk.
• kogukaim - Atlas of the World.- London, 2003. 223 lk.(mõõdud 32 x 36 cm, 4,94 kg)
• hinnalisem - The World Book Encyclopedia: 22 köidet.- Chicago, 1992-1994

• Engelsk-Svensk Ordbok: Skolupplaga.- Stockholm, 1891
• Kreutzwaldi ja Koidula kirjawahetus I.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1910
• H.Haava Meie-päevist.- Tallinn: Varrak, 1920
• H.Haava Tööde kogu: luuletused.- Tallinn: Varrak, 1920
• J.Liiv Vari.- Tartu: Noor-Eesti Kirjastus, 1923
• M.Raud Kangastused: Luuletusi 1919-1923.- Tartu: Sõnavara, 1924
• A.Raudkats Eesti rahvatantsud.- Tartu, 1926
• Fr.R.Faelmann`i album.- Tartu, 1929
• A.Launis Eesti runoviisid.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat: II köide.- Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, 1930
• J.Hurt Eesti rahvalaulud.- Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932
• The Pocket Oxford dictionary of current English.- Oxford, 1934
• Eesti Kool: Haridus-ja sotsiaaministeeriumi pedagoogiline ajakiri.- 1935. aastakäik
• L.Koidula Näidendid.- Tallinn: Ilukirjandus ja kunst, 1946
• A.Kivikas Nimed marmortahvlil.- 3 tr.- Vadstena, 1947
• K.Marx Kapital.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953
• M.Twain Tom Sawyer. Huckleberry Finn.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• J.Verne Saladuslik saar.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954
• E.Kippel Meelis.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• K.E.Sööt Lastelaulud.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955
• Mälestusi Marxist ja Engelsist.- Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961
• Pioneer laulab, mängib, tantsib: repertuaarivalimik noortele.- Tallinn: Eesti Raamat, 1968
• Vanem-pioneerijuhi käsiraamat I.- Tallinn: Eesti Raamat, 1970
• Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Konstitutsioon (põhiseadus).- Tallinn: Eesti Raamat, 1979

Raamatute kinkijad

2009-01-06T14:01:00.011+02:00

Ameerika Ühendriikide Saatkond, Briti Saatkond, Prantsuse Saatkond, USA Rahukorpus,

Saksa Kultuuri Instituut, Kanada Eesti Naiste Selts, Eesti Vabariigi Presidendikantselei,

Jaan Tõnissoni Instituut, Kuressaare Kiriku Pühapäeva Kool, Kuressaare Gümnaasium,

Eesti Hoiuraamatukogu,

Lary Kleeman, Pauline Jenkins, Peeter Pikver, Vassili Reinart, Rein Neggo, Denise Salase,

Robert Kreem, Juhan Peegel, Paul Saagpakk, Paul Tamkivi, Leida Tõsine, Selma Teesalu,

Tiit Tilk, Enda Naaber, Maaja Kallast, Õie Ränk, Gennadi Noa, Aarne Vinkel, Hando Runnel,

Peeter Olesk, Joosep Reinaru, Algis Berens, Kaie Rõõm-Laanet, Tõnu Vaher, Ants Aas,

Alla Pedajas, Veljo Volke, Kätlin Hommik, Taavi Nuum, Elina Kasesalu, Piret Puusepp, Sirje Ess,

Stella Hommik, Virge Treiel, Mia Rand, Laura Tõhk, Meeli Ool, Iivi Vikat, Õnne Täht, Martin

Toon,Jette Laes, Diana Õun, Enn Kaljo, Viire Pors, Krista Areng, Heidi Ingrid Maajärv,

Merike Sõrm, Marju Lahtein, Uku Volke, spordimälumängu "Bumerang" võistkond: Mihkel

Lember, Ott Aljas, Miko Pupart, Taavi Tiitsaar;

Mihkel Lember, Merike Kahju, Agnes Pitka.

2002. a. projekti "Lugemine lubatud" raames toetasid SÜG-i raamatukogu lastele ja noortele mõeldud väärtkirjanduse muretsemisel :

Eesti Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgrupp, EBC Ehitus, Ilusalong "Celin" ja Turufoto.

KOKKUVÕTE RAAMATUKOGUPÄEVADEST 20. - 30. oktoober 2008

2008-10-31T22:44:00.028+02:00

Raamatukogunädalal toimusid raamatukogutunnid 1. klassidele. Siin teile väike ülevaade laste arvamustest ja külaskäigust kooliraamatukokku:

1 A klass

OTO PRUUL: Täna oli meil raamatukogutund. Toolid olid meil väga ilusti sätitud ja tädi Iivi ja Meeli jutustasid meile paljudest asjadest. Tädi Iivi rääkis meile, et kõige suurem raamat on Atlas ja kõige paksem ja vanem on Piibel.

Iivi rääkis ka meile, et raamatukogus ei tohi süüa ja telefoniga rääkida. Ta näitas meile palju raamatuid: Pipi, Relvad, Atlas ja Piibel ja kõige suurem raamat kaalub 4,8 kg ja raamatuid on seal 30 000.

Aitäh teile, tädi Iivi ja Meeli!

2008-10-31T21:15:00.011+02:00

1 B klass

EVA: Raamatukogus peab olema vaikselt, saab peale tunde lugeda. Laenutatud raamat võib 3 nädalat minu käes olla. Minu lemmikuks on "Pikk Päkapikupäev".

CARMEN: Mulle meeldis piiksutamine.

CAREL: Kaardiga piiksutamine on tore, meeldib veel kelder, kus õpikuid hoitakse. Käisin seal keldris koos oma lasteaiaga.

STEN-MARKUS: Mulle jäi meelde lift.

RANDEL: Mulle jäi meelde suur raamat- ATLAS (Maailma).

ROOSMARII: Mulle meeldisid eriti lasteraamatud. Laenutasin endale raamatu "KOERAD" ja "LÕVIKUNINGA". Veel jäi mulle meelde, et raamatu nurkasid ei tohi murda järjehodjaks ja sõbrale raamatut edasi ei anta. Tuleb koos minna raamatukokku.

GERTRUD: Raamatukogus võib vaikselt lugeda. Lift meeldis, olen teinud kaardiga juba 3 piiksu ja mulle meeldivad LOOMADEST raamatud!

2008-10-22T12:47:00.022+03:00

23. oktoobril laenutas kooliraamatukogus raamatuid linnapea URVE TIIDUS.
Suured tänud pr. linnapeale, kes oma kohalolekuga tekitas hallil sügispäeval palju elevust!

(pärast käisid lapsed ukse vahelt piilumas, kes leti taga töötab...)

2008-10-21T14:44:00.029+03:00

20. oktoobril kohtus Saaremaa Ühisgümnaasiumis
8. ja 9. klassidega kirjanik WIMBERG.

Matkides Wimbergi omapärast stiili, võib tõesti öelda, et oli ilus hettk...

KISSELL PÜKSTEL

Praegu te küll naerate mu
pudrurandis lõuga,
vaattate kisselli pükstel,
nägu nalja täis.
Aga kasvan suureks ja siis
kõigist oma jõuga
olen üle - sest ma kõhu
lapsena sõin täis !

Wimberg

2008-10-10T15:15:00.016+03:00

20. oktoobril kohtus Saaremaa Keskraamatukogus väikeste lugejatega kirjanik HEIKI VILEP. Meie koolist olid kirjanikku kuulamas ja küsimusi esitamas 3A, 3B ja 4A klass.

RAAMATUD KOOLI SÜNNIPÄEVAKS!

2008-09-12T15:29:00.023+03:00

12. septembril jõudis meieni kingitus Ameerikast - proua Areng kinkis kooli 90. sünnipäevaks oma isiklikust raamatukogust 166 ingliskeelset raamatut. SUUR AITÄH!

Raamatud leidsid oma koha kooliraamatukogus ja ootavad nüüd lugejaid!

Vana hea raamat!

2008-09-09T22:48:00.008+03:00

Charlotte Brönte

Jane Eyre

448 lk. Eesti Raamat, 1981

Raamat räägib vaeselapse Jane Eyre'i eluteest: tema süngest lapsepõlvest jõuka tädi majas, kurnavaist õppeaastaist vaestekoolis, teenistusest koduõpetajana rikkas perekonnas ning tema raskelt saavutatud õnnest.

Kui Charlotte Brontë romaan 1847. aastal ilmus, saatis seda edu nii lugejate kui kriitikute hulgas. Pole ime, et Jane`i saatuse keerdkäike on väga palju kordi ka ekraniseeritud. Paljalt tummversioone on tehtud kaheksa, 1914. ja 1915. aastal koguni kaks filmi. Valminud on ka samaaineline muusikal, ooper ja ballett.

Ka televersioone on tehtud nii pikemate kui lühemate seriaalidena. 2006. aastal valminud BBC sarja peaosades mängisid Ruth Wilson ja Toby Stephens ning sarja on näidanud ka ETV.
2006. aastal valminud sarjas keskendutakse põhiliselt Jane´i ja Rochesteri loole, välja jäetakse palju Jane`i lapsepõlvest ja elust Marsh Endis. Kui romaanis nähti kõike vaid Jane`i pilgu läbi, siis seriaalis näeme lähemalt ka Rochesteri sisemaailma.

Vana hea raamat!

2008-09-09T22:32:00.008+03:00

Margaret Mitchell

Tuulest viidud: I-II osa

432 lk. Eesti Raamat, 1990

Ameerika menukirjaniku Margaret Mitchelli (1900–1949) Pulitzeri preemia võitnud bestseller, kõigi aegade ilukirjandusteostest kõige suurema kogutiraazhiga romaan "Tuulest viidud" on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde.

Kodusõda Ameerika Ühendriikides, lõunaosariikide lüüasaamine, rekonstruktsioon – selline on ajalooline taust, mis saadab peategelase, hellitatud ja isepäise Iirimaa kaunitari Scarlett O`Hara armastuse lugu ja tema dramaatilist elukäiku, kes armastab küll Ashley Wilkesi, kuid abiellub kõikvõimalike teiste meestega, kellest kõige olulisem tema elus on kahtlemata Rhett Butler...

1939. aastal valmis "Tuulest viidud" film, mida peetakse Hollywoodi tippsaavutuseks. Hingeminev lüüriline eepos kodusõjaaegsest Ameerikast võitis 10 Oscarit.

Selle suurteose surematud karakterid Scarlett (Vivien Leigh), Rhett Butler (Clark Gable), Ashley (Leslie Howard) jt. lummavad üha uusi põlvkondi, kellest paljude meelest on see kõigi aegade parim film.

Eksamiaeg on käes!

2008-05-06T11:55:00.019+03:00

1. Eksamieelsel ööl maga end korralikult välja
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse soovitusi, kuidas lõpueksamitele vastu minna.
SL Õhtuleht, 06.05.2008

2. Eksamipinge murrab maha
Kuidas tulla toime eksamipingega? Sellest kirjutab oma artiklis Silja Paavle.
SL Õhtuleht, 06.05.2008

3. Eduka eksami retseptid
Soovitusi ja nõuandeid jagab SÜGi psühholoog Mia Rand.
Meie Maa, 12.05.2007

4. Ära looda õnnele ja vedamisele
SÜGi inglise keele õpetaja Reet Lulla nõuanded inglise keele riigieksamiks.
Oma Saar, 27.04.2007

5. Toimetulek eksamikartusega
Psühholoog Signe Sarah Arro nõuanded, kuidas tulla toime eksamikartuse e. eksamihirmuga.
Oma Saar, 27.04.2007

6. Head põrumist!
Kuidas valmistuda eksamiks? Nõuandeid Meie Maa artiklist, 24.04.2007

Lõpukirjandist 2008. aastal

2008-05-05T08:22:00.017+03:00

Kristi Leppik: Laupäeval kirjutatakse lõpukirjand

Lõpukirjandi lugu - SÜG-i 12.c klassi abituriendi Riin Aljase muljeid ja mõtteid kirjandikirjutamisest 2008.a. kevadel ja lõpukirjandist kui eksamivormist üldse.

Tänavused abituriendid ihkavad jääda iseendaks - millest kirjutasid saarlased kevadel 2008; Janne Nurmiku artikkel, Meie Maa 02.05.08

Heikki Aasaru: Keskkooli lõpukirjand - eneseteostus või enesetõestus? ERR, 07.06.2008

SÜG-i emakeeleõpetaja Sirje Kreismani nõuanded:

2008-04-24T16:10:00.010+03:00

1. Ole Sina ise - kontrolli hommikul igaks juhuks peeglist!
2. Tuleta mõned asjad meelde, millele emakeeleõpetaja on tähelepanu pööranud, nt. POOLITAMINE.
3. Keegi ei arvesta saarlaste kui erilise etnilise rahvakilluga, nii et ö-d ja õ-d õigesti paika!4. Eksamiruum pole laadaplats, vaid võitlustanner. Ellen Niidu “Rongisõit” on ju tore raamat, aga kas ta ikka sümboliseerib rasket reisi tulevikku? Vali eakohased kirjanduslikud näited!

Ega alati ei peagi kõik nii tõsine olema...

2008-04-24T15:47:00.008+03:00

Siin teile mõned teemad mõtisklemiseks Mart Juure sulest:

. Mida ma ostsin Hulludelt Päevadelt.
• Liis Lass ja Oliver Kruuda, meie aja kangelased.
• 2 miljonit krooni: on seda palju või vähe (Inno ja Irja näitel).
• Noore ees on valla kõik teed ehk millistesse tõsielusarjadesse kandideerida.
• Muusika ja maalikunst mobiilis ehk lahedad helinad ja taustapildid.
• Rate on elu, Viru on kodu.
• Hollywoodi staaride tselluliidimüüdid.
• Victoria Beckhami magu on kahanenud, keskmine palk kasvanud.
• Eestlased: kolm lauluväljakutäit haiget ja muserdatud rahvast (internetikommentaaride näitel).
• Kevasuvised moehitid.
• Lugedes raha.
• Matemaatika ja füüsika, levinumad mõnuained koolides.
• Need öised telefonikõned Mikk Saarele.

KAHEVÕITLUSALADE FOORUM http://www.paranoid.pri.ee/viewtopic.php?f=5&t=1771

Käes on küpsuskirjandi aeg

2008-04-22T15:41:00.013+03:00

Mida teeksid emakeeleõpetajad sel päeval eksamit sooritades ja mida ei teeks?

• EI hakkaks 26. aprillil uute mõtetega eksperimenteerima, vaid kirjutaksin ikka sellel teemal, mida olen enda jaoks läbi mõelnud.
• EI kirjutaks kirjandisse enam mitte kunagi sellist lauset “Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arusaamu.”
• kindlasti KAHTLEKSIN ma mitmete sõnade õigekirjas ja KASUTAKSIN eksimuste vältimiseks julgelt õigekeelsussõnaraamatut!!! (Eve Tuisk)

• Ei alustaks kirjandit sõnadega: “ Läbi aegade on inimesed otsinud vastust küsimusele... ja ei lõpetaks sõnadega:” Kokkuvõtvalt võiks öelda... :-)
• Räägiksin probleemidest, millest teaksin rohkem kui teised. Kasutaksin kirjandis teoseid, mis on lugedes mõtteid tekitanud, kutsunud juurdlema ja arutlema. Kui vähegi võimalik püüaksin vältida traditsioonilist kohustuslikku kirjandust ja näitaksin, et loen ka siis, kui õpetaja ei käsi:-)(Marit Tarkin)

• Ei kirjutaks närviliselt 5 lehte täis lauset: ma ei oska ühelgi teemal midagi kirjutada ja samuti ei mõtleks ma kolm esimest tundi elu üle järele.
• Kindlasti loeksin oma valmis kirjandi KAKS korda läbi: esimene kord vaataksin, kas sisuliselt on lugu tervik ja haakub pealkirja mõttega, teisel korral jälgiksin, kas komad ja õigekiri on paigas (ÕS täiesti tasuta kasutamiseks) (Merle Rekaya)

Millise teema valiksite, kui asuksite eksamit sooritama?
• “Mida on klassikalisel kirjandusel öelda tänapäeva lugejale?” Seega teemal, kuidas mina kirjanduses öeldut mõistan, mida see mulle õpetab. (Eve Tuisk)
• Hea meelega räägiks inimsuhetest, näiteks teemal “Nõrkus oled, inimene!”(Marit Tarkin)
• Meeltega tajutud maailma sõnum (kirjanduse põhjal) (Merle Rekaya)

SOOVID ÕPILASTELE:

Armsad kirjandikirjutajad!
• Näidake kirjandis samasugust isikupära, nagu te seda klassiruumis 305 teinud olete: jääge iseendaks ja rääkige asjadest nii, nagu teie nendest aru saate, unustamata seejuures piiranguid, millest me lõpmatuseni rääkinud oleme!
Hoian pöialt! (Eve, kes närveerib vist sama palju kui kirjandikirjutajad:)

• Kõik, mis tegite, on tehtud, peaaegu :-) Eksami sooritamine on teile ometi nagu sportlasele maailmameistrivõistlus. Parim tulemus võiks tulla just sel päeval. Üllatage nii ennast kui mind, laske sulel joosta ja olge targad kontrollijad, et ta üle käte ei lähe.
Teil läheb hästi, kui usute endasse ja enda sõna jõusse! (Marit Tarkin)

Te olete teinud viimase poole aasta jooksul vaffa arengu, ma ei kahtle kellegi võimetes ja teadmistes, kasutage neid laupäeval mönuga ning täie enesekindlusega.
Päikest ja vahedat sulge Teile! Te saate hakkama!!! (Merle Rekaya)

Kuressaare Gümnaasiumi emakeeleõpetajad, kes ise küsisid ja ise vastasid.
KG nädalaleht Meie KG, nr. 29 23. aprill 2008

2008-04-22T08:29:00.023+03:00

SAJANDI SADA PARIMAT EESTI ALGUPÄRAST LASTERAAMATUT:

Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse uuring 1999/2000 aastavahetusel
(Nukits 2000)

O.Luts Kevade
A.Pervik Kunksmoor. Kunksmoor ja kapten Trumm
S.Rannamaa Kadri
E.Raud Naksitrallid
O.Luts Nukitsamees
E.Raud Sipsik
E.Valter Pokuraamat
M.Sillaots Trips-Traps-Trulli sari
E.Niit Pille-Riini lood
E.Enno Üks rohutirts läks kõndima
J.Rannap Agu Sihvka annab aru
J.Oro Hiir rätsepaks
K.Ristikivi Semud
I.Truupõld Rohelise Päikese maa
S.Rannamaa Kasuema
A.Pervik Arabella, mereröövli tütar
K.Ristikivi Sellid
A.H.Tammsaare Meie rebane
T.Toomet Vana aja lood
R.Janno Vutimehed
E.Kippel Meelis
J.Parijõgi Tsemendivabrik
E.Peterson-Särgava Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest
J.Rannap Viimane valgesulg
R.Roht Jutte loomadest
V.Beekman Aatomik
J.Jaik Kaarnakivi
E.Kuus Memme musi
V.Luik Kõik lood Leopoldist
E.Niit Rongisõit
E.Niit Triinu ja Taavi uued ja vanad lood
H.Runnel Mõtelda on mõnus
K.E.Sööt Lapsepõlve Kungla
Ansomardi Jalgsema Kitse-eide muinasjutud
K.A.Hindrey Lõhkiläinud Kolumats (1979); (1918)
A.Kitzberg Lastejutte
I.Maran Londiste, õige nimega Vant
E.Niit Krõlli lood
H.Jõgisalu Maaleib
J.Kross Mardileib
H.Mänd Karuaabits
E.Vilde Minu esimesed triibulised
J.Jaik Pombi sari
J.Jaik Võrumaa jutud
B.Kabur Rops
J.Lattik Meie noored
J.Parijõgi Jutte
J.Rannap Koolilood
Fr.Tuglas Väike Illimar
K.A.Hindrey Jaunart Jauram
K.A.Hindrey Kill Martuse lood
K.A.Hindrey Pambu-Peedu
K.Kangur Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid
F.Kotta Tublid loomad
V.Luik Tubased lapsed
M.Mutt Näärivana
E.Niit Suur maalritöö
E.Raud Roostevaba mõõk
L.Tungal Vana vahva lasteaed
A.Dahlberg Mutionu pidu
L.Hainsalu Pikkurilli
H.Jõgisalu Kärp
A.Kitzberg Lastenäidendid
E.Kuus Jänesepoeg, kes luuletas
H.Käo Dondijutud
V.Masin Sinasõprus tammega
H.Mänd Toomas Linnupoeg
E.Niit Karud saavad aru
E.Niit Midrimaa
E.Niit Suur suislepapuu
H.Nõu Pea suu!
J.Parijõgi Jaksuküla poisid
J.Parijõgi Külaliste leib
H.Pukk Rohelised maskid
A.Põldmäe Mitmekesi maateral
J.Rannap Nublu
R.Roht Laaned ja veed
P.E.Rummo Kokku kolm juttu; Lugemik, lugemiki
K.E.Sööt Lastelaulud
S.Truu Silja raamatute sari
L.Tungal Kristiina, see keskmine
R.Vaidlo Lood Kukeleegua linnast
H.Väli Hundikäpp
H.Väli Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel
O.Arder Mine metsa !
E.Enno Juss oli väike peremees
K.A.Hindrey Piripilli-Liisu; Seene-Mikk
A.Jakobson Suur on ja väike vennapoeg; Ööbik ja vaskuss
J.Kallak Summ-summ
R.Kamsen Küll on kena kelguga
J.Kaplinski Kes keda sööb, kes mida sööb
J.Kaplinski, T.Toomet Kuhu need värvid jäävad
A.Kitzberg Piibelehe neitsi
A.Kivirähk Kaelkirjak; Sirli, Siim ja saladused
H.Käo Kui mind üldse olemas ei oleks
U.Leies Tipp ja Täpp
I.Maran Pikk päev
H.Mänd Oakene; Pillerpall
J.Parijõgi Teraspoiss E.Raud Kalevipoeg
R.Roht Väleküüs ja Tuhknai
H.Runnel Mere ääres, metsa taga
K.E.Sööt Upa, upa, oalilli
I.Truupõld Öömori okaslinn

SAJANDI EDUKAMAD EESTI LASTEKIRJANIKUD:

Ellen Niit, Eno Raud, Jaan Rannap, Karl August Hindrey, Oskar Luts, Aino Pervik, Jüri Parijõgi, Juhan Jaik, Heljo Mänd, Karl Ristikivi, Elar Kuus, Richard Roht, Silvia Rannamaa,
Hando Runnel, Ernst Enno, Iko Maran, Tiia Toomet, Edgar Valter, Marta Sillaots, Karl Eduard Sööt, August Kitzberg, Julius Oro, Irma Truupõld, Leelo Tungal, Heino Väli, Viivi Luik, A.H.Tammsaare, Harri Jõgisalu, Ott Arder, Vladimir Beekman, Henno Käo, August Jakobson, Jaan Kaplinski, Enn Kippel, Jaan Lattik, Ernst Peterson-Särgava, Richard Janno, Kalju Kangur, Paul-Eerik Rummo, Leida Tigane, Ansomardi, Andrus Kivirähk, Felix Kotta, Uno Leies, Holger Pukk, Fridebert Tuglas, Jaan Kross, Kersti Merilaas, Ralf Parve, Robert Vaidlo, Eduard Vilde, Lehte Hainsalu, Boris Kabur, Astrid Reinla, Reinhold Kamsen, Mihkel Mutt, Asta Põldmäe, Priit Pärn, Alide Dahlberg, Juhan Kallak, Viktor Masing, Eduard Männik, Dagmar Normet, Helga Nõu, Magda Pihla, Rein Saluri, Silvia Truu, Arvo Vallikivi, Aime Beekman, Gert Helbemäe, Aadu Hint, Heino Kiik, Mait Metsanurk, Voldemar Miller, Kustas Põldmaa, Jaan Vahtra, Lall Kahas, August Mälk, Valve Saretok, Silvi Väljal

Kirjandikirjutaja meelespea

2008-04-18T13:14:00.022+03:00

1. Süvene kirjandi teemadesse, lähtu tuumsõnadest. Kui on raske valida, tee teemadest endale pingerida.

2. Vali teema, mille probleemistikuga oled kokku puutunud või mille kohta sul on kõige rohkem teadmisi. Enamasti on kirjandi kirjutamise aeg piiratud, seepärast ära kuluta teema valimisele rohkem kui kümnendik ajast.

3. Konkretiseeri enda jaoks teemat, s.t. määra kirjandis käsitlemisele tuleva ainestiku piirid ning sõnasta käsitletavad küsimused selgelt ja ühemõtteliselt.

4. Kogu ainestikku, tee selle põhjal töö kavand mandala vm kujul.

5. Kirjuta kirjandi mustandit süvenenult. Ära pööra liigset tähelepanu õigekeelsusele ning vormistamisega seotud probleemidele, jõuad seda hiljem teha.

6. Kui väsid, puhka 3-5 minutit ning jätka kirjutamist. Kui su mõte takerdub ning sa tunned, et tammud paigal, siis püüa kirja panna erinevaid märksõnu ning mõttealgeid, mis on käsitletava teema ja probleemiga seotud.

7. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest:

- kas kirjand vastab teemale;

- kas kirjandi liigendatus, jagunemine lõikudeks on sisuliselt põhjendatud ning loogiline;

- kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid, fraase, asjatut kujundlikkust;

- kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus;

- kas kirjand on stiililt ühtne;

- kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jms) laitmatu;

- kas kirjandi algus ja lõpp on teemaarendusega seotud ning vastavad neile pandud eesmärkidele;

8. Tee kõik parandused mustandis.

9. Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet.

10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku kogu tööle kuluvast ajast.

M.Hennoste "Arukas arutleja". Virgela, 1998

Rong hakkab liikuma

2008-04-18T12:30:00.008+03:00

24. aprill ei ole enam mägede taga. Juba on kõrvus kuulda küpsuskirjandit lähemale toova veduri vilet. Siin on teile mõned soovitused sihtpunkti jõudmiseks:

1. Enne teele asumist ei ole soovitav tugeva einega keha kinnitada. Vastasel juhul võib süda rongi rappumisest pahaks minna.
2. Kohvritesse oleks kasulik pakkida mõned tsitaadid, lugemisvara, elukogemused, pähetuubitud õigekirjareeglid ja pastakad.
3. Vali riietus vastavalt ilmastikuoludele, kuna higist nõretavana on raske mõtteid koondada ja lõpuni vastu pidada.
4. Et rongi mitte maha magada, asu aegsasti perroonile ja tervita kaasreisijaidki.
5. Kui oodates kohtad mõnda kunstnikku, sportlast või muud kuulsust, tutvu tema elulooga.
Nii võid saada häid ideid.
6. Kiirrongile eelista auruvedurit, kuna eesmärgiks pole mitte kiire päralejõudmine, vaid seiklusrikas ja huvitav reis.
7. Püüa end sokutada sõprade ja tuttavate lähedusse, kes sulle emotsionaalset tuge võivad pakkuda.
8. Vaguneid on kümme, ära vali välise ilu, vaid mugavuse ja sobivuse järgi. Ilus vagun on nagunii juba täis.
9. Vali teekond, mida tunned.
10. Sõidu ajal ära unusta, mis marsruudil sõidad.
11. Lase fantaasial vabalt lennelda, kuid ära lase tal reisiaknast välja hõljuda.
12. Kasuta oma võimalusi maksimaalselt - sõida nii kaua kui võimalik, ära välju mõnes suvalises vahepeatuses.
13. Sobivas peatuses rongist lahkudes võta kaasa oma kohver ja lase end lõdvaks, jaamapuhvetis võid endale ühe limpsi lubada.

Need olid mõned nõuanded selle kohta, kuidas muuta oma teekond meeldivamaks ja tulemusrikkamaks. Soovime teile kõigile edukat reisi! Olge vahvad!

Kuressaare Gümnaasiumi 12.b klass (2004.a.)